NordenBladet — Sotsiaalkomisjoni tänasel istungil andsid sotsiaalminister Tanel Kiik ja Ravimiameti esindajad ülevaate apteegituru hetkeseisust.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles pärast kohtumist, et turuosalistele on vaja parlamendipoolset selgust, et nad saaksid oma tegevuse vajadusel seadusega vastavusse viia. Jätkuvalt on tema sõnul suureks probleemiks, et Eestis on 308 apteeki, mis ei vasta nõuetele ja 35 asulas ei ole pärast aprilli apteegiteenus tagatud. „Tegemist on suure probleemiga, millele lahendamise nimel peaks Sotsiaalministeerium edasi pingutama. Meie kõigi soov on see, et ravimite teenuse kättesaadavus Eestis ei halveneks,“ rääkis Mölder.

Komisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et on rahul tänase aruteluga ja tänulik neile sotsiaalkomisjoni liikmetele, kes toetasid tema ettepanekut tänast päevakorda täiendada, sest pea kahetunnine arutelu tõi vastused paljudele küsimustele. „Apteeke ei saa võrrelda kingapoe või toidukauplusega. Ravimid on elutähtis teenus ja täna saadud ülevaate järgselt kinnitasid nii sotsiaalminister Tanel Kiik kui ka Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp, et ka 1. aprilli järgselt on ravimite kättesaadavus tagatud. Kindlasti andis tänane arutelu ka paremad teadmiseks neljapäevaseks aruteluks,“ ütles Kütt.

Apteekide teemaline arutelu jätkub sotsiaalkomisjonis neljapäeval kell 11, mil tutvutakse kolme erineva ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (127 SE, 139 SE ja 141 SE).

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Õiguskomisjon arutab tänasel istungil 1097 allkirjaga kollektiivset pöördumist, mille sisuks on soov tõsta üles parvlaev Estonia vrakk.

Komisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et parvlaeva Estonia vrakk on kaitstud rahvusvahelise hauarahu kokkuleppega. „Selleks, et Estonia vrakiga seoses saaks üldse teha mingisuguseid praktilisi toiminguid, tuleks muuta seda lepet koostöös Soome ja Rootsiga,“ rääkis Karilaid. „Komisjoni istungil arutamegi koos asjasse puutuvate asutuste esindajatega, riikidevahelise hauarahu kokkuleppe muutmise algatamise võimalusi.“

Komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi leidis, et arvestatava hulga inimeste kollektiivne pöördumine on piisav, et kaaluda veelkord, kas õnnetusega seonduvalt on vastuseta küsimusi sedavõrd, et algatada Estonia laevavraki ülestõstmise protsess. Kivimägi lisas, et laevavraki ülestõstmist saab kaaluda vaid eeldusel, et see võiks anda küsimustele vastused.

„Ebaoluliseks ei saa pidada seda, et katastroofist on möödunud 25 aastat ja laevavraki võimalik ülestõstmine avab uuesti lähedase kaotanute haavad,“ ütles Kivimägi. „ Tuleb ka arvestada, et vandenõuteooriad on enamasti atraktiivsemad kui ametlikud seisukohad.“

Istungile on kutsutud kollektiivse pöördumise allakirjutanute esindaja, Välisministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogus toimub täna kell 10 algaval istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekannetega esinevad välisminister Urmas Reinsalu ning väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Välisminister Reinsalu käsitleb oma kõnes Eesti välispoliitilist edu ning rahvusvahelise ja regionaalse koostöö olulisust. Minister räägib Eesti valitud liikmesusest ÜRO Julgeolekunõukogus ning Eesti eesistumisest Balti Ministrite Nõukogus ja Põhja-Balti 8 koostööformaadis. Samuti kõneleb ta NATO ja Euroopa Liidu koostööst, idapartnerlusest, Eesti panusest arengukoostöö ja humanitaarabi vallas ning Eesti sihtidest ja seisukohtadest Euroopa Liidus ja suhetes Suurbritanniaga.

Väliskomisjoni esimees tõstab oma kõnes esile maailmas toimunud välispoliitilisi arenguid ning annab ülevaate komisjoni tegevusest. Eesmaa sõnul on Eesti viimase paari aastaga jõudnud kõrgele välispoliitilisele orbiidile, millele viitab Eesti osalemine regionaalsetes partnerlusprotsessides ja algatustes ning ÜRO Julgeolekunõukogu töös.

Komisjoni esimees käsitleb veel rahvusvahelise diplomaatia ja välisteenistuse olulisust, idapartnerluse ja transatlantiliste suhete arendamist, dokumendi „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ ettevalmistust, Eesti koostööd Ühendkuningriigiga ning Riigikogu avaldust, mis kutsub valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist.

Ettekannetele järgnevad küsimused sõnavõtjatele ja fraktsioonide sõnavõtud.

Välispoliitika arutelu on istungi päevakorras esimene punkt.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega sätestatakse pädevate asutuste õigus keelata toote Eestis turule laskmine või nõuda turult eemaldamist, järgides sealjuures EL-i otsekohalduvas määruses sätestatud menetlust.

Määrusest tulenevalt peab pädev asutus selgelt turule pääsemise piiramist põhjendama, seda saab teha näiteks ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjustel ning hinnata tuleb piirangute proportsionaalsust taotletava eesmärgiga.

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt peavad EL-i liikmesriigid laskma vabalt oma turule teises liikmesriigis seal kehtivate reeglite kohaselt turule lastud toote ka siis, kui sihtriigis kehtestatud nõuded neile on erinevad.

Pädevateks asutusteks on tulenevalt valdkondi reguleerivatest õigusaktidest näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Veeteede Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Veterinaar- ja Toiduamet. Lisaks reguleerib seadus nende asutuste kohustust vahetada teavet teiste liikmesriikide pädevate asutustega.

Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (125 SE) rakendatakse Eestis uut EL-i otsekohalduvat määrust, mis asendab varem kehtinud määruse ja käsitleb teises liikmesriigis turustatavate kaupade nõuetekohasuse vastastikust tunnustamist. Määrus aitab elavdada kaubavahetust Euroopa ühtsel turul ning kiirendada ja tõhustada pädevate asutuste tööd kaupade hindamisel. Uue määruse rakendamine muudab Eesti ettevõtjatele oma toodete viimise EL-i turule lihtsamaks.

Rahvustikuminister Riina Solman vastas arupärimisele valitsuse ja kodanikuühiskonna koostöö kohta (nr 19).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Marika Tuus-Laul ja Lauri Läänemets.

Allikas: Eesti Riigikogu