Laupäev, detsember 20, 2025

Monthly Archives: märts 2020

Eesti: Aasta parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud on „Muusikateooria“ ja „Geoinformaatika“

NordenBladet — Eelmise aasta parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhind läheb jagamisele kahe õpiku vahel. Need on Kerri Kotta „Muusikateooria“ ning „Geoinformaatika“, mille autorid on Raivo Aunap, Kiira Mõisja, Tõnu Oja, Jüri Roosaare.

Esimese õpiku puhul toodi välja suur kasutajaskond kõikide muusikat õppivate inimeste näol, ühtlasi on õpik mugavalt kättesaadav veebis. „Geoinformaatika“ puhul rõhutati õpiku interdistsiplinaarsust ja valdkonnaülesust, samuti tõsteti esile ülesannete rohkust ja eestikeelse terminoloogia lehekülgi.

Programmi juhtkomitee esimees ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist. „Toetades ja tunnustades eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmist soodustame Eesti oskuskeele arengut,“ ütles Kärtner. „Igas valdkonnas peab olema võimalik kasutada eesti keelt ka akadeemilises arutelus.“

Konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud

  • 2018 – Ülle Jaakma ja Mihkel Jalakase toimetatud „Veise sigimine“ ning Toivo Maimetsa ja Sulev Kuuse toimetatud „Rakubioloogia“.
  • 2017 – Ako Sauga “Statistika“.
  • 2016 – Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“.
  • 2015 – „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist.
  • 2014 – Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger.
  • 2013 – Arne Lepa „Inimese anatoomia“.
  • 2012 – A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“.
  • 2011 – Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“.
  • 2010 – Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“, koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Riik soovib laiendada puudega lapse toetust ka harvikhaigusega lastele

NordenBladet — Sotsiaalministeerium esitas Riigikogule ettepanekud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmiseks, mille järgi oleks edaspidi võimalik määrata puudega lapse toetus ka harvikhaigusega lastele.

Muudatustega luuakse erisus, mille järgi on võimalik puudega lapse toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud. Eesmärk on toetada peresid, kelle laste harvikhaigusega kaasnevad olulised lisakulud ning aidata kaasa püsivate tervisekahjustuste ja puude tekkimise ennetamisele. Toetust hakkavad saama sotsiaalkindlustusameti kaudu ka fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet määratud või ei määrata, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel.

„Riigi ülesanne on luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ja ennetada terviseprobleemide süvenemist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on vaja tagada harvikhaigusega lastele ja nende peredele kindel tugi, mis aitab katta lapse haigusest tingitud lisakulusid ja ennetada puude tekkimist.“

Toetust hakatakse maksma neile harvikhaiguse diagnoosiga lastele, kellele sotsiaalkindlustusamet puuet ei määra, aga kelle haigusega kaasnevad olulised lisakulud, mida teistest riigi vahenditest juba ei kaeta ning kelle puhul tooks ravijuhendi mittejärgimine kaasa terviseseisundi olulise halvenemise ja suure tõenäosusega ka puude tekkimise. Makstava toetuse suurus vastab raske puudega lapse toetuse suurusele ning on 2020. aastal 161 eurot kuus.

Toetus määratakse esmakordsel taotlemisel alates puude raskusastme määramise taotluse esitamise päevast. Sotsiaalkindlustusametil on tulenevalt igast individuaalsest juhtumist õigus otsustada toetuse määramise kestus, kuid maksimaalselt võib toetuse määrata kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

Kui lapsel on muud kaasnevad terviseprobleemid või on tekkinud haiguse tüsistused, mille tõttu lapsele määratakse puue, siis makstakse toetust vastavalt tuvastatud puude raskusastmele. Samaaegselt kahte toetust ei maksta.

Sotsiaalminister kehtestab määrusega harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse peredele puudega lapse toetust. Loetelu täiendatakse arstliku ekspertiisikomisjoni ettepanekul ning pärast konsulteerimist huvigruppidega. Euroopa Liidu tasandil defineeritakse haruldast haigust ehk harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st,  järelikult peab konkreetne haigus kuuluma sellise esinemissagedusega haiguste hulka.

Muudatus jõustub 1. mail 2020.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Tartu Ülikooli kunstimuuseumile unikaalse annetuse teinud Viini professor peab loengu Sumerist

NordenBladet — Esmaspäeval, 16. märtsil kell 17.15 toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis tunnustatud Vana Lähis-Ida uurija ja Viini Ülikooli emeriitprofessori Gebhard J. Selzi loeng Sumerist ja esitletakse Tartu Ülikoolile annetatud kiilkirjateksti.

Viini Ülikooli emeriitprofessor Gebhard J. Selz kinkis möödunud aastal Tartu Ülikooli kunstimuuseumile ligi 4200 aastat vana Sumeri Lagaši riigi kuningas Gudea (valitses ca 2140–2120 eKr) kiilkirjateksti, et toetada muistse Lähis-Ida uuringuid Tartu Ülikoolis. Ülikooli kunstimuuseumis toimuval üritusel esitleb professor Selz kingitud kiilkirjateksti ning peab ettekande kuningas Gudea ajastust.

Professor Gebhard J. Selz on üks maailma tuntumaid ja teenekamaid muistse Sumeri ajalugu, religiooni ja kultuuri uurivaid teadlasi. „Vana Lähis-Ida uuringutes ei leidu tõenäoliselt ühtegi uurijat, kes poleks Gebhard J. Selzi raamatuid ja rohkeid teadusuuringuid kasutanud õppematerjalina või oma teadustöös,“ sõnas Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse vanemteadur Peeter Espak. Professor Selzil on pikaajalised teaduslikud ja sõprussidemed Tartu ülikooli orientalistikakeskuse ning usuteaduskonna teadlastega.

Esmaspäeval kunstimuuseumis toimuva ürituse lõpetab arutelu Vana Lähis-Ida uuringute tulevikust, praegusest rollist ning tähendusest ülikoolis, mida modereerib Peeter Espak ja sellel osalevad professor Gebhard J. Selz, Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse külalisõppejõud Sebastian Fink, orientalist Märt Läänemets ja Tartu Ülikooli Vana Lähis-Ida uuringute vanemteadur Vladimir Sazonov.

Esitlus, loeng ja arutelu toimuvad inglise keeles.

 

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti Haridus- ja Teadusministeerium: üleriigilised olümpiaadid ja võistlused tuleb edasi lükata

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium peab vajalikuks kõigi üleriigiliste olümpiaadide ja võistluste edasi lükkamist, kuna COVID-19 viiruse levimise oht on väga kõrge.

Juhul, kui olümpiaadile või võistlusele uut sobivat aega ei leita, siis jääb see tänavu toimumata. Kui üleriigilist olümpiaadi ei õnnestu läbi viia, võib rahvusvahelisele olümpiaadile saata Eesti esinduse muude objektiivsete näitajate alusel. Kui sellist võimalust ei ole, siis sel aastal Eesti esindust välja ei panda.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes kokku koroonaviirusse 109 nakatumist, haigestus Helsingi haigla psühhiaatriaosakonna töötaja

NordenBladet — Soomes on täna, reede hommiku seisuga tuvastatud 109 koroonaviirusse nakatumist, neist enamus ehk 69 Helsingi ja Uusimaa piirkonnas. Kõik nakatumised on seotud välismaal käimise või kokkupuutel välismaal käinutega. Koroonaviirus tuvastati teiste seas Helsingi haigla noortepsühhiaatria osakonna töötajal. Nakkus saadi Austriast, aga meditsiinitöötaja ei osanud koroonaviirust kahtlustada, kuna piirkond, kus ta käis polnud siis veel ohupiirkond, vahendab MTV.

Kokku võisid nakkuse saada 33 Helsingi haigla töötajat, kellest suurem osa on noortepsühhiaatria osakonna töötajad. Nad on kõik pandud karantiini. Patsiendid pole nakatunuga kokku puutunud, kuna töötaja pole teinud tööd patsientidega.