NordenBladet —Soome valitsuses on valmistatud ette eelnõu arstide visiiditasude kaotamiseks. Selle sammuga võidavad rahas ligi miljon soomlast. Kui eelnõu läbi läheb ja seadus vastu võetakse, siis kaovad tavaliste arstivisiitide ja laste arstivisiitide tasud. Seadus peaks jõustuma 2021. aasta algul, vahendab Ilta-Sanomat.
Muudatuse eesmärk on parandada arstiabi kättesaadavust, kaotades arsti juurde minekuks takistusi. Eesmärk on lihtsustada arsti juurde minekut juba esimeste haiguse sümptomite ilmnemisel. Otsus tähendab, et ligi viiendiku soomlaste jaoks lähevad kulud väiksemaks. Keskmiselt väheneb kulu 44 euro võrra aastas. Enamuse soomlaste jaoks jäävad kulud samaks ja ligi 33 000 isiku kulud võivad kasvada.
Kõige rohkem on muudatusest kasu väiksema sissetulekuga inimestele, kes käivad kõige enam arsti juures, samuti võidavad lastega pered. Kasu saavad alaealised ja vanemad inimesed. Lastega peredes võib võit olla üle 100 euro aastas.
NordenBladet —Kuigi Soome Finnair teatas alles reedel, et koroonaviiruse mõju on ajutine, tuli täna uus teade, et alates esmaspäevast saadetakse 600 kaugsõidupilooti sundpuhkusele ning viiruse mõju on pikem kui varem prognoositud. Finnairi töötajate puhkuste kestus sõltub sellest, kui kaua viirusepideemia püsib ja millised on ametkondade meetmed, vahendab MTV.
Veel reedel teatas ettevõte, et viiruse mõju piirdub vaid esimese kvartaliga. Praegune sundpuhkusele saatmine on aga märk pikemast mõjust. Finnair on viiruse tõttu ära jätnud kõik lennud Mandri-Hiinasse. Osa lende on ära jäetud käesoleva kuu lõpuni, osa aga märtsikuu lõpuni.
NordenBladet — Valitsus toetas 06.veebruari istungil sotsiaalminister Tanel Kiige esitatud rahvatervise arengukava järgmiseks kümneks aastaks ja saadab selle enne lõplikku kinnitamist Riigikogule arutamiseks. Rahvatervise poliitika peaeesmärk on tõsta Eesti inimeste eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastate arvu ning vähendada ebavõrdsust tervises.
„Hea tervis on meie rahva kõige olulisem vara. Täna heakskiidetud visioonidokument aitab meil Eesti rahva tervist hoida ja edendada,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Rahva hea tervis ei ole tähtis mitte ainult sotsiaalse heaolu ja sündimuse kasvuks, vaid ka majanduse arenguks. Eesti inimeste hea tervis tagab meie riigi jätkusuutlikkust.“
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid on Eesti inimeste keskmise oodatava eluea tõstmine 2030. aastaks meestel 78 ja naistel 84 eluaastani ja keskmise tervena elatud aastate arvu tõstmine meestel 62 ning naistel 63 eluaastani.
Samuti seatakse arengukavas eesmärk, et 2030. aastaks ei ole üheski maakonnas eluiga Eesti keskmisest lühem kui kaks aastat ning põhiharidusega inimeste eeldatav eluiga ei jää kõrgharidusega inimeste eeldatavast elueast maha rohkem kui kuus eluaastat.
„Eesti inimeste eluiga on viimasel kümnendil oluliselt pikenenud, paraku ei ole samas tempos kasvanud tervena elatud eluaastad,“ nentis sotsiaalminister Tanel Kiik. „Kõige rohkem eluaastaid kaotame südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, vigastuste ning vaimse tervise häirete tõttu. Need on järgmise kümnendi jooksul prioriteetsed valdkonnad, kus paremate tervisenäitajate saavutamine tooks positiivse muutuse kogu rahvastiku tervises.“
Arengukava koosneb kolmest programmist: inimkeskne tervishoid, tervist toetavad valikud ja tervist toetav keskkond. Tervist toetatavate valikute programmis käsitletakse valikuid, mida inimene oma harjumuste ja elustiili kujundamiseks saab ise teha. Tervist toetava keskkonna programmis keskendutakse tervisemõjudele, mis tulenevad meid ümbritsevast elukeskkonnast; keemilistest, füüsikalistest ning bioloogilistest riskidest ja teguritest. Inimkeskse tervishoiu programm keskendub inimeste vajadustele ja ootustele vastavate, ohutute, kvaliteetsete, senisest enam integreeritud tervise- ja sotsiaalteenuste tagamise võimalustele.
Arengukava koostamise käigus toimusid kohtumised huvigruppide ja partnerite esindajatega. Kokku on olnud arengukava koostamise protsessi kaasatud esindajaid enam kui 30-st organisatsioonist. Aruteludes on osalenud teiste hulgas patsientide, arstide, arstitudengite, õdede, psühholoogide ja psühhiaatrite, ettevõtjate ja kaupmeeste, keemiatööstuse, toiduainetööstuse, apteekrite ja proviisorite, terviseedendajate, teadlaste ja kohalike omavalitsuste esindajad.
NordenBladet —Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, mille kohaselt seatakse riigikaitsekomisjoni liikmele kohustus esitada julgeolekukontrolli läbiviimise eelduseks olevad dokumendid kahe kuu jooksul alates tema määramisest riigikaitsekomisjoni liikmeks.
Riigikaitsekomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu (121 SE) seletuskirja kohaselt sätestab Riigikogu XIII koosseisu volituste alguses jõustunud seadus, et julgeolekukontroll teostatakse iga saadiku suhtes, kes on määratud riigikaitsekomisjoni liikmeks. Kui riigikaitsekomisjoni liikmeks määratud Riigikogu liige ei läbi julgeolekukontrolli, määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige seaduses ettenähtud korras. Seega peab riigikaitsekomisjoni liige igal juhul läbima julgeolekukontrolli. Selle tähendus on laiem kui ainult salastatud välisteabele juurdepääsuõigus.
Tulenevalt eeltoodust seatakse riigikaitsekomisjoni liikmele kohustus esitada julgeolekukontrolli läbiviimise eelduseks olevad dokumendid kahe kuu jooksul alates tema määramisest riigikaitsekomisjoni liikmeks. Kui saadik ei järgi eelnõus ettenähtud kahekuulist tähtaega, määratakse tema asemel uus riigikaitsekomisjoni liige seaduses ettenähtud korras.
NordenBladet —Sotsiaalkomisjon tutvus tänasel istungil kolme erineva ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul otsustas komisjon arutelusid nende üle järgmisel esmaspäeval jätkata.
Kuna 1. aprillist kehtivad apteekide pidamisele uued eeskirjad, esitasid Riigikogu liikmed kolm ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse praegu kehtivat korda muuta.
Eelnõuga 127 SE soovitakse võimaldada haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua, eelnõu 139 SE keskseks eesmärgiks on muuta ravimiseaduse sätteid selliselt, et ravimiseaduse regulatsioon ei piiraks apteegipidaja omandit ning eelnõu 141 SE fookuses on see, et proviisoromandi nõue loetaks täidetuks ka juhul, kui apteegiettevõtte valitsevaks omanikuks on mitu proviisorit ühiselt.
