NordenBladet — Soomes tahetakse kehtestada riigist lahkumise maks neile, kes on Soomes vara soetanud ja pärast seda lahkuvad elama välismaale. Maksuga tahetakse välistada võimalus, et need, kes on Soomes elades ja töötades omale vara soetanud, lähevad pärast seda elama mõnda väiksema maksukoormusega riiki ja väldivad Soomes maksude maksmist, vahendab Iltalehti.

Maksu ei maksta lahkumise ajal, vaid siis, kui vara müüakse, pärandatakse või kingitakse. Soome rahandusministeeriumi hinnangul on sellise seaduse rakendamine Soomes võimalik, aga seda veel ette ei valmistata.

Maalt lahkumise maksu kehtestamine lepiti kokku 2019. aasta koalitsiooniläbirääkimistel. Maksu pooldavad sotsid, rohelised ja vasakpoolsed, selle vastu on valitsuses keskerakond. Keskerakonna juht, rahandusminister Katri Kulmuni märkis, et tema selle maksu kehtestamisele kaasa ei aita. Kulmuni väitel piirdus kokku lepitu sellega, et maksu kehtestamist analüüsiti ja esitati vastav aruanne.

NordenBladet — Tuhanded soomlased said eile, esmaspäeval imelikke telefonikõnesid numbritelt, mis algavad numbritega +882. Neile kõnedele ei tohiks vastata. Soome telefonide otsingusüsteemis kukasoitti.fi-s polnud veel enne eilset +822-ga algavat numbrit otsitud. Olukord aga muutus päeva jooksul, mil vastavaid päringuid tuli üle 12 tuhande. Suunakood viitab välismaisele numbrile, vahendab Iltalehti.

Inimesed, kes said selliseilt numbrilt kõne ja tagasi helistasid märkisid, et maksid mitmeid eurosid mõnekümne sekundi pikkuse kõne eest. Tegemist on ilmselt pettusega, millega tahetakse panna inimesi helistama tasulisele numbrile.

Selliseid asju on Soomes ka varem olnud ja selle eest on inimesi hoiatatud. Tavaliselt tunneb pettuse ära selle järgi, kui telefon heliseb paar korda ja siis helin katkeb. Telefoni jääb teade vastamata kõnest, mille eesmärk ongi panna inimene välismaa numbrile tagasi helistama.

Väljapoole Euroopa Liitu mineva kõne eest võidakse kasseerida mitmeid eurosid minuti eest, satelliitnumbrile helistamine maksab aga kümme eurot minuti eest või isegi rohkem. Välismaa tasulistele numbritele helistamise eest Soomes eraldi tasu ei võeta, aga juba tavalisele välismaa numbrile helistamine võib tähendada väljaminekut.

Nõuanne on lihtne: kui sa välismaalt kõnet ei oota ja pole tõenäoline, et keegi sulle helistab näiteks Samoa saartelt või Paapua Uus-Gineast, siis jäta kõnele vastamata. Enamus telefonidest võimaldab ka numbrite blokeerimist.

NordenBladet — Soomes jätab kolmandik meestest sõjaväkke minemata ja seda põhjendatakse vastumeelsusega jagada teiste meestega ühist magamistuba, tualetti ja duširuumi. Sõjaväest hoidujate hulk Soomes kasvab aasta-aastalt. 30ndaks eluaastaks jätab sõjaväkke minemata laias laastus kolmandik meestest, vahendab Yle.

Üks peamistest põhjustest, miks jäetakse sõjaväkke minemata on vaimsed probleemid. Sõjavägi mõjub paljudele ahistavalt. Põhjusi on mitmeid. Mõned ei soovi teha asju teistega koos, et magatakse ja elatakse teistega koos samas ruumis. Ahistavaks peetakase samas tualetis ja duširuumis käimist.

Kui noortel on probleem, siis lõpliku otsuse teevad meditsiinitöötajad. Noormeeste füüsilised põhjused on sõjaväkke minemata jätmise puhul kõige väiksemad. Peamised on vaimsed probleemid.

Hoopis teine pilt on aga armeeteenistuse katkestamisel, seal on peamised füüsilised põhjused ja vähem on vaimseid põhjusi. Tsiviilteenistuse valib 18 protsenti kutsealustest.

Soome sõjavägi üritab luua uusi võimalusi ajateenistuseks, et kõik mehed tahaksid ajateenistuse läbi teha. Kõigist ei koolitata enam tingimata automaatureid. Ühiskond on muutunud. Lisaks tavavõitlejatele vajatakse ka küberoskustega inimesi. Ajateenijatele pakutakse võimalusi programmeerimise vallas ning muudes sellistes valdkondades. Eesmärk on leida igale mehele midagi, millest ta oleks huvitatud ja milles ta oleks parim.

Meeste füüsiline vorm hakkas muutuma 1990ndate aastate keskpaigas. Siis muutus Soome põlluharija-ühiskond infoühiskonnaks. Praegu on füüsise kehvenemine peatunud, aga muret teevad probleemid vaimse tervisega.

Sõjavägi püüdleb selle poole, et igas peres säiliks sõjaväes käimise traditsioon. See hoiab üleval kaitsetahet. Seetõttu peaks iga mees ja vabatahtlikud naised saama teha läbi ajateenistuse. Eesmärk on rohkem naisi ja võimalikult palju mehi. Enamus teeb oma ajateenistuse läbi maavägedes.

Eriti loodetakse Soomes nüüd naiste peale ja eesmärk on kasvatada naiste arvu 2-3-kordseks. Praegu läbib igal aastal ajateenistuse ligi 1000 naist. Kokku läbib Soomes ajateenistuse igal aastal ligi 20 000 noort. Naiste arv võiks tulevikus olla ajateenistuses 2000-3000. Naised tuleksid nende meeste asemele, kes ei taha ajateenistust läbida. Seetõttu kavandab Soome kaitsevägi rohkem kampaaniaid just naistele.

Kevadel katsetatakse Soomes esimest korda meeste ja naiste ühist elamist. Katsetus algab Hamina reservohvitseride koolis. Ettepanek selleks on tulnud ajateenijatelt endilt. Igasse tuppa pannakse kokku mõned mehed ja mõned naised, nii et keegi ei peaks üksi esindama oma sugupoolt. Taani läks sellisele ühisele elamisele üle mõned aastad tagasi, Rootsi ja Norra juba kümneid aastaid tagasi. Pesemisruumides ja WC-des on privaatsus tagatud. Kogemused on positiivsed. Näiteks Taanis on seksuaalne ahistamine koos elades vähenenud. Mehed ja naised on juba praegu koos Soome mereväes. Laevas pole lihtsalt ruumi eraldi naiste ja meeste jaoks.

Kevadel hakkavad poliitikud Soomes arutama, kas peaks sisse viima kodanikuteenistuse ja kas naised peaks olema kaasatud sõjaväekutsetele. Kodanikuteenistus asendaks ajateenistust. Samal ajal uuritakse muid tsiviilteenistuse võimalusi. Praegu on seis selline, et kõigi meeste ja naiste vastuvõtmiseks kasarmutes kohti ei ole. Tegemist on ühelt poolt võrdõiguslikkuse, teiselt poolt ressursside küsimusega. Poliitikud peavad kaaluma eri võimalusi.