Advertisement:

Harvardi ülikooli teadlased tegid kindlaks, miks stress muudab JUUKSED KIIRESTI HALLIKS

Harvardi ülikooli teadlased tegid kindlaks, miks stress muudab JUUKSED KIIRESTI HALLIKS

NordenBladet — Räägitakse, et Prantsuse kuninganna  Marie Antoinette’i (1755–1793) juuksed muutusid valgeks ühe ööga, kui ta vangistati revolutsiooni päevil. Hiljem hukati ta giljotiini all. See pole ajaloos esimene ega viimane juhtum, mil juuksed on sääraselt üleöö halliks muutunud. Juba juudi pühakirjas Talmudis on kirjeldatud, kuidas inimesed murest murtuna halliks läksid.

On andmeid, et teise ilmasõja pommirünnakute ajal läksid inimestel juuksed kiiresti halliks. Neil juhtudel on tekitanud imestust see, et juuksed vahetavad värvi kiiremini kui nad peale kasvavad ehk siis värv muutub juustel täielikult kuni juurteni välja.

USA Harvardi ülikooli teadlased on nüüd teinud kindlaks, kuidas hallinemine täpselt toimub. Juustelt võtab värvi stressi ajal eralduv aine noradrenaliin, selgus hiirte peal läbi viidud katsetest.

Juuksed kasvavad karvanääpsudest, mida inimestel on ligi 100 000. Juuksed saavad värvi melaniinipigmenti tootvatelt rakkudelt ehk melanotsüütidelt. Melanotsüüdid arenevad tüvirakkudest. Kui inimesed vananevad, siis tüvirakud hääbuvad ja juuksed kaotavad oma värvi. Stress mõjub neile tüvirakkudele laastavalt.

Melanotsüütide tüvirakke hävitab igasugune stress ning hiirte puhul muutus karva värvus heledaks. Varem arvasid teadlased, et stressi puhul ründab organismi immuunsüsteem enda pigmente tootvaid rakke. See oli seni valitsev teooria, miks stress muudab juuksed halliks. See teooria ei pidanud aga katsete puhul paika, kuna hallinesid ka need hiired, kelle immuunsüsteem oli välja lülitatud.

Siis katsetasid teadlased, kas põhjus on stressihormoonis kortisoolis. See teooria ei leidnud samuti tõestust. Kortisooli eritumise välja lülitamine ei peatanud hiirtel karvade hallinemist. Lõpuks leidsid teadlased põhjuse – see oli võitle või põgene reaktsiooni tekitav noradrenaliin.

Noradrenaliini eritavad organismis neerupealsed. Teadlased leidsid, et ka neerupealsete eemaldamine ei hoidnud ära hallinemist. Selgus, et noradrenaliinil on organismis ka teine allikas. Seda eritab tahtele allumatu osa närvisüsteemist, kui käivitub võitle või põgene reaktsioon. Siis pulss kiireneb, vererõhk tõuseb ja pupillid laienevad. Selle osa närvisüsteemi närvirakud on ka karvanääpsudes, kus asuvad pigmendirakkude tüvirakud. Noradrenaliinil on juurdepääs sinna, kus pannakse paika juuste värvus.

Noradrenaliini* roll selgus siis, kui hiirtel blokeeriti selle osa närvisüsteemi noradrenaliini tootmine. Siis hiirte karv enam stressi mõjul ei hallinenud. Järgmises katses lülitati aga noradrenaliini tootmine närvisüsteemis sisse ja hiired hallinesid isegi ilma stressita. Vaid mõne päevaga kadusid kõik pigmenti kujundavad tüvirakud. Kui neid pole, siis pigment ei uuene. Kaotus on lõplik, selgub uurimusest.

Hallinemise mehhanism näitas ühtlasi seda, kuidas stress mõjutab kogu organismi. Stressist ei jää seoses närvirakkudega puutumata ükski rakk. See põhjendab, miks stress vähendab inimese immuunsust ja miks luuüdis väheneb hspc tüvirakkude hulk, neist omakorda sõltub vereloome ja immuunsus. Ühtlasi leidsid teadlased viisi, kuidas vanadusega kaasnevat juuste hallinemist ära hoida – selleks tuleb blokeerida närvirakkude mõju melanotsüütide** tüvirakkudele.

_________________________________
* Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi fenetüülamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon keemilise valemiga C8H11NO3. Noradrenaliini sünteesitakse neerupealiste säsis, kust vereringesse vabanenuna on ta hormoon. Kesknärvisüsteemis ja sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb noradrenaliin noradrenergiliste neuronite aksoniterminalidest närviülekande käigus, toimides sel viisil virgatsaine ehk neurotransmitterina. Närviülekandel toimib noradrenaliin nii α- kui ka β-adrenoretseptoritele, kuigi on leitud, et erinevate retseptori alatüüpide afiinsus adrenaliinile ja noradrenaliinile võib olla erinev. Noradrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa võitle-või-põgene süsteemist, mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi ehk glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi ehk glükoosi uuesti sünteesimist organismis.

** Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku. Melanotsüüdid mõjutavad ka juuste ja naha värvust. Melanotsüüdid arenevad ja migreeruvad inimese lootel embrüonaalses eluetapis crista neuralis’es melanoblastidest. Sihtkohta jõudnud melanotsüüdid hakkavad melanosoomi, mille sees sünteesitakse melaniini, komplekteerima. Melanotsüüdid paiknevad epidermise stratum basale kihis ja on tihedalt seotud keratinotsüütide ja Langerhansi rakkudega. Umbes iga kümnes basaalkihi rakkudest on melanotsüüt, lisaks on melanotsüüdid ka karvafolliikulites, limaskestadel ja silmades. Ka südames paiknevad melanotsüütidesarnased rakud, kuid nende ülesanded pole selged, need võivad osaleda südame rütmihäirete vallandamisel.

Avafoto: Pexels



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service