NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil käsitleti koos Eesti Panga ja Pangaliidu esindajatega majandusprognoosi ja pangandussektori olukorda.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk rõhutas, et peame järgima eelarve ja laenuotsuste tegemisel tähelepanelikult majandusprognoosi ning üle vaatama riigi kulud ja eraldama vahendeid läbimõeldult, et tagada pärast kriisi majanduse viimine taas tõusule. Ta pidas väga oluliseks pangandussektori tegevust kriisiolukorra lahendamisel.

„Rahandusministeeriumi tehtud majandusprognoos kolmeprotsendilise majanduslanguse kohta käesoleval aastal on tunduvalt tagasihoidlikum kui Eesti Panga tehtud prognoos, mis sunnib meid põhjalikumalt olukorda analüüsima,“ ütles Kokk. Ta tõi esile tulenevalt kriisi kestvusest, et kui olukord leeveneb mai alguses, võib Eesti majandus kahaneda 6 protsenti, kui aga augusti alguses, siis võib see kahaneda juba 14 protsenti. Samas on Eesti Panga prognoosis välja toodud positiivne suund, kui olukord leeveneb kiiresti, siis võib majandus taastuda  kiiresti.

Kokk juhtis tähelepanu asjaolule, et kriisiolukorras on pangandussektor üle vaadanud oma laenupoliitika ja avaldas tunnustust seni tehtud otsustele kiire reageerimise eest. Pangaliidu ülevaatest selgus, et pangad annavad kriisist põhjustatud ajutiste makseraskuste tekkimisel maksepuhkust nii ettevõtete laenudele kui ka liisingutele. Suuremate ettevõtete puhul tehakse otsused kliendipõhiselt, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul ka lihtsustatud protsessina sarnaselt eraisikutele.

Pangaliidu kinnitusel antakse samuti kriisist põhjustatud ajutiste makseraskuste tekkimisel maksepuhkust nii eluasemelaenudele, liisingutele kui ka tarbimisfinantseerimise lepingutele. Samas peaksid pangad vaatama hoolikalt läbi äriettevõtete laenutaotlused, et võimalusel  toetada neid uute investeeringute tegemisel. Koka arvates on vajalik ette näha ka riigi poolt maksusoodustuste tegemine ja maksuintresside arvestamise peatamine seoses koroonakriisiga ning võimaldada maksuvõlgade ajatamist.

Rahanduskomisjoni liige Andres Sutt selgitas, et pangandussektor siseneb kriisi väga tugevalt positsioonilt.

„Eesti pankade kapitaliseeritus ja likviidsus on hea. Nii Euroopa Keskpank kui Eesti Pank on andnud nõusoleku kapitalpuhvri kaustamiseks täies ulatuses, mis annab pankadele lisapaindlikkuse laenude väljastamisel ja restruktureerimisel,“ ütles Sutt. Ta lisas, et pangad kinnitasid, et annavad maksepuhkust nii eraisikutele kui ettevõtetele lepingutingimusi muutmata. Suuremate ettevõtete maksepuhkuse taotlused ootavad aga KredExi uute meetmete kiiret rakendamist. Kriisi mõju jõuab pankade laenuportfelli kvaliteeti järgmisest kvartalist ning laenude allahindlused hakkavad kasvama, kuid pankade kapitaliseeritus on piisav allahindluste katmiseks.

Komisjoni istungil tõdeti, et oluline on toetada inimesi ja ettevõtteid, et nad saaksid  kriisiperioodil hakkama.  Majanduse taastumist toetavaid samme valides tuleks vältida otsuseid, mis ei leevenda otseselt ja tõhusalt raskustesse sattunud ettevõtete ja eraisikute olukorda.

Komisjoni  videoistungil osalesid Eesti Panga ja Pangaliidu esindajad.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Sotsiaalkomisjon kiitis tänasel istungil heaks muudatusettepanekud eelnõule, millega on hoolduspere vanematele võimalik suuremat toetust maksta ja luuakse võimalus maksta harvikhaigustega lastele puudega lapse sotsiaaltoetust.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et  eelnõuga suureneb toetus hoolduspere vanematele, kellele kohalik omavalitsus saab seaduse järgi hakata maksma suuremat tasu kui praegu. „Tulevikus saaks hoolduspere vanem ühe lapse kohta praegusest kaks korda suurema toetuse kalendrikuus ja lisaks katab kohalik omavalitsus hooldusperes elava lapse kohta kulud minimaalselt 240 euro ulatuses ühes kalendrikuus,“ sõnas Mölder.

Lisaks on eelnõuga tehtud oluline panus ka harvikhaigustega laste abistamise osas. Nimelt saab Sotsiaalkindlustusamet hakata maksma tulevikus harvikhaigusega lastele toetusi ka juhul kui neile ei ole välja kujunenud puuet. Mölderi sõnul on eesmärgiks läbi riikliku toetuse aidata kaasa puude tekke ennetamisele. „Lisaks tekib teatud olukordades ja puudeliikide puhul Sotsiaalkindlustusametil võimalus määrata inimesele puue pikemaks perioodiks kui viis aastat ehk nii säästame inimesi ebamõistliku ressursi kasutamist ja ülemäärastest hindamistest,“ rääkis Mölder.

Sotsiaalkomisjoni liikme Signe Riisalo sõnul toob eelnõu muu hulgas leevendust eriolukorra tõttu keerulisse olukorda sattunud peredele. „Puudega ja hariduslike erivajadustega lapsed, kes said igapäevaselt haridust eriväljaõppega professionaalidelt, peavad eriolukorras seda saama vanematelt ja veelgi enam – vanemad peavad loobuma tööl käimisest. Siin tulebki eelnõu appi, pakkudes neile vanematele eriolukorra perioodil igakuist toetust,“ rääkis Riisalo.

Sotsiaalkomisjon tegi Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE) teisele lugemisele esimesel võimalusel.

Allikas: Eesti Riigikogu