NordenBladet —Inari mees Esko mõtles välja liikuva jääsuvila. Ta ehitas selle algul endale, aga siis hakkasid ka teised huvi tundma ja Esko hakkas seda välja rentima. Mees ehitas veel 7 majakest lisaks ja nüüd elatab jääsuvilate rent ära terve pere. Suvila suurus on 8 ruutmeerit ja selle saab panna mootorkelgu taha. Idee on selles, et sealt näeb väga hästi virmalisi. Kliendid on pea sajaprotsendiliselt välisturistid, vahendab MTV.
Esko sõidutab majakesed õhtul järvele varem välja valitud kohta ligi pooleteise kilomeetri kaugusele kaldast. 3000-kilomeetrise ümbermõõduga Inari järv on virmaliste vaatamiseks eriti sobiv. Seal on taevas väga hästi näha.
Majakese rent maksab tippajal 350 eurot päev. Seal sees on kaheinimese voodi, väike tualett ja koht asjade jaoks. Õliküttel majakeses on ka elekter, valgus ja wifi internet. Majakesed on juba pälvinud rahvusvahelist tähelepanu, kui kohal käis Briti telekanal Channel 4.
NordenBladet — Tartu Ülikoolis uuriti jaanuari lõpus esimest korda Eestis vähktõvega patsientide infovajadust. Uuringu tulemused näitavad, et tervishoiutöötaja suhtlus patsiendiga on puudulik ja üks rahulolematuse põhjuseid on tervishoiutöötajate teadmatus patsientide infovajadusest. Patsiendid soovivad enam silmast silma nõustamist ja teavet kogu ravi jooksul.
Eestis haigestutakse ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse üsna sagedasti, vähisuremus on üsna suur ning vähktõvesse haigestunute elumus võrreldes Euroopa arenenud riikidega väiksem. Vähk on meil nii haigusest kui ka suremusest tingitud tervisekao alusel vereringeelundite haiguste järel teisel kohal, peegeldas Randviir oma magistritöös Eesti olukorda.
Seniste uurimistööde tulemused on näidanud, et vähktõvega patsiendid ei ole neile antava teabega sageli rahul. Seepärast korraldas Randviir Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 2018. aasta oktoobrist 2019. aasta veebruarini ambulatoorsel vastuvõtul käinud 146 patsiendi seas küsitluse, mille eesmärk oli uurida nende rahulolu haiguse, ravi ja kõrvaltoimete kohta saadud teabe ning infoallikatega.
Infovajadus kogu ravi vältel
Randviiri sõnul on uuringus osalenud patsiendid haigust, ravi ja kõrvaltoimeid puudutava info saamisega üldiselt rahul. „Kõige enam oldi rahul informatsiooniga, mis puudutab diagnoosi ja selle tähendust ning mida jagatakse enamasti diagnoosi saamisel, enne raviga alustamist. Patsientide ootused on aga suuremad. Nad soovivad saada teavet oma haiguse kohta kogu ravi jooksul, mitte ainult enne ravi,“ kirjeldas Randviir. Vähem oldi rahul infoga haiguste põhjus(t)e, haigusest põhjustatud füsioloogiliste muutuste, teenuste logistika ning abi- ja toetusvõimaluste kohta.
Kõrvaltoimete kohta jagatud teavet hinnati suuremas osas rahuldavaks, kuid patsiendid ei olnud rahul sellega, et nad ei teadnud, kui palju nende elu ravi alustamise järel tegelikult muutub. „Näiteks ravist tingitud üldise jõudluse kaotuse tõttu ei pruugi nad enam jaksata sama palju nagu varem, vaid väsivad kiiremini. Lisaks tuleb meeles pidada, et keemiaravi on tsükliline, mis tähendab, et ravimas peab käima skeemide järgi kindlate ajavahemike tagant. See mõjutab tööl käimist – sagedamini tuleb võtta töövõimetusleht – ja rohkem on terviseseisundi muutusest tingitud ettearvamatust,“ kirjeldas Randviir.
Mida rohkem patsiendid teavad, seda kindlamad on nad vastu võtma oma raviga seotud otsuseid. „Tervishoiutöötajatel on tähtis ülesanne jagada piisavat teavet kõrvaltoimete leevendamise ja ärahoidmise kohta, mis tähendavad patsiendile tihtipeale eluviiside muutmist või kindlate piirangute seadmist. Patsiendi kaasamisel otsustamisprotsessi on positiivne mõju, sest siis saab patsient ise, eeldatavasti teadlikult otsustada, kuidas probleemidele läheneda,“ soovitas uuringu autor patsiente kaasata.
Nõustamist soovitakse silmast silma
Uuringus osalenud said enim teavet haigusest, ravist ja kõrvaltoimetest eriarstidelt, haiglas, päevaravis ja polikliinikus töötavatelt õdedelt ning eriõdedelt õe ambulatoorsel vastuvõtul. Infoallikatest kõige tähtsamaks peeti eriarstilt saadavat teavet ning kõrgelt hinnati ka eriõe vastuvõttu ja silmast silma peetavat vestlust.
Väärtuslikuks peeti ka infomaterjale, kuigi nende miinuseks on üldsõnalisus ja pealiskaudsus. „Kui tervishoius areneb arusaam, et igale patsiendile ja situatsioonile tuleb läheneda individuaalselt, tuleks kriitiliselt üle vaadata olemasolevad kirjalikud materjalid. Neid tuleks kasutada pigem vestlusi toetava infoallikana,“ leidis töö autor.
Uuringust nähtus, et peale praeguste kirjalike infoallikate vajavad patsiendid rohkem teavet sotsiaal-majanduslikel teemadel ja haigusega kaasneva halduskoormuse kohta. „Juurde tuleks koostada kirjalikke materjale majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning tugisüsteemide kohta, et patsient teaks, kuhu ja kelle poole vajaduse korral pöörduda,“ soovitas Randviir.
Uurimistöö tulemusi saab rakendada uurimisasutuses õe ambulatoorsetel vastuvõttudel, et teavet paremini jagada. „Infot peaks edastama silmast silma, rahulikus keskkonnas ning piisava aja jooksul, andes aega küsimuste esitamiseks ja neile vastamiseks,“ tõstis Randviir esile patsientide ootused.
Magistritööd juhendasid Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku õendusjuht, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppetooli dotsent Kristi Rannus ja Tartu Ülikooli õendusteaduse assistent, õendusteaduse magistriõppekava programmijuht Ere Uibu.
NordenBladet —Nii sündimus kui majapidamiste sissetulekud on Soomes langenud rohkem kui teistes Põhjamaades. Kodumajapidamiste sissetulekud on langenud pooltes Soome omavalitsustes, mis erineb teiste Põhjamaade arengust.
Soome on läinud rahvastiku vananemise poolest mööda Rootsist. Lisaks on Soome Põhjamaade madalaim sündimus ja kõige väiksem välismaalaste osakaal, selgub Põhjamaade ministrite nõukogu ja Nordregioni koostatud ülevaatest.
Soome sündimus on langenud kiiresti alates 1990ndast aastast ja nüüd on sündimuskordaja 1,4. Möödunud, 2019. aastal oli Soome sündimuskordaja madalaim, mis Põhjamaades on kunagi olnud, vahendab MTV.
NordenBladet —Riigihalduse minister Jaak Aab esitas 06.veebruaril valitsuskabineti nõupidamisele kontseptsiooni Rüütelkonna hoone tulevikust kui väärikast, pidulikust ja hubasest riigi esindushoonest. Valitsus toetas kontseptsiooni ning arutab maja renoveerimise rahastamise taotlust riigi eelarvestrateegia 2021-2024 koostamise käigus.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on positiivne, et pikk protsess Eesti ühe esinduslikuma hoone renoveerimise küsimuses on jõudnud taas valitsuse aruteludeni. „Eestimaa Rüütelkonna hoone väärikas ajalugu kohustab meid leidma lahendusi sellise unikaalse kultuurivara taastamiseks ja kasutuselevõtmiseks nii, et igaühel meist oleks võimalik sellest osa saada,“ ütles Ratas. „Mul on heameel, et sellel koalitsioonil on poliitiline tahe päästa see ajalooline maja.“
Riigihalduse minister Jaak Aab nentis, et üks Eesti esinduslikumaid hooneid Toompeal on seisnud liiga pikalt kasutuseta. „Rüütelkonna hoone renoveerimise ja riikliku kasutuselevõtuga me mitte ainult ei päästa Eesti ühte unikaalseimat, praegu tühjana seisvat hoonet, vaid väärtustame kogu selle majaga seotud ajalugu. Teen ettepaneku, et peale rekonstrueerimist oleks see hoone teatud aegadel avatud nii Eesti inimestele kui ka turistidele.“
Rüütelkonna hoone soovitakse renoveerida Eesti Vabariigi esindushooneks, kus korraldatakse nii presidendi, Riigikogu, valitsuse, ministeeriumide ja asutuste esindus- ja pressiüritusi. „Samas näeme ette, et hoones toimuksid ka ekskursioonid, nii et riiklike esindusruumidega saaks tutvuda iga huviline,“ ütles Jaak Aab. Hoones paikneksid ka Riigikogu Kantselei bürooruumid.
Rüütelkonna hoone sisukontseptsiooni on riigikantselei välja töötanud koos ajaloolase Andres Kasekampi ja kunstiajaloolase Ants Heinaga. See näeb ette meenutada hoones tegutsenud Eestimaa Rüütelkonda, Välisministeeriumit, Rahvusraamatukogu ja Eesti Kunstimuuseumit. Nende institutsioonide ja asutuste ajaloo eksponeerimise kaudu räägitakse Eesti riikluse ja riikliku korralduse tekke- ja arengulugu. Rüütelkonna hoone uues kujunduses soovitakse kasutada maksimaalselt Eesti disainerite loomingut.
Prognooseelarve hoone ehituseks ja sisustamiseks on suurusjärgus 11 miljonit eurot. Eelarvetaotlust arutab valitsus 2020 riigi eelarvestrateegia käigus. Hoone renoveerimine võtab aega ligi kaks aastat.
NordenBladet — Arvutikeskkonna kasutamine on pediaatrilises neurorehabilitatsioonis ehk aju taastusravis uus kiiresti arenev valdkond. Tartu Ülikoolis valmis Eesti esimene omandatud ajukahjustusega laste kognitiivset ja sotsiaalset rehabilitatsiooni käsitlev kestvusuuring, mis kinnitab arvutipõhiste programmide ja virtuaalreaalsuse kasutamise tõhusust laste tähelepanu, visuaal-ruumiliste võimete ja sotsiaalsete oskuste parandamisel.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorandi Marianne Saardi sõnul on neurorehabilitatsioon plaanipärane sekkumine, mille eesmärk on korvata või kergendada ajukahjustusest tingitud kognitiivset ja/või käitumuslikku puudujääki, parandada igapäevaeluga toimetulekut, suurendada oskusi teha seda, mis meeldib ja mida on vaja, kuid millega on kahjustusest põhjustatud häirete tõttu raske hakkama saada.
Neurorehabilitatsiooni positiivset toimet ajukahjustusega laste kognitiivsete ja sotsiaalsete häirete ravis on tõendanud mitmed varasemad uuringud ja seda kinnitas ka Saardi tehtud Eesti esimene selle valdkonna kestvusuuring. Doktoritöö käigus töötas Saard koos teadusmeeskonnaga Tartu Ülikooli laste neuropsühholoogia dotsendi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku neuroloogia osakonna vanemarst-õppejõud doktor Anneli Kolgi juhendamisel välja teaduspõhised sekkumisprotokollid ja uued tehnoloogiapõhised rehabilitatsioonimeetodid häirunud funktsioonide spetsiifiliseks raviks lastel.
Uuringus osales 59 epilepsia, ajutrauma või tikkide diagnoosiga ja 47 tervet kontrollrühma last vanuses 8–12 aastat. Uuringurühma lapsed läbisid 10 treeningukorda ning sellele eelnenud ja järgnenud testimised.
Tähelepanu ja ruumitaju rehabilitatsiooniks loodi sekkumisprotokollid arvutiprogrammi ForamenRehab põhjal. Laste sotsiaalsete oskuste arendamiseks töötati välja struktureeritud sotsiaalse rehabilitatsiooni mudel ning selle tõhususe hindamiseks viidi läbi rehabilitatsiooniprotsess virtuaalreaalsuse keskkonnas ja kahel puutetundlikul laual: Snowflake Multiteach Tabletop ja Diamond Touch Table. „Kümne treeningukorra käigus arendasid lapsed oma koostööoskusi, lahendades virtuaalses keskkonnas keerulisi olukordi, ning parandasid analüüsi ja rollimängude kaudu oma sotsiaalseid oskusi,“ kirjeldas Saard.
Doktoritöö kinnitas arvutipõhiste ja virtuaalreaalsusprogrammide tõhusust kognitiivsete ja sotsiaalsete häirete ravis. „Pärast treeninguid paranes lastel oluliselt kaks tähelepanukomponenti – tähelepanu jagamine ja seiramine –, ning kolm ruumitaju komponenti: visuaal-konstruktiivsed võimed, visuaalne tähelepanu ja nägemis-ruumitaju. Treeningu positiivne mõju oli säilinud ka 1,3 aastat hiljem korraldatud järeluuringus. Samuti paranesid märkimisväärselt sotsiaalse suhtluse komponendid.“
Saardi sõnul näitas laste ja nende vanemate tagasiside, et treenitud oskused kandusid üle igapäevaellu – paranesid laste õppeedukus ja käitumine. „100% ravisoostumus näitas, et lapsed olid motiveeritud treeningutes osalema ning arvutipõhine rehabilitatsioon on laste kognitiivse ja sotsiaalse defitsiidi ravis sobilik,“ kinnitas Saard.
Marianne Saard kaitses doktoritööd „Kaasaegsete kognitiivsete ja sotsiaalsete sekkumistehnikate loomine pediaatrilises neurorehabilitatsioonis ajukahjustusega lastel“ 29. jaanuaril 2020.
Doktoritööd juhendas Tartu Ülikooli laste neuropsühholoogia dotsent, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku neuroloogia osakonna vanemarst-õppejõud dr Anneli Kolk.
