NordenBladet – Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone väljaehitamine on jõudnud otsustavasse faasi. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel on 135 kilomeetri pikkusest maismaapiirist valmis ehitatud 110 kilomeetrit, millest suur osa on kaetud kaasaegse seiretehnikaga. Kogu taristu plaanitakse praegusel kujul valmis saada järgmise aasta lõpuks, samal ajal alustatakse katsetusi ka veepiiri kindlustamiseks.

Maismaataristu ja seirevõimekus

Eelmise aasta lõpu seisuga on suurem osa maismaapiirist saanud uue ilme. PPA piirivalve juhi Veiko Kommusaare sõnul ei piirdu ehitus vaid füüsilise tõkkega, vaid rõhk on nutikal valvel. “Suur osa kilomeetreid on juba kaetud uue modernse seirelahendusega ning ülejäänud taristul jätkub seadmete paigaldamine ka järgnevatel aastatel,” kinnitas Kommusaar.

Lisaks maismaale uuendatakse radaripositsioone kogu Narva jõe piiri ulatuses, et tagada parem olukorrateadlikkus ja kiirem reageerimisvõime ohtudele.

Strateegilised ehitustööd Saatse piirkonnas

Hetkel käivad aktiivsed ehitustööd strateegiliselt olulises Saatse piirkonnas. Tööd toimuvad mitmes etapis eesmärgiga muuta piir täies ulatuses läbisõidetavaks ja kiiresti ligipääsetavaks.

  • Uued ühendusteed: Rajamisel on patrullteed ümber Saatse saapa ning täiesti uus tee Krabilova soole, mis hakkab ühendama Saatse kordonit piiripunktiga.

  • Sillad ja ligipääs: Üle Piusa jõe ehitatakse uut silda. Saatse kordoni juhi Renet Merdikese sõnul võimaldab uus sild piirivalvuritel liikuda otse mööda piiri, vältides varasemaid ajakulukaid ringisõite.

  • Saatse saabas: Piirkonna maanteele on paigaldatud viivitusaiad. Märkimisväärne on asjaolu, et taristu ehitatakse välja ka aladel, mis esialgsete plaanide (piirileppe ratifitseerimise korral) pidanuks minema vahetusse Venemaaga.

Maksumus ja veepiiri tulevik

Kogu idapiiri väljaehitamise kogumaksumuseks on planeeritud 185,1 miljonit eurot. Maismaapiiri viimane etapp, mis hõlmab valdavalt soiseid alasid, ootab veel rahastamisotsust, kuid eesmärk on projekt lõpetada järgmise aasta lõpuks.

PPA vaatab aga juba kaugemale. Käesoleval aastal alustatakse katsetusi piiritaristu paigaldamiseks veepiirile. Kommusaare sõnul ei ole plaanis katta taristuga kogu enam kui 200-kilomeetrist veepiiri, vaid keskendutakse kriitilistele lõikudele, kus vahemaad on väikesed ja reageerimisaeg peab olema minimaalne.