NordenBladet —Soomes on tänase, reede hommiku seisuga tuvastatud juba 155 nakatumist, mis tähendab, et riik on epideemia lävel. Soome on ligi nädal aega maas Rootsist, Norrast ja Taanist. Soome terviseamet hoiatab, et inimesed järgiks ametivõimude korraldusi ja juhiseid ning tegutseks nende järgi, et vähendada nakkuse levimise ohtu, vahendab MTV.
Üks nakatunu annab haigust edasi keskmiselt 2,3 inimesele. Seetõttu on hea vältida suuri rahvahulki ja kogunemisi. Haiguse leviku piiramisega kestab epideemia kauem, aga meditsiin on vähem üle koormatud.
Praegu on tuvastatud Soomes 155 nakatumist, aga ükski patsient pole intensiivis. Praegu ei osata veel prognoosida, kui suur osa soomlastest nakatub. Praeguste hinnangute kohaselt nakatub kolmandik elanikkonnast või veidi enam. Võtab aega, enne kui haigus levib üle Soome. See võib võtta nädalaid või isegi mitu kuud. Mida pikem on periood, seda parem.
Soomes nakatuva 35 protsendi hulgas on valdav enamus kergete haigusnähtudega, mis sarnanevad gripiga.
NordenBladet —Soome kaitsevägi muudab seoses koroonaviiruse ohuga ajateenijate puhkuste korda. Muudatused jõustuvad täna, 13. märtsil. Ajateenijate puhkused algavad reede asemel laupäeval. Ühtlasi võetakse kasutusele mudel, kus korraga on puhkusel kolmandik ajateenijatest, millele järgneb kahe nädala pikkune aeg väeosas. Otsused tehakse üksustes eraldi, vahendab MTV.
Ajateenijate omavahelist suhtlemist püütakse vähendada eraldi meetmetega. Meetmete eesmärk on aeglustada koroonaviiruse levikut väeosades. Küll aga jätkub ajateenijate ettevalmistus.
Kordusõppused jäetakse ajutiselt ära. Peastaap teeb uue korralduse, millal kordusõppused jätkuvad. Kaitsevägi on vähendanud komandeeringuid ning suurendanud kaugtöö hulka.
NordenBladet — 2019. aasta keeleteokonkursil võidutsesid keeletehnoloogia teod, peaauhind läks jagamisele Tallinna Tehnikaülikooli kõnetuvastuse ja Tartu Ülikooli masintõlke vahel. Ära märgiti ka eesti teaduskeele konverentsid ja uued artiklid Vikipeediale. Rahvahääletuse võitis Õigekirjagurmaani Instagrami konto, mille kaudu vahendatakse keelenõu.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas Põlva Gümnaasiumis toimunud aktusel keeletegude tegijaid ning märkis, et eesti keele aastal tehti ja esitati keeletegusid konkursile aktiivsemalt, kui kunagi varem. „Need teod peegeldavad hästi läbilõiget kõigest sellest, mis on eesti keele arendamisel oluline: teaduskeele areng ja terminoloogia, keeleõpe, keelemängud, keelehoole ja keeletoimetamine, uuringud, sõnaraamatud, tõlkimine, masintõlge, kõnetehnoloogia ning muidugi eesti keelt propageerivad ja head keelekasutust edendavad teod.“
TTÜ keeletehnoloogia laboris väljatöötatutud kõnetuvastussüsteem on tasuta kõigile kättesaadav. Süsteemi arendab Tanel Alumäe juhitav töörühm, kuhu kuuluvad veel Ottokar Tilk ja Asadullah. Kõnetuvastus on tehnoloogia, mille abil muudetakse kõne tekstiks. Kõnetuvastus võimaldab näiteks dokumentide dikteerimist, kõne- ja videosalvestuste transkribeerimist ning kõne abil arvutite ja seadmetega suhtlemist. Eestikeelne kõnetuvastus on jõudnud reaalsete rakendusteni, mida kasutavad näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogid, samuti mitmed Eesti meediamonitooringufirmad raadio- ja telesaadete automaatseks transkribeerimiseks. Hiljuti jõudis kõnetuvastus Riigikogu saali, kus plaanitakse hakata kõnetuvastuse abil automaatselt stenogramme looma.
Tartu Ülikoolis loodud Neurotõlge on tehisnärvivõrkudel põhinev masintõlge, mis toetab tõlkimist eesti-inglise, eesti-vene ning eesti-läti keelesuundadel. Keele tuvastamisega saab neurotõlge ise hakkama, ise tuleb määrata sihtkeel ja stiiliväljund. Neurotõlge oskab parandada ka eesti keele grammatikavigu. Töörühma juhib Mark Fišel ning liikmed on Andre Tättar, Lisa Yankovskaya, Lisa Korotkova, Liisa Rätsep, Maksym Del ja Annika Laumets-Tättar.
Rahvas valis Õigekirjagurmaani
Rahvaauhinna võitnud Õigekirjagurmaani Instagram on kaasaegne meedium, mille kaudu vahendatakse keelenõu. Õigekirjagurmaan jagab keelehuvilistele uusimaid keelesoovitusi ja teateid keelemaailmast. Postitused levivad keelevaldkonnast väljapoole ning kõnetavad selgelt ja tabavalt ka nooremat põlvkonda. Õigekirjagurmaanil on Instagramis juba üle kümne tuhande jälgija. Kert Kask avas Õigekirjagurmaani konto mullu juunis ja sealtpeale kaheksa kuu jooksul on avaldatud üle 145 postituse, mida jagatakse edasi nii Facebookis kui Twitteris.
Tunnustus Vikipeedia artiklitele ja teaduskeele konverentsile
Ministritest koosnev žürii tõstis esile veel kahte keeletegu: 140 uut artiklit Vikipeediale ning eesti teaduskeele konverentsi „Eestikeelne ja üleilmne teadus“.
Kadrioru saksa gümnaasiumi õpetajad ja õpilased algatasid mullu ettevõtmise, kus Vikipeediasse kirjutati üle 140 eestikeelse artikli. Õpilasi innustasid emakeeleõpetajad Piret Järvela ja Laura-Liisa Perova ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Mihkel Kõrbe, Vikipeediast oli koostööpartner Ivo Kruusamägi.
Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskus on Peep Nemvaltsi juhtimisel tegelenud eesti teaduskeele arendamise ja selle vajalikkuse teadvustamisega aastaid, kirjutades artikleid ja korraldades konverentse.
Taustainfo
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.
NordenBladet — Ukraina ja Eesti perearstid on teinud aastaid koostööd Ukraina perearstisüsteemi nüüdisajastamiseks. Sel eesmärgil külastasid Ukraina perearstid märtsi alguses Tallinna ja Tartu perearstikeskuseid ning Tartu Ülikooli. Enim tunti huvi Eesti perearstide ja -õdede tööülesannete ning perearstide väljaõppe vastu.
Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda on Ukraina kolleegidega suhelnud alates 2016. aastast, mil ta koos tervishoiueksperdi Taavi Laiga esimest korda Ukrainas Harkivis perearstisüsteemi ülesehitamise teemal kohalikke nõustamas käis.
Siis kehtis Ukrainas veel nõukogudeaegne süsteem: perearstid töötasid polikliinikutes ja tervishoidu rahastati riigieelarvest valitsuse keskse juhtimise all.
„Pärast meie esimest külaskäiku viisid nad osas perearstikeskustes ellu katseprojekti, kus juurutasid pearaha- ja nimistusüsteemi, lahutasid esmatasandi tervishoiu haiglaravist ja andsid perearstidele iseseisvuse. Selle kõrval jäid alles ka suured keskused – polikliinikud, kus võib koos töötada isegi kuni 30 perearsti, kel on oma tugitöötajad,“ kirjeldas Kalda.
Nüüd tahavad ukrainlased oma perearstisüsteemi arendamisega jõudsalt edasi minna. Seepärast soovisidki Ukraina peremeditsiini esindajad märtsi alguses toimunud Eesti-visiidil tutvuda perearstide õpetamisega, näha eri tüüpi perearstikeskuseid ja kuulda nende töökorraldusest.
„Rääkisime Eesti perearstikeskuste tööjaotusest, õdede ja arstide töövaldkondadest ning perearstide resertifitseerimise süsteemist. Ukrainlastele avaldas muljet nii Eesti perearstikeskustes toimiv meeskonnatöö, pereõdede iseseisvus kui ka Eesti Perearstide Seltsi aktiivsus,“ võttis Kalda räägitu kokku.
Külalistele tutvustati ka perearstide väljaõpet Tartu Ülikoolis. „Nad olid selle peale heas mõttes kadedad. Teadaolevalt kestab Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuur praegu neli aastat, ent Ukrainas asendab residentuuri kaheaastane ordinatuur ehk internatuur ning erinevalt meist ei ole see eriala seal populaarne. Neid huvitab väga, kuidas me saavutasime selle, et noored arstid soovivad just peremeditsiini oma erialaks valida,“ kirjeldas Kalda.
Koostöö jätkub kindlasti ka tulevikus. Ukraina kolleegid on väga huvitatud Eesti kogemusest ravijuhendite väljatöötamisel ja sellest, kuidas koolitada õdesid just perearstiabi tarbeks.
3.–5. märtsini toimunud külaskäigul osales üksteist Harkivi perearsti ja perearstikeskuste juhatajat. Neile tutvustati Tallinnas Järveotsa Perearstikeskust ja Linnamõisa Perearstikeskust ning Tartus Ülikooli Perearstikeskust ja Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli.
NordenBladet —Statistikaamet kogub aprilli lõpuni koroonaviiruse leviku ennetamise ja tõkestamise eesmärgil isiku-uuringutega seotud andmeid telefoni teel või veebiküsimustiku kaudu.
Terviseorganisatsioonide soovitustest lähtuvalt peatab statistikaamet aprilli lõpuni järgmiste isiku-uuringutega seotud küsitlejate kodukülastused:
tööjõu-uuring,
tööjõu-uuringu prooviuuring,
Eesti sotsiaaluuring,
leibkonna eelarve uuring,
turismi uuring.
Loetletud isiku-uuringuteks kogub statistikaamet andmeid jätkuvalt telefoniküsitluse või veebiküsimustike abil. Statistikaamet palub kõigil uuringutesse valitud isikutel panustada andmete kogumisse ja võimalusel vastata telefoni teel või veebiküsimustiku kaudu.
Statistikaamet peatab kuni aprilli lõpuni ka SHARE, ajakasutuse ning Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringute küsitlejate kodukülastused. Nende uuringute puhul telefoni- ega veebiküsitlust ei kasutata.
Allikas: Eesti Statistikaamet Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
