NordenBladet — Arvutikeskkonna kasutamine on pediaatrilises neurorehabilitatsioonis ehk aju taastusravis uus kiiresti arenev valdkond. Tartu Ülikoolis valmis Eesti esimene omandatud ajukahjustusega laste kognitiivset ja sotsiaalset rehabilitatsiooni käsitlev kestvusuuring, mis kinnitab arvutipõhiste programmide ja virtuaalreaalsuse kasutamise tõhusust laste tähelepanu, visuaal-ruumiliste võimete ja sotsiaalsete oskuste parandamisel.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorandi Marianne Saardi sõnul on neurorehabilitatsioon plaanipärane sekkumine, mille eesmärk on korvata või kergendada ajukahjustusest tingitud kognitiivset ja/või käitumuslikku puudujääki, parandada igapäevaeluga toimetulekut, suurendada oskusi teha seda, mis meeldib ja mida on vaja, kuid millega on kahjustusest põhjustatud häirete tõttu raske hakkama saada.
Saard uuris oma doktoritöös „Kaasaegsete kognitiivsete ja sotsiaalsete sekkumistehnikate loomine pediaatrilises neurorehabilitatsioonis ajukahjustusega lastel“ nüüdisaja üht uuenduslikumat pediaatrilise neurorehabilitatsiooni võimalust: arvutipõhise keskkonna ja virtuaalreaalsuse kasutamist. „See on lastele põnev ja turvaline meetod ning võimaldab neil harjutada vajalikke oskusi, alates tähelepanust, ruumitajust ja mälust kuni käelise tegevuseni ning suhtlemisoskuse arendamiseni,“ märkis Saard.
Neurorehabilitatsiooni positiivset toimet ajukahjustusega laste kognitiivsete ja sotsiaalsete häirete ravis on tõendanud mitmed varasemad uuringud ja seda kinnitas ka Saardi tehtud Eesti esimene selle valdkonna kestvusuuring. Doktoritöö käigus töötas Saard koos teadusmeeskonnaga Tartu Ülikooli laste neuropsühholoogia dotsendi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku neuroloogia osakonna vanemarst-õppejõud doktor Anneli Kolgi juhendamisel välja teaduspõhised sekkumisprotokollid ja uued tehnoloogiapõhised rehabilitatsioonimeetodid häirunud funktsioonide spetsiifiliseks raviks lastel.
Uuringus osales 59 epilepsia, ajutrauma või tikkide diagnoosiga ja 47 tervet kontrollrühma last vanuses 8–12 aastat. Uuringurühma lapsed läbisid 10 treeningukorda ning sellele eelnenud ja järgnenud testimised.
Tähelepanu ja ruumitaju rehabilitatsiooniks loodi sekkumisprotokollid arvutiprogrammi ForamenRehab põhjal. Laste sotsiaalsete oskuste arendamiseks töötati välja struktureeritud sotsiaalse rehabilitatsiooni mudel ning selle tõhususe hindamiseks viidi läbi rehabilitatsiooniprotsess virtuaalreaalsuse keskkonnas ja kahel puutetundlikul laual: Snowflake Multiteach Tabletop ja Diamond Touch Table. „Kümne treeningukorra käigus arendasid lapsed oma koostööoskusi, lahendades virtuaalses keskkonnas keerulisi olukordi, ning parandasid analüüsi ja rollimängude kaudu oma sotsiaalseid oskusi,“ kirjeldas Saard.
Doktoritöö kinnitas arvutipõhiste ja virtuaalreaalsusprogrammide tõhusust kognitiivsete ja sotsiaalsete häirete ravis. „Pärast treeninguid paranes lastel oluliselt kaks tähelepanukomponenti – tähelepanu jagamine ja seiramine –, ning kolm ruumitaju komponenti: visuaal-konstruktiivsed võimed, visuaalne tähelepanu ja nägemis-ruumitaju. Treeningu positiivne mõju oli säilinud ka 1,3 aastat hiljem korraldatud järeluuringus. Samuti paranesid märkimisväärselt sotsiaalse suhtluse komponendid.“
Saardi sõnul näitas laste ja nende vanemate tagasiside, et treenitud oskused kandusid üle igapäevaellu – paranesid laste õppeedukus ja käitumine. „100% ravisoostumus näitas, et lapsed olid motiveeritud treeningutes osalema ning arvutipõhine rehabilitatsioon on laste kognitiivse ja sotsiaalse defitsiidi ravis sobilik,“ kinnitas Saard.
Marianne Saard kaitses doktoritööd „Kaasaegsete kognitiivsete ja sotsiaalsete sekkumistehnikate loomine pediaatrilises neurorehabilitatsioonis ajukahjustusega lastel“ 29. jaanuaril 2020.
Doktoritööd juhendas Tartu Ülikooli laste neuropsühholoogia dotsent, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku neuroloogia osakonna vanemarst-õppejõud dr Anneli Kolk.
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT