NordenBladet — Haridus ja Teadusministeeriumi keeletehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ nõukogu kuulutab välja kaks avatud taotlusvooru, et edendada eestikeelse kõnetehnoloogia arengut.
1. Eesti Rahvusringhäälingu raadio- ja telearhiivi transkribeerimine kõnetuvastuse korpuse jaoks.
Transkribeeritakse vähemalt 300 tundi helimaterjali ERRi raadio- ja telearhiivist.
Tähtaeg: 31.08.2020
Eelarve: 30 000 eurot, sh kuni 10% üldkululõiv.
2. Kõnesünteesi jaoks vajaliku kõnekorpuse suurendamine ja kõnesünteesi mudelite arendamine ning hindamine.
Kogutakse vähemalt 100 tundi ja 5 inimese (sh nii nais- kui meeshäält) kõnet ilukirjandusest ja uudistest. Korpuse põhjal treenitakse närvivõrgupõhiseid meetodeid. Kasutatavate rakenduste jaoks on vaja tõsta eestikeelse sünteeshääle kvaliteeti – muuta kõne inimkõnele sarnasemaks, väljendusrikkamaks ja puhtaks.
Tähtaeg: 30.06.2020
Eelarve: 20 000 eurot, sh kuni 10% üldkululõiv.
Taotlused tuleb saata 24. märtsiks Haridus- ja Teadusministeeriumi üldaadressile hm@hm.ee.
Kontaktisik: Kadri Vare, kadri.vare@hm.ee, tel 55697006
NordenBladet – Balti riikide terviseministrid Tanel Kiik, Ilze Viņķele ja Aurelijus Veryga võtsid koroonaviiruse tõkestamise teemal vastu ühisavalduse, milles rõhutavad riikide solidaarsuse ja üksteise toetamise olulisust. Ministrid kinnitavad kavatsust pakkuda vastastikku abi nii tervisesüsteemi valmisoleku tõstmiseks kui võimaliku haiguspuhanguga toimetulekuks.
„Piiriülese terviseohuga toimetulekuks on äärmiselt oluline kiire infovahetus, iseäranis oluline on koordineerida tegevusi meie lähinaabritega. Oleme olnud viimastel nädalatel pidevas kontaktis nii Euroopa Liidu tervisevoliniku, WHO regionaaldirektori kui liikmesriikide terviseministritega,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Terviseministritena hindame kõrgelt Euroopa Komisjoni, WHO ja ECDC pingutusi Euroopa kodanike kaitsmisel ja liikmesriikide toetamisel. Praeguses olukorras peame olema solidaarsed ja tegema igakülgset koostööd viiruse leviku tõkestamiseks.“
Ministrid leppisid kokku ühistes tegevustes COVID-19 leviku tõkestamiseks:
jagada asjakohast ja tõest teavet riskipiirkonnast naasvatele ja sinna suunduvatele reisijatele;
vahetada infot epidemioloogilise olukorra ja viiruse leviku tõkestamiseks võetud meetmete kohta;
vahetada infot tervishoiu- ja teistele spetsialistidele ning avalikkusele jagatavate soovituste ja juhiste kohta;
tagada sujuv rahvusvaheline liiklus koos vajalike ettevaatusabinõudega;
tagada, et riigipiiril võetavad meetmed põhineksid rahvatervise ohtude hindamisel ja oleksid naaberriikidega koordineeritud;
vahetada regulaarselt infot nii ekspertide kui ka ministrite tasandil.
Ministrid kinnitavad ühisavalduses solidaarsust Balti riikide vahel ja kavatsust pakkuda vastastikku abi nii tervisesüsteemi valmisoleku tõstmiseks kui ka võimalike haiguspuhangutega toimetulekuks.
Viimase kuu jooksul on EL terviseministrid kogunenud juba kahel korral, viimati 6. märtsil. 13. veebruaril võtsid terviseministrid vastu nõukogu järeldused, millega kutsuti liikmesriike tagama, et reisijatel oleks kõigis piiripunktides vajalik info, kuhu arstiabi saamiseks pöörduda; et tervishoiusektoril peavad olema selged plaanid ja vajalikud ressursid nakkuskahtlusega ja haigestunud patsientidele kiire abi andmiseks ning elanikkonnal õigeaegne tõenduspõhine info ja vajalikud käitumisjuhised enda kaitsmiseks nakatumise eest.
Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse üksikjuhtumite sissetoomise risk Eestisse väga kõrge, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosus keskmine kuni kõrge, haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus madal, kui rakendatakse piisavaid ennetusmeetmeid.
Nakatumise ennetamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieenireegleid – pesta käsi ja vältida kontakti hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida; palaviku, köha või hingamisraskuste esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt 1220, vajadusel kutsuda kiirabi. Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Lisainfo: www.koroonaviirus.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Euroopa statistikavõistluse 2020. aasta Eesti vooru lõpptulemused selgusid 10. märtsil. Vanemas vanuserühmas võidutses Viljandi gümnaasium, nooremas Tartu Veeriku kool.
Eesti riigisisesel võistlusel tuli vanemas rühmas võitjaks Viljandi gümnaasiumi võistkond Numbritaat, teist ja kolmandat kohta jagasid Hugo Treffneri gümnaasiumi võistkond Nemo ning Narva Pähklimäe gümnaasiumi võistkond Merkintä, kes kogusid võrdselt punkte. Nooremas rühmas võitis Tartu Veeriku kooli võistkond Veeriku_9, teise koha saavutas Tallinna Reaalkooli võistkond Fresiito ja kolmanda koha Lüganuse kooli võistkond Mamika.
Kummagi vanuserühma kolm parimat võistkonda ja nende juhendajad saavad auhinna. Neil on ka võimalus osaleda võistluse Euroopa-voorus. Sinna on vaja esitada lühike inglisekeelne video, mis selgitab mõnd statistikamõistet või -teemat. Videod pannakse rahvahääletusele, mis selgitab välja kummagi vanuserühma kaks enim hääli kogunud võistkonda, kes esindavad Eestit Euroopa võistlusvoorus.
Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat eestvedamisel toimub ka sel õppeaastal 17 riigis Euroopa statistikavõistlus, kus osaleb üle 17 000 õpilase. Eesti riigisisene võistlus koosnes kahest voorust. Esimeses tuli lahendada kolm testi veebis, teise vooru pääsenud võistkonnad tegid ka statistilise uurimuse.
Eestis registreerus 139 võistkonda ja ligi 400 õpilast. Vanemas vanuserühmas (umbes 16–18-aastased) asus esimese vooru veebiteste lahendama 69 võistkonda ja nooremas (umbes 14–16-aastased) 70 võistkonda. Teise vooru pääses kummastki vanuserühmast 34 võistkonda.
Statistikavõistluse eesmärk on äratada õpilastes huvi statistika vastu ja julgustada õpetajaid kasutama õppetöös uusi materjale. Võistlusega näidatakse nii statistika seost igapäevaeluga kui ka selle tähtsust ühiskonnas. Eestis korraldavad võistlust statistikaamet, haridus- ja teadusministeerium, SA Innove ja Tartu ülikool. Võistluse kohta leiab lisainfot statistikaameti võistluse veebilehelt ja statistikavõistluse rahvusvaheliselt veebilehelt.
Statistikaamet soovib kõigile võitjatele palju õnne ja tänab osalemise eest nii õpilasi kui ka nende juhendajaid!
Allikas: Eesti Statistikaamet Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi korraldusel jäävad ajateenijad sel nädalavahetusel väeosadesse, et vähendada koroonaviiruse jõudmise riski kaitseväe linnakutesse. Samuti jäävad ära külastuspäevad väeosadesse. Väljaloale lubatakse vaid erandjuhul, kui see on põhjendatud.
Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumisi välismaale ja on vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid ning kaitseväelastel on keelatud minna lähetustesse riskipiirkondadesse- ja riikidesse. Kõik riskipiirkondadest saabujad jäävad kontrollperioodiks võimalusel kodusele tööle. Samuti suunatakse võimalusel ennetava meetmena kodutööle kaitseväelased, kes on viibinud riikides, millised ei ole nimetatud riskipiirkonnaks, kuid on seal puutunud kokku riskipiirkonnast saabunud inimestega.
20. märtsil toimuma pidanud Scoutsrännak jääb ära. Struktuuriüksuste ülemad on kohustatud tegema iga Eesti sisese ürituse osas otsuse ürituse toimumise või ärajätmise kohta. Kui üritusele on kutsutud osalejaid väljastpoolt kaitseväge, on üksuste ülemal õigus need tühistada või kasutada kaugtöö vahendeid. Need üritused, mis muutuvad avalikeks üritusteks, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.
„Me rakendame neid tegevusi eelkõige sõdurite ja nende sugulaste kaitseks ning võimaliku haiguse leviku piiramiseks,“ ütles kaitseväe peaarst kolonel Targo Lusti. „Samas ei näe ma põhjust paanikaks ning arvestades asjaolu, et kaitseväes ja ajateenistuses on üldjuhul terved ja tugevad inimesed ei ole suurt riski ka haiguse raskete juhtumite tekkeks. Kaitseväes rakendatakse kuni 7 päevast kodutöö võimalust, mida on võimalik arsti otsusel vajadusel ka pikendada.“
Kaitseväes ei ole tänaseni avastatud ühtegi koroonaviiruse juhtumit.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Norra kehtestas eile neljapäeval (12.märts) eriolukorra ja rahuaja kohta kõige karmimad võimalikud meetmed. Suletakse koolid ja söögikohad, keelatakse kõik spordiüritused. Norra meedikutel on keelatud maalt lahkuda kuni aprilli lõpuni ja kõik, kes saabuvad välismaalt, peavad olema karantiinis kaks nädalat, vahendab Reuters.
Peaminister Erna Solberg ütles, et tegemist on rahuaja karmimate võimalike meetmetega, et ära hoida ohtliku koroonaviiruse levikut. Meetmed mõjutavad paljude norrakate igapäevast elu, kuna vanemad peavad olema koos lastega kodus. Need, kes kodust töötada ei saa, võivad jääda ilma osast sissetulekust.
Solberg ütles, et olukord on raske nii perede kui ettevõtete jaoks. Valitsusel on kavas meetmed, kuidas toetada ettevõtteid, samuti suurendatakse hüvitist neile vanematele, kes peavad olema lastega kodus.
Norra saab praeguses olukorras kasutada oma ligi 900 miljardi euro suurust stabiilsusfondi. Selle maht on Norra 7 aasta riigieelarve. Täna reedel kavatseb valitsus toetada ettevõtteid, kes kriisist enim kannatavad nagu lennufirmad ja hotellid.
Norras tuvastati esimene nakatunu 26. veebruaril. Eilse neljapäevase seisuga oli nakatunuid 800. Põhjamaadest on Norras nakatumisi olnud kõige rohkem.
Lisaks Norrale on otsustanud ka Taani sulgeda koolid ja ametiasutused.
