Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: juuni 2020

Eesti: President Kersti Kaljulaid andis Kaitseväe Akadeemia lõpetajaile üle auastmetunnused

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna said Tartus rakendusliku kõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja nooremleitnandi auastmetunnused Kaitseväe Akadeemia 35 maaväe põhikursuse lõpetajat ning magistrikraadi sõjateaduses ja –tehnoloogias 13 ohvitseri. Vanemallohvitseri põhikursuse lõpetas 61 õppurit.

„Kaitseväe ohvitser on ühiskonnaelus oluline kaasarääkija ka väljaspool väeosa territooriumit. Jah, poliitikaga ohvitser ei tegele, aga see ei tähenda, et tal pole võimalik kaasa aidata meie ühiskonna paremaks toimimiseks just neis valdkondades, kus teil on parimad oskused. Nii saame me kogu ühiskonnana olla sama enesekindlad, kui teie oma tööelus saate – sest te teate, et oskate, olete harjutanud ja suudate,“ ütles president Kersti Kaljulaid lõpetajatele peetud kõnes.

Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremleitnant Julius Air Kull, kes lõpetas cum laude ning kellele kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem andis üle ohvitseri mõõga.

Magistrantuuris tunnistati parimaks õppuriks samuti cum laude lõpetanud major Mario Lementa, keda tänati hinnalise kingitusega. Major Lementa uurimistöö teemal „Autonoomia tajumise seosed enesetõhususe, väljaõppe väärtustamise ja loobumiskavatsusega“ tunnistati ka parimaks magistritööks 2020. aastal.

Kutseõppe parimaks õppuriks tunnistati nooremveebel Joonas-Dein Plakso, kes sai koolilt tänutäheks hinnalise kingituse.

Sel aastal andis Kaitseväe Akadeemia kolmandat korda välja ka erukolonelleitnant Ülo Tamre ja proua Tamara Tamre loodud sihtfondi rahalise preemia põhikursuste parimate juhiomadustega lõpetajatele. Kaitseväe Akadeemia kõrgharidusastme põhikursuste õppuritest sai preemia nooremleitnant Martin Jalakas ning kutseõppe tasemel tunnistati parimate juhiomadustega lõpetajaks nooremveebel Olev Roost.

Aktusel tunnustati ka 2020. aasta parima lõputöö autorit, kelleks osutus nooremleitnant Daniel Helmdorf uurimistööga „Eesti Kaitseväe tankide kasutamise operatiivtaktikalised põhimõtted teiste suurriikidega võrreldes aastatel 1920–1939“. Lõputöö juhendajateks olid Igor Kopõtin ja major Kaido Kivistik.

Rakenduskõrgkoolide rektori nõukogu stipendiumi „Parim rakenduskõrgkooli lõputöö 2020“ pälvis nooremleitnant Andree Porila lõputööga „Mehitamata õhusõiduki kasutamine jalaväekompanii taktikalistes maismaategevustes Eesti Kaitseväe näitel“.

Kaitseväe Akadeemia lõpetanud ohvitserid asuvad teenistusse erinevatesse kaitseväe väeosadesse.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Tänavu on huvilistel akadeemia maa-, mere- ja õhuväe põhikursustele võimalik sisseastumisdokumente esitada kuni 28. juunini.

 

 

Avafoto: Ohvitseride lõpuaktus (mil.ee)
Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

ELAK toetas kliimaneutraalse Euroopa saavutamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil Vabariigi Valitsuse kujundatud seisukohti Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja „Euroopa kliimaseadus“ kohta. Komisjon võttis Eesti seisukoha kujundamisel arvesse ka majanduskomisjoni arvamust ja keskkonnakomisjoni täiendavaid muudatusettepanekuid.

Komisjoni esimees Anneli Ott sõnas, et kliimaneutraalsus on oluline ja selle saavutamiseks ette võetavaid samme tuleb astuda nii kiiresti ja läbimõeldult kui võimalik. „Rohelise kokkuleppe elluviimisel ja aastaks 2050 kliimaneutraalse Euroopa Liiduni jõudmisel on oluline, et Euroopa Liidu ülese 2030 aasta kliimaeesmärgi suurendamisele eelneks põhjalik liikmesriikide ja sektorite analüüs. Tänasel istungil kinnitasime Eesti seisukoha, mida täiendasime soovitusega soosida kohalikku transporti. Lisaks ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni kiirele rakendamisele tuleb Euroopa Liidus suurendada rahastust kohaliku rongi- ja trammiliikluse arendamiseks,“ rääkis ta.

Ott märkis, et ühe muudatusena lisati Eesti seisukohtadele ka soovitus suunata lisainvesteeringuid eramajade ja kortermajade energiasäästlikkuse tõstmisesse ning võimalustesse jälgida energiamärgise reaalset täitmist läbi nutikate lahenduste.

Ka komisjoni liige Mart Võrklaev rõhutas vajadust suurendada euroliidu rahastust kohaliku rongi- ja trammiliikluse arendamisele. „Transport põhjustab veerandi ELi kasvuhoonegaaside heitest ning 2050 aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb sealt pärinevat heidet vähendada 90 %,“ täpsustas ta.

Energiamärgise jälgimisel kasutatavate nutikate lahenduste kohta märkis Võrklaev, et Eesti võiks siin tänu oma tugevatele digikompetentsidele olla teenäitaja. “Praegu määratakse projekteerimisel hoonetele energiaklass, kuid reaalse energiakasutuse vastavust sellele hiljem ei kontrollita.“

Võrkalev avaldas kahetsust, et valitsus pole Eesti seisukohtades pidanud vajalikuks rõhutada Rail Balticu olulisust.

Euroopa roheline kokkulepe on katusstrateegia, mille eesmärk on saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus.

Eesti toetab Euroopa Liidu ülese pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050 seadmist õigusaktis. Samas peab riikidel säilima paindlikkus otsustada ise valdkondlike eesmärkide üle ning oma eesmärkide saavutamisel valida neile sobivaid viise. Euroopa Liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide suurendamise ettepanekule peab eelnema Euroopa Komisjoni tehtud liikmesriikide ja sektorite põhine põhjalik analüüs. Samuti peab Eesti oluliseks, et maksupoliitika toetab kliimaeesmärkide saavutamist.

Eesti Keele Instituudi uueks juhiks saab Arvi Tavast

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Teaduspoliitika komisjon valis uusi juhte kahele teadus- ja arendusasutusele. Eesti Keele Instituudi direktoriks saab Arvi Tavast. Eesti Kirjandusmuuseumi direktorit täna ei valitud.   

Arvi Tavast asub Eesti Keele Instituudi direktorina tööle 1. septembril ja tema ametiaeg kestab viis aastat. Komisjoni hinnangul olid Arvi Tavasti kandidatuuri tugevusteks selge visioon instituudi arengusuundadest, innovaatilisus ning pikaajaline kogemus keeletehnoloogia valdkonnas.

Arvi Tavast on kaitsnud doktorikraadi Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal ning läbinud järeldoktorantuuri Saksamaal Tübingeni Ülikoolis. Aastatel 2011-2013 oli Tavast Eesti Keele Instituudis keeletehnoloogia osakonna juhataja ning alates 2014. aastast on olnud tegev erasektoris.

Eesti Kirjandusmuuseumi direktori konkurss luhtus. Aruteludega, kuidas leida parim eestvedaja Eesti Kirjandusmuuseumile tarvilike struktuursete reformide jaoks, jätkatakse lähiajal.

Nii Eesti Keele Instituudi kui Eesti Kirjandusmuuseumi juhi konkursid toimusid praeguste direktorite tähtajaliste töölepingute lõppemise tõttu.

Taustainfo

  • Eesti Keele Instituut on teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb eesti kirjakeele korraldamise ja arendamisega, sõnaraamatute koostamise ja toimetamisega, andmekogude hooldega ning neid tegevusi toetavate alus- ja rakendusuuringutega ja eesti keele keeletehnoloogilise toe loomisega.
  • Eesti Kirjandusmuuseumi kui teadus- ja arendusasutuse põhieesmärk on rahvusliku identiteedi pĂĽsimiseks ja rahvuskultuuri arenguks oluliste kultuurilooliste allikmaterjalide säilitamine, teaduslik uurimine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine.

Eesti: Uues turba andmebaasis on 560 turba-ala uuringutulemused

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis valmis turbauuringute andmebaas. Andmebaasi koostamise koordinaatoriks oli dotsent Mall Orru, kes on turvast uurinud üle 40 aasta ja andmebaasi koostamine ongi üks osa tema elutööst.

Turbauuringute andmebaas sisaldab üle 34 000 turba omaduste laboratoorse määrangu (botaaniline koostis, tuhasus, lagunemisaste, pH). Andmebaasis on 560 turbaala uuringutulemused, turbakihi paksus, erinevate turbaliikide levik turbaala piires ja lühikirjeldused.

Andmebaasi tutvustav seminar algab 16. juunil kell 11.00 raamatukogu II korrusel ruumis nr 215. Microsoft Teamsi vahendusel seminaril osalemise soovist palun anda teada Monika Aarnistele monika.aarniste@taltech.ee.

2753 proovipunkti detailsed andmed on seotud koordinaatsüsteemiga (EH2000) ning tähtsal kohal on ka turbalade tehnilised plaanid, mis on kasutajale esmakordselt tehtud kättesaadavaks digitaalselt. „Eraldi vajab ära märkimist, et turba botaaniline koostis on analüüsitud ja esitatud üksikute taimeliikide kaupa. Esmakordselt on turba andmed esitatud digitaalsel kujul, mis võimaldab kasutajal päringute kaudu saada detailset infot,“ kinnitab Mall Orru.

Orru lisab: „Turbauuringute andmebaas on koostatud põhiliselt Eesti Geoloogiakeskuse turbauuringute andmete põhjal turba uurimisrühma naiste poolt – vahest juhtus ka mõni härrasmees sekka. Suur tänu neile selle eest!“

Nagu Mall Orru ütleb: „Turbarühmas käis ajaarvamine selle järgi, millises maakonnas parasjagu väliuuringuid tehtud. Pikad välipäevad lõppesid pärast õhtusööki ühiste aruteludega selle üle, kelle leitud soo oli kõige ilusam ja sügavam“.

Andmebaasil on nii praktilist kui ka teaduslikku väärtust – turba kaevandajatele, teadlastele, looduskaitsjatele, üliõpilastele, ülikoolidele ja rahvusvaheliselt. Kogu andmebaas on digitaalselt kergesti kasutatav ja kättesaadav kõigile asjahuvilistele: https://turvas.geoloogia.info/

Turbauuringute andmebaasi koostamist finantseeris Keskkonnainvesteeringute Keskus. Andmebaas tehti koostöös Maa-Ametiga. Andmebaasi koostasid TalTechi geoloogia instituudist Mall Orru, Monika Aarniste, Olle Hints ja Enar Mustonen.

 

Rootsi prints Carl Philip ja printsess Sofia tähistasid viiendat pulma-aastapäeva

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Rootsi prints Carl Philip ja Värmlandi hertsoginna, printsess Sofia (35) tähistasid laupäeval viiendat pulma-aastapäeva. Kaunis paar avaldas sel puhul seninägemata kaadreid.

Rootsi kuningapoeg ning endine pesumodell ja reality-täht Sofia (varasema nimega Sofia Kristina Hellqvist) jagasid oma Instagrami kontol viie aasta taguseid fotosid, kus neid võib näha nii laulatuseks valmistumas kui ka juba värskelt paari panduna. Nüüdseks on Carl Philipil ja Sofial kaks poega: prints Alexander on neljane, prints Gabriel kahene.

Ăśhtlasi avaldas kuninglik paar katkendi Carl Philipi pulmakõnest. “Kord seisab meist igaĂĽks otsustava valiku ees: valiku ees, mis otsustab kogu tuleviku, mis otsustab, kes ta on ja õnnekõike, kelleks tahab saada. Ja tihtipeale nõuab see julgust. Julgust mitte valida kõige lihtsam tee vaid lihtsuse nimel, vaid julgust pĂĽsida õigel teel, sest see on õige,” vahendab Iltalehti.

Rootsi kuningakojas on juuni tähtpäevarohke. 8. juunil tähistas seitsmendat pulma-aastapäeva printsess Madeleine, 19. juunil aga täitub kümme aastat kroonprintsess Victoria pulmadest ning 44 aastat kuningas Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia laulatusest.

https://www.instagram.com/p/CBXb44ln2QT/

 

1...456...19Page 5 of 19