NordenBladet —Rektoriks võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud mis tahes ülikooli professori ametikohale ja kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Rektorikandidaate võivad esitada kõik soovijad.
Kandidaadi ülesseadmiseks tuleb esitada valimiskomisjonile kirjalikult (aadressil Ehitajate tee 5, Tallinn, 19068, rektoraat, NRG-602) või digitaalselt allkirjastatuna e-postiga (aadressil valimiskomisjon@taltech.ee) järgmised dokumendid:
avaldus valimiskomisjoni nimele;
kandidaadi nõusolek;
kandidaadi elulookirjeldus (CV);
ülikooli arengu lühivisioon.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 6. märts 2020 kell 17.00.
Rektori valib Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu 18. mail 2020.
Rektor astub ametisse 1. septembril 2020.
Tallinna Tehnikaülikooli missioon on olla teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni edendaja ning juhtiv inseneri- ja majandushariduse andja Eestis.
Ülikooli tulevikuvisiooniks on innovaatiline Eesti jätkusuutlikus maailmas, kus TalTechil on kaalukas roll.
TalTech on rahvusvaheliselt silmapaistev tehnika- ja tehnoloogiaülikool, kus kohtuvad motiveeritud töötajad ja ambitsioonikad üliõpilased.
Akadeemilistele kompetentsidele ja professionaalsele juhtimisele rajatud ülikool osaleb aktiivselt kiiresti areneva ühiskonna vajaduste rahuldamisel ning digitaalajastu väljakutsetega toimetulemisel.
Ülikooli koostöö ettevõtete ja avaliku sektoriga aitab oluliselt kaasa ühiskonna teadmiste ja heaolu kasvule.
NordenBladet —Soomes pannakse 22. veebruaril oksjonil müügile harukordne teenetemärk, 1. järgu Mannerheimi rist, mida anti välja vaid kaks tükki – üks 1941. aastal marssal Carl Gustav Emil Mannerheimile endale ja teine 1944. aastal jalaväekindral Erik Heinrichsile.
Selline teenetemärk tuleb oksjonile esimest korda üldse. Tegemist on nummerdamata ristiga, mis tähendab, et seda pole kellelegi omistatud, vahendab
Varem on oksjonil müügil olnud 2. järgu Mannerheimi riste, aga neid on välja antud rohkem, kokku 191 Mannerheimi risti rüütlile.
Aumärgi alghinnaks on pandud 20 000 eurot, aga tõenäoliselt tõuseb selle hind kõrgemale. Aumärgi võib osta kes iganes, aga Soomest seda välja viia ei tohi. Müüja nime ei avalikustata, samuti ei avalikustata ostja nime. See on oksjonitel levinud tava ja sellest kaldutakse kõrvale vaid erijuhtudel.
Aumärgi pikkus ja laius on 49 millimeetrit, sellel on kuldne haakrist mustal emailitud põhjal. Selle on valmistanud tõenäoliselt Tillanderi juveelikoda. Neid on kokku valmistatud kaheksa: viis nummerdatud ja kolm nummerdamata.
Nii Mannerheimi kui Heinrichsi teenetemärgid on muuseumides. Ka 2. järgu Mannerheimi riste on palju muuseumides, aga ka rüütlite suguvõsade käes. Neid on lisaks kollektsionääride kogudes.
NordenBladet —6. aprillil saanuks Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, ehitusinsener, akadeemik Valdek Kulbach 93-aastaseks.
Eesti väljapaistvaim ehitusteadlane jääb tavainimese mällu läbi Tartu ja Tallinna laululavade kõlaekraanide loomise, katsetamise ja ehitamise. Ta on projekteerinud ka mandrit ja Muhumaad ühendava rippsilla ning jõudnud korduvalt pettuda, et seda Saaremaa silda pole ikka veel valmis ehitatud. Tema inseneritööde näiteid on Tartu Jaani kiriku katusekonstruktsioonid, Jägala vantsild, Tartu Emajõe jalakäijate ja Nõmme Mustamäe suusatajate terassild, Viljandi Lossimägede rippsilla uuendamine. Ta on olnud eksperdiks paljude metall- ja ruumkontruktsioonide, kraanade ja reservuaaride projekteerimisel ning seisukorra hindamisel.
Unikaalne töö oli koos Johannes Aarega projekteeritud seeria mastkraanasid kuni 100 meetri kõrguste ja 1000 tonni raskuste rektifikatsioonikolonnide monteerimiseks, mille eest saadi Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu preemia. Samuti loodi originaalne painutamisseade suurte terasest õlireservuaaride koosteosade kokku monteerimiseks.
Eesti rippkonstruktsioonide koolkonna rajajana on Valdek Kulbach olnud juhendajaks mitmetele tänastele Eesti tippteadlastele, sh teaduste akadeemia kauaaegsele presidendile Jüri Engelbrechtile. Ta tegi tihedat koostööd teise suure tehnikaülikooli ehitusteadlase Johannes Aarega, kellega koos avaldati esimene eestikeelne metallkonstruktsioonide õpik ja koos Leonid Allikaga esimene eestikeelne puitkonstruktsioonide õpik. Akadeemik Kulbach on avaldanud rohkem kui 140 teadusartiklit, kaks monograafiat ja mitmeid olulisi erialavaldkonna õpikuid. Veel eelmisel aastal ilmus populaarne ülevaade mitmest tema käe all sündinud ideedest ja lahendustest. Ta oli tuntud esineja rahvusvahelistel koorik- ja ruumkonstruktsioonide konverentsidel.
Valdek Kulbach lõpetas 1951 Tallinna Tehnikaülikooli (tollal Tallinna Polütehnilise Instituudi) ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehitus eriala cum laude. 1955. aastal kaitses ta tehnikakandidaadi kraadi Leningradi Polütehnilises Instituudis. 1973 pälvis Valdek Kulbach tehnikadoktori kraadi ja talle omistati professori kutse. Ta oli Tampere Tehnikaülikooli audoktor, Eesti Vabariigi teaduspreemia ja elutööpreemia laureaat, talle on antud Valgetähe IV klassi teenetemärk ning aastal 2000 nimetati Kulbach Eesti Inseneride Liidu Aasta Inseneriks.
Aastail 1948–1952 töötas ta Eesti Projekti ja Dorprojekti inseneri, vaneminseneri ja ehitusgrupi juhtina. 1955 aastast töötas ta tehnikaülikoolis assistendi, vanemõpetaja, dotsendi ja professorina. 1975–1990 oli ta tehnikaülikoolis ehituskonstruktsioonide kateedri juhataja ja teaduskraadide kaitsmiskomisjoni liige ja esimees, õhtuteaduskonna prodekaan ja kaugõppeteaduskonna dekaan, ehitiste projekteerimise instituudi teraskonstruktsioonide professor, ehitusteaduskonna dekaan ja alates 1998. aastast teraskonstruktsioonide õppetooli emeriitprofessor. Ta oli Eesti Teaduste Akadeemia liige alates 1986. aastast ning mitmete Eesti ja rahvusvaheliste erialaliitude liige.
Inimesena oli Valdek Kulbach äärmiselt töökas ja sihipärane. Tööd murdes tavatses ta öelda, et oma jõududega läbi tulest ja veest. Väga oluliseks pidas ta eestikeelsete õpikute kirjutamine. Need arendasid eestikeelset tehnikaterminoloogiat ja lihtsustasid üliõpilaste õpinguid. Ta tegi ära suure töö ehituskonstruktsioonide normide kavandamisel ja nende harmoniseerimisel Euroopa standarditega. Tunnustatud teraskonstruktsioonide spetsialistina oli Valdek Kulbach rippkonstruktsioonide teooria ja praktika korüfee ja selles osas rahvusvaheliselt hästi tuntud. Nii kolleegide, üliõpilaste kui doktorantidega suhtlemisel oli ta väga tasakaalukas ja abivalmis. Kunagi ei tekkinud probleeme tema jutule pääsemisega või kartust oma küsimust esitada. Tema töö tulemused elavad edasi Eesti insenerkonnas. Ehitusinseneride haridus oli ja on ka täna väljapaistvalt kõrget standardit hoidev. See, et Eestis pole olnud praktiliselt ühtegi tõsisemat õnnetust hoonete või sildadega, on parim võimalik tunnustus ühele ehituskonstruktsioonide insenerile.
Valdek Kulbachi eriline teaduslik panus on eelpingestatud sadulakujuliste ja radiaalsete rippkatuste ning rippsildade mittelineaarse toimimise teoreetilisel ja eksperimentaalsel uurimisel ja vastavate arvutuste teooria väljatöötamisel. Tema tippsaavutus on vabalt deformeeruva kontuuriga sadulakujulise rippkatuse problemaatika analüüs ja sellise konstruktsiooni evitamine. Just selline on Tartu laululava kõlaekraan – siiamaani pole seda toestamata servadega „õhus rippuvat“ lahendust kuskil mujal maailmas julgetud kasutada.
Tehnikaülikooli kolleegid mäletavad Valdekut kui taipliku insenerimõtlemisega inimest, kes suutis kiiresti läbi näha probleemi tagapõhja ja anda hea lahenduse, lisaks oli tal väga hea keelevaist. Elus paljunäinud inimesena kujunes temast pühendunud Tallinna tehnikaülikooli ja ka Eesti vabariigi patrioot.
NordenBladet —Tuultest tingitud elektritootmise suurenemise ja streikidega seotud tarbimise vähenemisega seoses pööras Soomes elektri hind tänase, 10. veebruari hommikutundidel negatiivseks. Põhjamaade elektribörsi Nordpool andmetel oli elektri hind lausa 20 sendiga MWh eest negatiivne. Miinuses on elektri hind öösel ja vastu hommikut nelja tunni vältel.
Soome energiaameti info kohaselt on sel ainult üks põhjus: tootmine on suurem kui tarbimine, vahendab Yle.
Tänu Atlandilt puhuvatele tuultele on tuuleenergia tootmine väga suur. Samal ajal on suhteliselt soojade ilmade tõttu tarbimine väike. Paberitööstuse streik on samuti tarbimist vähendanud.
Hinnad on juba mitu korda olnud miinuses ka Taanis ja Saksamaal. Soomes pole seda veel varem olnud. Täna öösel oli Taani hind lausa 2,7 euroga miinuses.
Praktikas tähendab miinusmärgiga hind seda, et tootja maksab tarbijale peale. Tarbijad, kel on sõlmitud börsihinnaga seotud leping, saavad nende tundide eest osa rahast tagasi. Börsiga on sidunud lepingu ligi kümme protsenti Soome majapidamistest. Tõsi, neilgi on üks teatud kindel makse ja siis börsihinnast sõltuv marginaal. Sellest tulenevalt kodumajapidamiste jaoks hind miinusesse ei lähe.
Hinnaalandus on ka väga väike. 20 senti miinust MWh eest tähendab 2 senti miinust kWh eest. Möödunud aastal langes elektri hulgihind ligi 6 protsenti.
NordenBladet —Riigikogu maaelukomisjon otsustas luua Eesti põllumajandustootjatele võimaluse saada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu õigusega lubatud maksimaalses määras ehk 25 000 eurot senise 20 000 euro asemel.
„Põllumajanduslik vähese tähtsusega abi on oma suhteliselt lihtsa reeglistiku tõttu sageli sobivaimaks õiguslikuks võimaluseks abi andmisel näiteks olukordades, kus EL-i riigiabi reeglid abi andmise võimalusi ette ei näe või on toetuse riigiabina maksmist administratiivselt liiga keeruline või kulukas rakendada,“ ütles maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm. Ta selgitas, et peamiseks piiranguks vähese tähtsusega abi puhul on see, et selle andmine on seotud EL-i õiguses kindlaksmääratud ülemmääraga, mille ulatuses tohib põllumajandustootjat toetada. Lisaks on ülempiir sätestatud ka liikmesriigile antava põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusumma kohta.
Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul muutub ka väljamakstava toetuse kogusumma. „Tõstame maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat ehk 13,7 miljonile eurole senise 11,4 miljoni euro asemel kolme eelarveaasta kohta,“ märkis Kruuse. Ta lisas, et eriti on see tähtis kriisiaegadest ülesaamiseks. Ettevõtjad saavad vähese tähtsusega abi jääki kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist.
2019.aasta märtsis jõustus EL-i määrus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kohta, mille tulemusel tõusis põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäär ettevõtja kohta seniselt 15 000 eurolt 20 000 eurole ja Eesti riigile kehtestatud ülempiir seniselt 8 110 000 eurolt 11 375 375 eurole. Mõlemad määrad on 3 aasta kohta. Need kõrgemad määrad hakkasid Eestis kehtima otsekohalduvana tulenevalt EL-i õigusest.
EL-i määrus annab liikmesriikidele aga täiendavalt võimaluse ettevõtja ülemmäära ja riigi ülempiiri veelgi tõsta – ettevõtja ülemmäära 25 000 eurole ja riigi ülempiiri 13 650 450 eurole kolme aasta kohta. Nende kõrgemate määrade rakendamine on aga Euroopa Liidu õiguses jäetud liikmesriikide endi otsustada.
Maaelukomisjon otsustas saata valitsuse 18. detsembril algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE) täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 19. veebruaril.
