NordenBladet — Soomes Espoos pandi laste hambaklambritele katseliselt kiibid külge, et jälgida klambrite kasutamist. Klambreid kasutatakse hambumuse korrigeerimiseks. Edaspidi tahetakse kiipidega varustada kõik klambrid ja asja vastu on huvi tuntud Soome teistes omavalitsustes. Espoos 52 lapse peal tehtud uuring näitas, et laste hambumuse korrigeerimine võtab ettenähtust kauem aega, kui lapsed korralikult oma klambreid ei kanna. See muuda ravi oluliselt kallimaks, vahendab Helsingin Sanomat.
Varem pole Soomes laste hambumuse korrigeerimiseks kuluvat aega mõõdetud. Uuringu tulemus oli aga mõtlemapanev, sest selgus, et paljud patsiendid ei täida ette antud juhiseid. See on uuringu läbi viinud hambaarsti väitel masendav.
Uuringust tuli välja, et lapsed kandsid klambreid vaid ainult poole ettenähtud ajast. Erinevused olid suured. Mõnedes peredes järgiti hoolsalt juhiseid, teistes jälle üldse mitte. Nüüd tahetakse kõik klambrid varustada mikrokiipidega, mis kontrollivad, kas klamber on suus või mitte. Uuringus kasutati samuti klambrite küljes mikrokiipi.
Soomes läbi viidud uuring avaldatakse käesoleval aastal ajakirjas European Journal of Orthodontics. Espoos tahetakse nüüd kiibiga varustada kõikide laste hambaklambrid. Asi otsustatakse käesoleva aasta jooksul. Neil patsientidel, kes klambreid nõuetekohaselt ei kasuta, võidakse ravi lõpetada ja anda võimalus järjekorras järgmisele. Kiibiga varustatud hambaklambrite vastu on huvi tuntud ka Soome teistes omavalitsustes.
Espoos maksab hambumuse korrigeerimine keskmiselt 1400-1700 eurot ja see sisaldab 5 visiiti. Ühe klambri hind on ligi 300 eurot. Kui klambreid suus ei hoita, siis võib visiitide arv tõusta mitmekümneni ja see on kallis.
NordenBladet – Eestis on säilinud rikkalikult eri ajastute kultuuripärandit. See on märk riigi ja inimeste ajaloost ning osa meie identiteedist. Ajalugu ei ole jäädvustatud mitte ainult ajalooĂĽrikutesse, vaid ka kultuurikeskkonda, hoonetesse, esemetesse ja maastikku.
Kultuuripärandi kaitsel on ajaga üha enam liigutud üksikobjekti kaitselt terviklike piirkondade – hooneansamblite, kvartalite ja asumite – väärtustamise poole. Eestis on ehitatud keskkonna kaitseks riigi tasandil seatud 12 muinsuskaitseala. Need on enamasti kesk- või uusaegsed vanalinnad: Tallinn, Tartu, Narva, Kuressaare, Pärnu, Valga, Võru, Viljandi, Paide, Rakvere ja Lihula. Rebala muinsuskaitseala on arvele võetud väärtusliku kultuurmaastiku kaitseks.
Eestis on ka rahvusvaheliselt tunnustatud kultuuripärandit. Tallinna vanalinn ja Tartu tähetorn (Struve geodeetilise kaare koosseisus) kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse, mis on kõrgeim rahvusvaheline tunnustus materiaalsele kultuuripärandile.
2013. aasta kuulutati Eestis kultuuripärandi aastaks.
Statistika – Ăśks osa kultuuriväärtustest on tunnistatud mälestisteks, mis tähendab, et need on riikliku kaitse all. 2015. aasta seisuga on Eestis  üle 26 500 mälestist.
– Mälestiste hulka kuulub ĂĽle 6600 arheoloogiamälestise (asulakohad, kalmed, kultuskivid, hiied, laevavrakid jm), ĂĽle 5260 ehitismälestise (hooned, sillad, mõisapargid jm), ligi 1270 ajaloomälestist (oluliste inimeste või ajaloosĂĽndmustega seotud kohad, vabadussõja mälestusmärgid, kalmistud jm). Kõige rohkem on kunstimälestisi –  üle 13 400.
– Suurem osa kunstimälestistest on kirikuvara, aga nende hulgas on ka monumente, kunstiteoseid jms.
Seadusandlus Mälestiste kaitse alus on muinsuskaitseseadus. Seaduse eesmärk on tagada mälestiste ja muinsuskaitsealade säilimine neile omases keskkonnas, et inimesed saaksid kultuuripärandit kogu selle rikkuses ja algupäras nautida nii praegusel ajal kui ka tulevikus. Et kultuuripärandit säilitada, populariseeritakse mälestisi ja muinsuskaitsealasid, korraldatakse nende kaitset, reguleeritakse neid puudutavaid toiminguid ning soodustatakse kultuuripärandialast haridust ja teadustööd.
Lisaks on Eesti liitunud mitme rahvusvahelise konventsiooniga, mille põhimõtted on muinsuskaitsetöö osa. Need on:
UNESCO 1972, 1970
Haagi konventsioon, I ja II protokoll
Euroopa Nõukogu konventsioonid
Praegu tehakse ettevalmistusi, et liituda UNESCO veelause kultuuripärandi kaitse konventsiooniga.
Koostöö kolmanda sektoriga Muinsuskaitse* puudutab väga paljusid, mistõttu tegutseb valdkonnas peale Muinsuskaitseameti aktiivselt ka kolmas sektor. Pärandi väärtustamisse ja kaitsesse panustavad mitu mittetulundusühingut ja organisatsiooni. Neist tuntuim ja vanim on Eesti Muinsuskaitse Selts, kuhu kuulub tuhatkond aktiivset liiget ja hulk piirkondlikke seltse.
Väga vajalikku tööd teevad ajaloolise hoonestuse kohta oskusteavet jagavad säästva renoveerimise infokeskused Tallinnas, Tartus, Paides ja Läänemaal. Lisaks puutuvad muinsuskaitsega kokku mitu aktiivset ühendust (mõisate ühendus, mõisakoolide ühendus), asumi- ja külaseltsid jt.
Tähtsamad partnerid:
Muinsuskaitseamet Muinsuskaitset korraldab Kultuuriministeeriumi valitsemisala ainus riigiamet – Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseameti eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada nende säilimine. Selleks tehakse järelevalvet, nõustatakse mälestiste omanikke, toetatakse restaureerimist ja peetakse kultuurimälestiste riiklikku registrit. Muinsuskaitseametil on töötajad kõigis 15 maakonnas. Suuremad linnad nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu ja Narva on sõlminud Muinsuskaitseametiga halduslepingud ning täidavad oma haldusterritooriumil muinsuskaitse riiklikke kohustusi ise. Selleks on linnavalitsustes palgal muinsuskaitsetöötajad. Kõigi mälestiste kohta saab infot veebiregistrist register.muinas.ee või asukohajärgselt muinsuskaitsetöötajalt.
Muinsuskaitse Nõukogu Kultuuriministeeriumi juures tegutseb Muinsuskaitse Nõukogu, kes teeb ettepanekuid muinsuskaitseseadust puudutavates küsimustes ning aitab välja töötada muinsuskaitse põhimõtteid. Nõukogu tegutseb põhimääruse alusel.
Muinsuskaitse Selts Muinsuskaitse Selts on vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on hoida kultuuripärandit ja säilitada rahva ajaloomälu.
_____________________________________________
* Muinsuskaitse on kultuuri järjepidevuse, rahva ajaloomälu ning ajalooliselt kujunenud väärtushinnangute kohase inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna kaitsmine. Muinsuskaitse hõlmab nt ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitsmise ning kohanimede, murrete, käsitööoskuste säilitamise.
Avafoto: Saku mõis (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)
NordenBladet — Räägitakse, et Prantsuse kuninganna  Marie Antoinette’i (1755–1793) juuksed muutusid valgeks ühe ööga, kui ta vangistati revolutsiooni päevil. Hiljem hukati ta giljotiini all. See pole ajaloos esimene ega viimane juhtum, mil juuksed on sääraselt üleöö halliks muutunud. Juba juudi pühakirjas Talmudis on kirjeldatud, kuidas inimesed murest murtuna halliks läksid.
On andmeid, et teise ilmasõja pommirünnakute ajal läksid inimestel juuksed kiiresti halliks. Neil juhtudel on tekitanud imestust see, et juuksed vahetavad värvi kiiremini kui nad peale kasvavad ehk siis värv muutub juustel täielikult kuni juurteni välja.
USA Harvardi ülikooli teadlased on nüüd teinud kindlaks, kuidas hallinemine täpselt toimub. Juustelt võtab värvi stressi ajal eralduv aine noradrenaliin, selgus hiirte peal läbi viidud katsetest.
Juuksed kasvavad karvanääpsudest, mida inimestel on ligi 100 000. Juuksed saavad värvi melaniinipigmenti tootvatelt rakkudelt ehk melanotsüütidelt. Melanotsüüdid arenevad tüvirakkudest. Kui inimesed vananevad, siis tüvirakud hääbuvad ja juuksed kaotavad oma värvi. Stress mõjub neile tüvirakkudele laastavalt.
Melanotsüütide tüvirakke hävitab igasugune stress ning hiirte puhul muutus karva värvus heledaks. Varem arvasid teadlased, et stressi puhul ründab organismi immuunsüsteem enda pigmente tootvaid rakke. See oli seni valitsev teooria, miks stress muudab juuksed halliks. See teooria ei pidanud aga katsete puhul paika, kuna hallinesid ka need hiired, kelle immuunsüsteem oli välja lülitatud.
Siis katsetasid teadlased, kas põhjus on stressihormoonis kortisoolis. See teooria ei leidnud samuti tõestust. Kortisooli eritumise välja lülitamine ei peatanud hiirtel karvade hallinemist. Lõpuks leidsid teadlased põhjuse – see oli võitle või põgene reaktsiooni tekitav noradrenaliin.
Noradrenaliini eritavad organismis neerupealsed. Teadlased leidsid, et ka neerupealsete eemaldamine ei hoidnud ära hallinemist. Selgus, et noradrenaliinil on organismis ka teine allikas. Seda eritab tahtele allumatu osa närvisüsteemist, kui käivitub võitle või põgene reaktsioon. Siis pulss kiireneb, vererõhk tõuseb ja pupillid laienevad. Selle osa närvisüsteemi närvirakud on ka karvanääpsudes, kus asuvad pigmendirakkude tüvirakud. Noradrenaliinil on juurdepääs sinna, kus pannakse paika juuste värvus.
Noradrenaliini* roll selgus siis, kui hiirtel blokeeriti selle osa närvisüsteemi noradrenaliini tootmine. Siis hiirte karv enam stressi mõjul ei hallinenud. Järgmises katses lülitati aga noradrenaliini tootmine närvisüsteemis sisse ja hiired hallinesid isegi ilma stressita. Vaid mõne päevaga kadusid kõik pigmenti kujundavad tüvirakud. Kui neid pole, siis pigment ei uuene. Kaotus on lõplik, selgub uurimusest.
Hallinemise mehhanism näitas ĂĽhtlasi seda, kuidas stress mõjutab kogu organismi. Stressist ei jää seoses närvirakkudega puutumata ĂĽkski rakk. See põhjendab, miks stress vähendab inimese immuunsust ja miks luuĂĽdis väheneb hspc tĂĽvirakkude hulk, neist omakorda sõltub vereloome ja immuunsus. Ăśhtlasi leidsid teadlased viisi, kuidas vanadusega kaasnevat juuste hallinemist ära hoida – selleks tuleb blokeerida närvirakkude mõju melanotsĂĽĂĽtide** tĂĽvirakkudele.
_________________________________ * Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi fenetüülamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon keemilise valemiga C8H11NO3. Noradrenaliini sünteesitakse neerupealiste säsis, kust vereringesse vabanenuna on ta hormoon. Kesknärvisüsteemis ja sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb noradrenaliin noradrenergiliste neuronite aksoniterminalidest närviülekande käigus, toimides sel viisil virgatsaine ehk neurotransmitterina. Närviülekandel toimib noradrenaliin nii α- kui ka β-adrenoretseptoritele, kuigi on leitud, et erinevate retseptori alatüüpide afiinsus adrenaliinile ja noradrenaliinile võib olla erinev. Noradrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa võitle-või-põgene süsteemist, mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi ehk glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi ehk glükoosi uuesti sünteesimist organismis.
** MelanotsĂĽĂĽdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku. MelanotsĂĽĂĽdid mõjutavad ka juuste ja naha värvust. MelanotsĂĽĂĽdid arenevad ja migreeruvad inimese lootel embrĂĽonaalses eluetapis crista neuralis’es melanoblastidest. Sihtkohta jõudnud melanotsĂĽĂĽdid hakkavad melanosoomi, mille sees sĂĽnteesitakse melaniini, komplekteerima. MelanotsĂĽĂĽdid paiknevad epidermise stratum basale kihis ja on tihedalt seotud keratinotsĂĽĂĽtide ja Langerhansi rakkudega. Umbes iga kĂĽmnes basaalkihi rakkudest on melanotsĂĽĂĽt, lisaks on melanotsĂĽĂĽdid ka karvafolliikulites, limaskestadel ja silmades. Ka sĂĽdames paiknevad melanotsĂĽĂĽtidesarnased rakud, kuid nende ĂĽlesanded pole selged, need võivad osaleda sĂĽdame rĂĽtmihäirete vallandamisel.
NordenBladet —Soome töö- ja majandusministeerium meelitab eri projektide kaudu välismaalt inimesi Soome tööle. Soomes on praegu suur puudus teatud spetsialistidest. Valdav osa Soome tööle tulijatest on 18-34-aastased ja mehed. Soome vajab aastaks 2023 välismaalt 25 000-32 000 uut töötajat. Tööjõudu vajatakse tööstuses, ehituses ja teeninduses, aga ka mujal. Töötajaid meelitatakse juba väljastpoolt Euroopa Liitu, sest Euroopa Liidust kõiki ei leita. Probleem on selles, et kõik Euroopa maad võistlevad samade töötajate pärast, vahendab Iltalehti.
Näiteks 2018. aastal oli Soomes kõige suurem nõudnud nende ametite järele: müüjad, veoautojuhid, lasteaiaõpetajad, kokad, kontorikoristajad, müügiesindajad, lapsehoidjad ja programmeerijad.
Soomes on praegu ligi 160 000 töötut tööotsijat. Paljud imestavad, kuidas neid ei saa tööle, kui vabu kohti on nii palju. Sel on kolm põhjust. Esiteks geograafia: töökohad on ühes, töötud elavad teises kohas. Suurim nõudlus on Helsingis ja selle ümbruses, aga seal on elamine väga kallis. Paljudel pole võimalik seetõttu Helsingisse elama kolida.
Teine põhjus on oskused, kus töötutel tööotsijatel pole neid oskusi või eeldusi, mille järele on nõudlus. Kolmas põhjus on motiveeritus, kus teatud töö vastuvõtmine pole tööotsijale majanduslikult kasulik.
NordenBladet —Lõuna-Karjalast Ruokolahtist pärit Sami Inkinen käis hiljuti sünnikodus ning kohtus sealse kooli õpilastega. Kui temalt küsiti, palju tal raha on, vastas ta nagu enamus soomlasi: täpne info ei ole teiste asi. Küll aga tunnistas ta, et seda on piisavalt, et osta süüa ja maksta eluaseme ning Soome sõidu eest. Sami elab praegu USA-s Räniorus. Üks vastus paljastab, et ta on miljonär: ta tunnistab, et täpset rahasummat ta ei tea, kuna ta ise oma rahaseisu ei vaata, seda teevad teised, vahendab Yle.
Imatra ligidalt Ruokolahtist pärit ja 1975. aastal sündinud Sami käis algul gümnaasiumis ja siis läks ülikooli ning 17 aastat tagasi USA-sse. Seal asutas ta koos sõbraga internetis kinnisvaraportaali Trulia, mis müüdi 2014. aastal maha 3,5 miljardi dollari ehk 3,2 miljardit euro eest. Praegu tegeleb ta interneti kaudu töötava rakendusega, millega on võimalik ravida 2. tüüpi diabeeti.
Nagu paljud maalapsed töötas ka Sami väiksena kodusel kartulipõllul ning suusatas talvel kooli. Ta pidi tegema küttepuid, et talvel oleks kodus soe. Samas on ta selle eest tänulik, et vanemad panid ta väiksest peale tööd tegema. Sami vanemad on lihtsad inimesed ja töötasid paberitehases.
Sami huvi reaalainete vastu ilmnes gümnaasiumis, kus füüsikaõpetaja soovitas minna õppima arstiks või inseneriks. Sealt tuli idee minna õppima tehnikakõrgkooli, praegusesse Aalto ülikooli. Seal oli käinud Nokia juht Jorma Ollila. Pärast ülikooli lõpetamist töötaski Sami mõnda aega Nokias, aga peas vasardas mõte minna USA-sse Räniorgu. See on sama nagu hokimeeste unistus on minna NHL-i, Räniorg on ettevõtjate NHL. Sami otsis kohta, kus oleks paremad treenerid, suuremad investorid ja tihedam konkurents.
Unistus täitus 2003. aastal, kui Sami pääses õppima Stanfordi ülikooli. Vaid kaks nädalat pärast kooli algust õnnestus tal kohtuda lõuna ajal maailma rikkaima mehe Jeff Bezosega. Bezos on Amazoni veebikaubamaja asutaja ja tõenäoliselt maailma rikkaim inimene. Sami räägib, et Bezos vaid naeris maailma kõige rumalamate naljade peale. Kui ta Bezost kuulas, siis sai aru, et edukad ja rikkad inimesed on nagu kõik teisedki. Sami sai aru, et ükskõik kes võib kõrgele ja kaugele jõuda, kui proovida. Sami mõtles, et kui see tüüp on nii kaugele jõudnud, siis võib tema ka. Sami tunnistab, et kohtumine Bezosega muutis palju tema mõttemaailma.
Pärast seda ei läinud palju aega, kui Sami asutas 2004. aastal koos Stanfordi sõbraga kinnisvaraportaali Trulia. Nad olid kaks füüsikut ja neil polnud varem kokkupuudet kinnisvaraga. Juba siis võis veebi kaudu osta omale auto, isegi naise ja mida iganes, aga kinnisvaravahendust vähemalt USA-s veel polnud. Ettevõtet saatis edu ja seda taheti osta, aga Sami ja sõber ei müünud. Nad tahtsid Trulia veel paremaks teha.
Trulia läks 2012. aastal börsile ja kaks aastat hiljem ostis konkurents Zillow selle 3,5 miljardit dollari eest. Nad said 20-30 korda rohkem raha kui siis, kui oleks müünud esimese pakkumise peale. Pärast Trulia müüki oli Sami järsku töötu. Siis aga tuli saatus mängu. Kuigi ta on elu aeg spordiga tegelenud ja osalenud isegi triatloni MM-il, sai ta teada, et tal on tekkimas diabeet.
Sami ei saanud aru, ta oli teinud sporti 10 tundi nädalas ning jälginud oma toitumist ja järsku – diabeet. Nõnda asutas ta ettevõtte Virta health, mis aitab inimestel diabeeti ravida. Kliente on piisavalt, sest maailmas on ligi 400 miljonit diabeetikut.
Virta health on interneti kaudu töötav arstipunkt, kust saab kuutasu makstes ravi, nõuandeid ja infot haiguse arengu kohta. Kuu aega tagasi kaasas Virta health turult 93 miljonit dollarit investeeringuid. Firmasse on investeeritud 166 miljonit dollarit ehk 153 miljonit eurot. Sami loodab, et uue portaali abil aidatakse paljusid inimesi, et neil ei tuleks käsi ja jalgu amputeerida. Samal ajal säästetakse ühiskonna ja kindlustusfirmade raha. Diabeetikud peavad suhkru tarbimist piirama peaaegu nullini.
Sami tunnistab, et elab Kalifornias õnnelikku elu. Ta on väiksest peale harjunud vähesega hakkama saama ning see ongi üks õnneliku elu saladusi. Soomes olles naudib ta puhast loodust, imetleb Soome haridussüsteemi ja on tänulik, et ettevõtlust hinnatakse järjest enam. Tema arvates peaks ka ettevõtjatest tegema kangelasi, mitte ainult hokimängijatest.
Ettevõtluses on Sami jaoks tähtis selgeks teha, kuhu tahetakse jõuda ehk kellele ja mida tahetakse teha. Olgu siis tegemist massaaži, juuksuriga või kellega iganes. Peamine energia tuleks suunata sellele, kuidas see ettevõte aitab teisi inimesi. Samuti peab ettevõtjal olema kirg ja ambitsioon. See asi, millega tegeled peab huvitama.
Kodus Kalifornias on Sami Inkinenil naine ja kaks tütart. Lapsed on 2- ja 4-aastased. Teismelisena unistas Sami sellest, et saaks toitu osta poest ja ei peaks kartulipõllul küürutama, sõrmed mullas. Nüüd on tal aga oma aed – see on suur luksus, kui saad omale ise toitu kasvatada. Tõenäoliselt on tema naisel ja lastel seal praegu sõrmed mulla, naerab Soomet külastanud Sami.
