NordenBladet —Kultuuriministeerium andis tänasel sõbrapäeval üle konkursi Kultuurisõber 2019 tunnustused. Peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitliga pärjati Nordic Hotel Forumi omanik ja juht Feliks Mägus ning kütusefirma Olerex. Kokku tunnustas kultuuriminister Tõnis Lukas kaaluka panuse eest kultuurivaldkonnale 23 ettevõtet või eratoetajat.
Nordic Hotel Forum ja selle juht Feliks Mägus on Kultuurisõbra konkursil aastate pikku korduvalt esile tõstetud. Aasta kultuurisõbra tunnustuse teenis Mägus sel korral toetuse eest nii Pimedate Ööde Filmifestivalile kui ka Põhjamaade Sümfooniaorkestri tegevusele. Olerex AS on alates möödunud aastast Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kuldsponsor, lisaks ollakse endiselt Eesti suuremate kultuuritoetajate seas. Näiteks oli ettevõte mulluse laulu- ja tantsupeo „Minu arm“ suurtoetaja ning Saaremaa ooperipäevade peatoetaja.
„Riik tänab ja tunnustab kõiki ettevõitjaid ja metseene, kellel jätkub südant ja võimalusi kultuurivaldkonna heaks panustada,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Kultuur on see, mis meid ühendab, järelikult on ka kultuuri toetamine meie ühine võimalus ja kohustus. Ettevõtjad ja metseenid, samuti kultuurikorraldajad küsivad, ja põhjusega küsivad, kas kultuurile annetamine on tehtud piisavalt motiveerivaks. Sellepärast oleme Kultuurkapitali annetuste maksuvabastuse teema taas valitsuse päevakorda võtnud ja loodan, et see toob kultuurile edaspidi toetust veelgi juurde,“ lisas Lukas.
Konkursil Kultuurisõber 2019 said tunnustuse ühtekokku 23 ettevõtet või metseeni, kelle rahaline panus kultuurikorraldajate heaks oli mullu silmatorkav ja mõjukas. Kahele laureaadile lisaks said tänukirja 21 ettevõtet või kultuuritoetajat, kelle panus on olnud samuti oluline ja silmatorkav. Nendeks osutusid Rimonne Baltic OÜ ja Tiina Karjahärm, Valev Väljaots, Spacecom AS, Andre Aavastik ja Madis Millistvere, Katrin Förster ja ABB AS, Elisa Eesti AS, Toyota Baltic AS, Paavo Lampinen, Kristjan Rahu ja MTÜ Vöimalus, Kinema OÜ, Peeter Kangur, Eero Nõgene, Arvi Mägin ja Floorin AS, AS G4S Eesti, Rickman Trade OÜ, AS LHV Pank, Meelis Lilbok, Haage Joogid OÜ, Advokaadibüroo Cobalt OÜ, Port Artur OÜ ning Monica ja Ott Kaukver.
Kultuuriministeerium tunnustab valdkonda panustanud organisatsioone ja isikuid alates 2012. aastast. Tänavused tunnustused anti üle PROTO Avastustehases Tallinnas. Gala fotogalerii täieneb siin.
NordenBladet —Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnustas Kultuurisõbra 2019 galal kõiki kultuuri toetanud ettevõtteid ja metseene, kuid kinnitas, et kindlasti ei saa jääda siia pidama. Minister lubas lähiajal esitada valitsusele kava vabastada maksustamisest Kultuurkapitalile tehtud eraannetused, kuna Kultuurkapitali koondub eesti kultuuri- ja spordirahva taotluste lai ring ning see organisatsioon on aja jooksul näidanud end tasakaaluka ja usaldusväärse otsustajana.
Head kultuurisõbrad!
Riigimees Winston Churchill on kunagi öelnud, et saamine on elatis, kuid andmine on elu. Inimene on miskipärast niimoodi kord juba „ehitatud“, et tema loomuses on pürgimus täiuse poole. Ilmselt püüdis ka Churchill oma tsitaadiga tabada seda miskit, mis aitaks meil tõusta kõrgemale argisest olmetasandist.
Oleme täna siin, et tunnustada ja tänada ettevõtjaid ja teisi metseene ning kultuurikorraldajaid, kes mõtlevad sarnaselt.
Andmine peaks kindlasti olema vastastikune. Kõik saab ju alguse ühisest mõtlemisest, hoiakutest, väärtustest. Väärtustest ja kasvatusest, mida kannavad ühtviisi nii need, kel on ideid, kui ka need, kel on vahendeid ja lai silmaring nägemaks, kuhu neid vahendeid panna. Ühistest ettevõtmistest on aastate pikku sündinud elamusi, mis muidu võinuksid jääda ootama paremaid aegu või ressursi puudusel hoopis tabamata unistuseks. Need on elamused, mis loovad meile tõesti mitmekesise ja elamusterohke elu, mis on elamist väärt. See tähendab elu, milles luuakse katkematult uusi ühised muljed, jagatud mõtteid, lõpuks uusi tähenduste ahelaid kogu ühiskonnale.
See ongi kokku kultuur.
Kultuurisõbra tunnustusi antakse välja juba üheksandat korda. Kultuuriministeerium loodab, et see initsiatiiv on aidanud sammhaaval ühiskonnas kinnistada arusaama, et kultuur ja selle arendamine on tõepoolest meie ühine hool ja rõõm. Kultuur on see, mis meid ühendab, ükskõik, kui erinevad me oleme oma maailmavaatelt või milline on meist igaühe maitse või eelistused. Riik, kogukonnad, erasektor – me tegutseme koos oma eestikeelses kultuuriruumis ja ka väljapoole seda. Et Eesti kultuuri originaalne kordumatu jälg rikastaks maailma mitmekesisust nii täna kui aegade lõpuni.
See aga ei tähenda, et Kultuuriministeerium püüab vastutust ära veeretada või loodab sellele, et „küll korraldatakse kuidagi ära“. Riigil on olemas kokku lepitud kultuuripoliitika, mida suunab ka veel sel aastal kultuuripoliitika alusdokument „Kultuur 2020“, mis, loodame, ei ole paber iseeneses, vaid elust võetud vajadusi korrastav plaan. Lähiajal tuleb sellele jätkuks pikem plaan tulevikuks. Ühine hool kultuuripärlite talletamisel ja arendamisel, samuti levitamisel on sinna sisse kirjutatud.
See tähendab, et seadusandlus ei tohi põhjendamatult kitsendada erasektori võimalusi panustades meie põhiseaduse mõtte elluviimisesse eesti keele ja kultuuri hoidmiseks üle aegade. Riik peab otsima teid andmaks võimalusi kultuurisündmuste toetamiseks kõigile, kes seda teha soovivad.
Võime küsida, kuidas me sellega hakkama oleme saanud.
Jah, ühelt poolt näeme, et Kultuurisõbra konkursi tiitlitele on palju esitatud kandidaate. Neid on igaaastaselt rohkelt ja valik on lai. Ka Kultuurkapital toimib ning eraraha jõuab maksuraha kõrval sinnagi. Tänuväärset tööd teeb Rahvuskultuuri Fond.
Kuid kindlasti ei saa jääda siia pidama. Lähiajal esitan ma valitsusele kava vabastada maksustamisest Kultuurkapitalile tehtud eraannetused. Kultuurkapitali koondub eesti kultuuri- ja spordirahva taotluste lai ring, sest see organisatsioon on läbi aja näidanud ennast tasakaaluka ja usaldusväärse otsustajana. Turvaline paik on see kindlasti ka koostööks metseenidele ning maksuvabastus annaks sellele koostööle kindlasti hoogu juurde. Loodan väga, et Riigikogu maksumaksjate esindusena toetab seda algatust!
Aga me ei looda ka tulevikus ainult erarahale. Väikeses ja kultuurses Eestis jääb riigi tugi kultuuri ja spordi toetamisel alati tähtsaks.
Eesti rahva vanasõna ütleb, et maailm püsib viljateral. Kõik algab kusagilt ning igaühe panus on tähtis. Nii nagu ehedat rukkileiba küpsetati üheskoos, nii on ka kultuuri arendamine kui üks suur lõpmatu ühine talgupäev.
Soovin teile kõigile selleks eelkõige jätkuvat tahet ja ühises suunas vaatamist!
Kultuurisõbrad – siiras tänu teile, et mõtlete laiemalt ja tahate teha midagi, milleks teid ei sunni ükski seadusepügal või määrus, vaid üksnes teie süda, mis on õige koha peal. Kultuurirahvas – ärge siis unustage oma häid partnereid tänada. Koos teeme me suuri asju ka tulevikus ja arendame koos Eesti tegelikku olemise mõtet, milleks ongi ju meie kultuur.
Aitäh!
Kultuuriministeerium andis 14. veebruaril üle konkursi Kultuurisõber 2019 tunnustused. Peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitliga pärjati Nordic Hotel Forumi omanik ja juht Feliks Mägus ning kütusefirma Olerex. Kokku tunnustas kultuuriminister Lukas kaaluka panuse eest kultuurivaldkonnale 23 ettevõtet või eratoetajat. Vaata lähemalt, kes osutusid 2019. aasta panuse eest kultuurisõpradeks.
NordenBladet — Teaduse populariseerimise projektikonkursi 2020. aasta taotlusvoor on avatud ja kõik huvilised on oodatud konkursil osalema 2. märtsini.
Osalema on oodatud kõik Eestis teadust populariseerivad teadusasutused, mittetulundusühingud, koolid, kohalikud omavalitsused ning teised füüsilised ja juriidilised isikud. Konkursi eelarve on 152 820 eurot ja tulemused kinnitatakse aprilli lõpuks. Üksiktaotluse summale ei ole seatud ülem- ega alampiiri.
Konkursile saab taotlusi esitada järgnevateks tegevusteks:
õpilastele mõeldud teadust populariseerivad tegevused;
üliõpilaste korraldatavad teadust populariseerivad tegevused;
audio-visuaalsete materjalide koostamine ja/või väiksemahuliste eksponaatide soetamine (sh audio-visuaalsed õppematerjalid, tele- ja raadiosaated jne);
populaarteaduslike raamatute kirjastamine;
laiemale avalikkusele teadust populariseerivad tegevused jms.
Möödunud aastal viidi teaduse populariseerimise projektikonkursi toel muuhulgas ellu näiteks kunstiteadusi populariseerivad filmiõhtud, anti välja arheoloogia aastakiri „Tutulus“, korraldati maapõuenädala üritusi, õpilaste astrolaager ja täiskasvanutele mõeldud füüsika õhtukursused, toodeti telesaadete sari „Magus molekul“ ning anti välja raamat „Eesti maapinna suursamblikud“. Kokku rahastati 2019. aastal 35 projekti.
Esitatavatel projektitaotlustel omafinantseeringu nõuet ei ole. Konkursil ei toetata tegevusi, mille rahastus on tagatud teaduse populariseerimise avatud taotlusvooru „Teeme+“ kaudu. Samuti ei toetata organisatsioone, millele on sarnaste tegevuste elluviimiseks tagatud rahastus Haridus- ja Teadusministeeriumi toetuste kaudu.
Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
NordenBladet —Soomes kuivendati kraave kaevates sood, et nõnda metsamaad juurde saada. Sellega aga tehti suur viga, kuna soode kuivendamine tähendab heitgaaside suurenemist. Asja tagasi pöörata ka ei saa, kuna see halvendaks veelgi olukorda. Soomes on paljudes kohtades soid kuivendatud ja seal kasvab nüüd mets. Pealtnäha on kõik hästi. Praegu on aga teadlased välja selgitanud, et soo kuivendamisega eraldub atmosfääri süsihappegaasi. See omakorda kiirendab kliima soojenemist, vahendab Yle.
Kui sood kuivendatakse, siis maapind kuivab ja turvas saab hapnikku. Sellele järgneb sohu talletunud süsiniku paiskumine atmosfääri. Lisaks atmosfäärile eraldub süsinikku ka vette.
Endistest soodest eraldub Soomes atmosfääri ligi 8 miljonit tonni süsihappegaasi aastas. Võrdluseks: terve Soome transpordi vastav number oli möödunud aastal 11,7 miljonit tonni. Tõsi, samal ajal kasvab soodes mets, mis omakorda seob osa süsihappegaasi kaks korda enam. Probleem on aga selles, et puidust eraldub süsihappegaas aastakümnete pärast atmosfääri, soos turba sees püsib süsinik igavesti.
Alles viimastel aastatel on hakatud aru saama, et soode kuivendamine on kliima seisukohast terav probleem. Soome riik toetab jätkuvalt sookraavide kaevamist, seda on tehtud viimased pool sajandit.
Probleem on Soomes väga suur, sest kuivendatud soid on väga palju. Soome on maailmas üks soisemaid riike, pindalast kolmandik on soo. Sellest ligi pool on kuivendatud ja seal kasvab mets. Soome kuivendatud soodest eraldub atmosfääri suur kogus heitgaasi. Praeguste teadmiste valguses on soode kuivendamine olnud korvamatu viga, aga probleem on selles, et selle vea parandamine võib olla veel suurem viga. Teada on, et soode taastamisega eraldub atmosfääri veelgi rohkem gaase.
Küsimus on valikutes: soo taastamise puhul eraldub korraga teatud hulk gaasi, aga kui peale jääb kasvama mets, siis jääbki gaase eralduma.
Soode kuivendamise buum algas Soomes 1950ndatel aastatel. Spetsialistid rääkisid, et see võimaldab 30 aastaga kolmekordistada saadava puidu hulka. Ja nii ka sündis. Paljudel metsaomanikel kuivenduseks raha polnud, aga riik toetas. Majanduslikus mõttes on soode kuivendamine olnud Soomes suur edulugu. Endistes soodes kasvab nüüd ligi 11 miljardi euro väärtuses puitu ehk neljandik kogu Soome metsast.
Soode kuivendamise mõju hakati uurima 1990ndate aastate alguses. Juba siis teati, et süsinikku eraldub, aga polnud teada, kui palju. Uute kuivenduste toetamine lõpetati 1990ndatel aastatel ära, aga vanade kraavide korrastamise eest makstakase toetust tänaseni. Lisaks toetab valitsus ka kraavide kinni ajamist.
Soomes oli 2019. aastaks soid taastatud viis promilli ehk 30 000 hektarit. See on Espoo linna suurune ala. Kõiki soid on aga võimatu taastada. Põhjus on selles, et ka siis tekib gaase. Kui vesi tuleb tagasi, siis eraldub metaani. Metaan on aga 30 korda võimsam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid. Erinevalt süsinikdioksiidist aga metaan hajub atmosfääris 12 aastaga. Näiteks Sudaanis vabanes seoses üleujutusega sooaladelt aastatel 2011-2014 ligi kolmandik terve maailma metaanist. Sama protsess on käimas Siberis igikeltsa sulamise tagajärjel.
Soomes on välja arvestatud, et kui sood taastada, siis kasvaks gaaside hulk praeguselt 8 miljonilt tonnilt 8,7 miljonile tonnile aastas. Samal ajal kaoks neljandik Soome metsavarudest ja selle võime süsinikku siduda. Soo ennistamine soojendaks kliimat järgmised 60-500 aastat.
Ühte asja aga soovitatakse: see on lõpetada kraavide korrastamise toetamine. Seeläbi kraavid järk-järgult täituvad ja pinnas muutub soisemaks. Nii on võimalik jätta puud kasvama ja lasta sool omasoodu taastuda. Kõigi soode taastamine oleks kallis, kraavide kinniajamine maksaks ligi 4 miljardit eurot.
Metsaomanike jaoks pole soode taastamine eriti ahvatlev, kuna võrreldes metsaga ei too soo eriti midagi sisse. Kraavidesse on investeeritud aastakümneid, et kasvaks korralik mets ja saaks puitu müüa, et investeeringud tagasi teenida. Küll on aga tulevikus võimalik müüa saastekvoote, kui selgub, et Soome heitgaaside hulk tänu soode taastamisele väheneb. Praegu aga vastav süsteem veel puudub.
NordenBladet —Soome valitsus tahab lähima kümne aasta jooksul kuni aastani 2030 vähendada õhusaastet kaks korda, mis tähendab olulisi piiranguid sõiduautodele. Tahes tahtmata langeb suurim koormus sõiduautodele, ütles Yle hommikusaates transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Harri Pursiainen.
Põhiliselt tuleb sõiduautode pitsitamine sellest, et isiklikud sõiduautod on liikluses suurim saastaja ja sõiduautode puhul on tehnoloogilised muutused kõige lihtsamad. Näiteks lennunduses pole võimalik elektri peale üle minna. Sama probleem on meresõiduga. Ka raskete veokite üleviimine elektrile on keerulisem, vahendab Iltalehti.
Peaminister Sanna Marini valitsus tahab aastaks 2030 vähendada heitgaaside kogust kaks korda. Täielikult heitgaasivaba peaks liiklus olema 2045. aastaks. Autoliiklus tekitab viiendiku kõigist heitgaasidest Soomes.
Seni pole Soomes suudetud autode heitgaaside kogust alla tuua, kuigi autode maksustamine on osalt seotud heitgaasidega. Enne valimisi rääkisid mõned poliitikud sisepõlemismootoritega autode täielikust keelustamisest. Üks võimalus oleks kasutada rohkem biokütuseid, aga biokütuseid pole võimalik toota piisavalt kõigi sõidukite nõudluse rahuldamiseks.
Soomes oli 2018. aasta lõpus registreeritud 3 494 836 sõiduautot, millest liikluses oli 2 720 663 autot. Elektriautosid on aga vaid 4000 ringis. Aastaks 2030 peaks valitsuse eesmärkide kohaselt olema Soomes elektriautosid 745 000.
