Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: veebruar 2020

Eesti: Jaanuaris mõjutas tootjahinnaindeksit enim elektri- ja soojusenergia hinnalangus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Statistikaameti andmete kohaselt langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks jaanuaris võrreldes 2019. aasta detsembriga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,4%.

 

Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembriga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning mäetööstuses.

Eelmise aasta jaanuariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamisel, paberi ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus toiduainete ja kütteõlide tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, jaanuar 2020
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Detsember 2019 – jaanuar 2020, % Jaanuar 2019 – jaanuar 2020, %
KOKKU -0,7 -2,4
Töötlev tööstus -0,1 -0,5
Mäetööstus 4,2 2,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -11,8 -29,1
Veevarustus; kanalisatsioon 0,4 -9,0

Ekspordihinnaindeks muutus detsembriga võrreldes 0,1%. Kõige rohkem tõusis naftasaaduste, põllumajandustoodete ja turbatoodete hind ning langes elektrienergia, paberi- ja puidutoodete hind. Võrreldes 2019. aasta jaanuariga jäi ekspordihinnaindeks samale tasemele.

Impordihinnaindeks muutus detsembriga võrreldes 0,5%. Keskmisest enam tõusis naftasaaduste, keemiatoodete ning ehitusmaterjalide hind, aga langes elektrienergia, nahktoodete ja jalatsite ning kummi- ja plasttoodete hind. Võrreldes 2019. aasta jaanuariga tõusis impordihinnaindeks 1,7%.

Statistika alus on küsimustikud „Tootjahind“, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6. veebruar 2020. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikaamet kogub ja analüüsib andmeid statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ tegemiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse alusel.

 

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maakera sai omale teise kuu – Uus kuu kannab nimetust 2020 CD3

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Praegu tiirleb taevas maakera ümber kaks kuud. Seda teist pole eriti hästi näha, kuna ta on väiksem. Uus kuu kannab nimetust 2020 CD3. Kuu leidsid üles astronoomid Kacper Wierzchos ja Teddy Pruyne, kes otsivad taevast asteroide, komeete ja muid väiksemaid objekte NASA programmis Catalina Sky Survey. Mehed avastasid 15. veebruartil, et maa ümber tiirleb veel üks kuu, vahendab Universe Today.

Uut kuud märgati kuues observatooriumis mitmel pool maailmas ja leiti, et see tiirleb ümber maakera. Kuivõrd tegemist pole satelliidiga, siis on see väike kuu. Võrreldes päris kuuga on see väike, läbimõõduga 1,9-3,5 meetrit. See mahuks niisiis ära koduaeda.

Kuu on nii väike, et seda palja silmaga ei näe ja selle uurimiseks on vaja head teleskoopi. See ei mõjuta tõusisid-mõõnasid ega ööund nagu õige Kuu. Selgub, et 2020 CD3 on tiirelnud ümber maakera juba kolm aastat. See aga ei pruugi jätkuda igavesti.

Tõenäoliselt on uue kuu puhul tegemist tavalise asteroidiga, mis tiirles algselt ümber päikese, aga siis liikus maakerast möödudes Maa orbiidile. Nüüd tyeeb see ümber maakera tiiru iga 47 ööpäeva jooksul. Varem või hiljem aga juhtub vastupidine asi ja kuu läheb tagasi päikse orbiidile. Mõningatel andmetel võib see juhtuda juba aprillis, või siis hiljem.

Eesti: RMK hakkab parandama lõheliste rändetingimusi ning elupaiku

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — RMK muude looduskaitseülesannete sekka on lähiajal lisandumas kalade rändeteede avamine ning elupaikade taastamine. Rännete avamiseks on RMK-l kavas kasutada 1,7 miljonit eurot Ühtekuuluvusfondist saadavat raha, mis peaks oluliselt parandama lõheliste juurdepääsu koelmualadele.

„RMK-sse kuuluv Põlula kalakasvandus on aastate jooksul jõgedesse asustatud kaladega lõheliste varusid oluliselt parandanud,“ märkis keskkonnaminister Rene Kokk. „Seepärast on igati õige samm  anda samadesse kätesse kogu kalakaitsetööde ahel – alates kaladest ja teistest vee-elustiku liikidest kuni nende elupaikadeni välja.“

„RMK tegeleb nüüdsest ohustatud kalaliikide kaitsega terviklikult,“ lisas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. „Lisaks kalade asustamisele on meie ülesanne nüüd samade liikide looduslike elutingimuste parandamine, et nad ise hästi hakkama saaksid. See ju ongi kogu asja mõte pikemas perspektiivis vaadatuna.“

Jõgedele ehitatud paisud on kaladele ja muule vee-elustikule sageli ületamatuks takistuseks, mis ei lase kaladel pääseda koelmutesse ja elupaikadesse ning nõrgestavad seeläbi nende kooslusi. Suurem eesmärk on aidata saavutada veekogude head ökoloogilist seisundit.

Projekti käigus plaanitakse koostöös paisuomanike ja Keskkonnaministeeriumiga leida lõhejõgedel olevate paisudele kuluefektiivsed lahendused kalade rännete tagamiseks ning kudevõimaluste parandamiseks. Kunstlikud vigurid, nagu näiteks kalaliftid ja kamberkalapääsud, võivad osutuda n-ö mittetöötavaks, lisaks nõuavad need lahendused pidevat hooldust. Seetõttu plaanib riik otsida pigem looduslähedasi kalarände võimalusi, et tulemus oleksid tagatud ning et lahendused oleksid püsivad ja ka võimalikult hooldusvabad.

RMK Põlula Kalakasvatuskeskuses on ELi tõukefondide kaasabil juba loodud paremad lõhe, meriforelli, merisiia ja harjuse kasvatamise ja loodusesse asustamise võimalused. Sealhulgas on tagatud võimalus säilitada külmutamise abil paljundusmaterjali geneetiline mitmekesisus. Märgistamise abil käib kalade asustamiste tulemuslikkuse hindamine ning populatsioonide seisundi monitooring. Looduskaitsealustest liikidest tegeleb RMK Põlula Kalakasvatuskeskus ka ebapärlikarbi, tuura, jõevähi ja muude liikide paljundamise katsetustega

*Ühtekuuluvusfondist sai RMK Põlula kalakasvatus perioodil 2014–2020 sai Ex-situ liigikaitse investeeringuteks 58 605,52 eurot. Lõheliste elupaikades korrastamiseks on tulemas ca 1,7-miljoniline projekt.

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

 

Eesti: Osaajaga töötamine on jätkuvalt populaarne

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täisajaga töötas 2019. aastal 586 200 isikut. Osaajaga töötajaid oli 85 100, neid on võrreldes 2018. aastaga veidi rohkem. Enamik osaajaga töötajatest olid naised, kelle puhul peamisteks osaajaga töötamisel põhjusteks olid  isiklikud või perekondlikud põhjused. Mehed töötasid osaajaga peamiselt seetõttu, et ei soovinud töötada täisajaga.

Vaeghõivatuid oli eelmisel aastal 6100, nende arv on aasta varasemaga võrreldes vähenenud. Vaeghõivatu on osaajaga töötaja, kes soovib töötada rohkem ja on valmis lisatöö kahe nädala jooksul vastu võtma.

Tööjõus osalemise määr 15–64-aastaste seas oli 78,6%. See näitaja on ka konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ eesmärgiga suurendada tööjõus osalemise määra selles vanuserühmas (eesmärk 75%). Eesmärk on positiivse rohelise lehena kuvatud ka Tõetammel, mis on riigi oluliste näitajate mõõdupuu ja annab pildi sellest, kuidas riigil läheb.

Töötute arv vähenes 2018. aastaga võrreldes 6400 võrra ja neid oli 31 300. Vähenenud on ka pikaajaliste töötute arv, mis oli 6200. Pikaajaliseks töötuks peetakse 12 kuud või kauem tööd otsinud isik. Pikaajalisi töötuid loetakse  ka suurima vaesusriskiga töötuteks, sest tööturult eemalolek võib mõjutada isikute tööoskusi ja tööharjumust.

Mitteaktiivseid inimesi oli tööturul 278 400. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud ja haigus või vigastus. Mitteaktiivseid töösoovijaid oli 28 500, kõige enam oli neid pensioniealiste ja nende hulgas, kes olid mitteaktiivsed õpingute tõttu. Mitteaktiivne töösoovija on isik, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd, kuid on valmis töö leidmisel kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama.

Tööhõive määr oli 2019. aasta neljandas kvartalis 69,2%, tööjõus osalemise määr 72,1% ja töötuse määr 4,1%.

Vaata skeemilt 15–74-aastaste jagunemist hõiveseisundi järgi IV kvartalis ja 2019. aastal.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja sotsiaalministeerium, kelle tellimuse alusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

 

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Sotsiaalministeerium asub koostöös Euroopa Komisjoniga analüüsima Eesti haiglavõrgu korraldust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sotsiaalministeerium asub koostöös Euroopa Komisjoniga analüüsima Eesti eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldust. Euroopa Komisjon sõlmis 2019. aasta lõpul projekti elluviimiseks lepingu Iiri konsultatsioonifirmaga AARC, lisaks moodustati sotsiaalministeeriumi juurde tervishoiu erialaorganisatsioonide esindajatest koosnev projekti juhtkomisjon.

„Elanikkonna tervisevajadused muutuvad, kasvanud on inimeste ootused ja valmisolek oma tervise eest hoolt kanda. Samal ajal areneb meditsiin ja avab tervishoius üha uusi võimalusi. Tervisesüsteem peab nende muutustega kaasas käima,“ ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel. „Järgmise kahe aasta jooksul on sotsiaalministeeriumil plaanis koostöös Euroopa Komisjoniga analüüsida eri piirkondade elanike tervisevajadusi ja praeguse haiglavõrgu toimimist. Analüüsile tuginedes töötame koos huvirühmadega välja inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu plaani aastani 2040.“

Haiglavõrgu korralduse analüüsimiseks pöördus sotsiaalministeerium Euroopa Komisjoni poole, kes korraldas rahvusvahelise hanke ja valis analüüsi teostajaks Iiri konsultatsioonifirma AARC. AARC rahvusvahelisse projektimeeskonda kuuluvad tervishoiueksperdid nii Eestist kui mujalt, projektimeeskonda juhib Jaanus Pikani.

Projekti „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ raames on kavas aastatel 2020-2022 analüüsida praeguse haiglavõrgu toimimist. Selleks kaardistatakse olemasolevad tervishoiu ressursid ning hinnatakse elanike tervisevajadusi, vajadust tervishoiutöötajate ja teiste tervishoius osalevate spetsialistide järele ning tervishoiuasutuste infrastruktuuri tulevikuvajadusi. Analüüsi teises etapis on kavas töötada koostöös Eesti huvigruppidega välja stsenaariumid tervishoiupoliitika kujundamiseks ning koostada uue haiglavõrgu plaani ettepanek.

Lisaks moodustati sotsiaalministeeriumi juurde inimkeskse ja integreeritud eriarstiabi ja haiglavõrgu arendamise juhtkomisjon. Komisjoni hakkavad kuuluma Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Nooremarstide Ühenduse, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Õdede Liidu, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu, Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti, terviseameti, Eesti Haigekassa, Euroopa Komisjoni,  rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi esindajad. Juhtkomisjoni ülesanne on teha ettepanekuid projekti „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ raames seatud eesmärkide saavutamiseks.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on võetud ülesandeks tagada arstiabi ühtlane kättesaadavus kogu Eestis. Selleks on kavas koostada inimkeskse integreeritud haiglavõrgu kava, mis peaks jõudma valitsusse 2021. aasta sügiseks.

Taust:

  • Kehtiv haiglavõrgu arengukava tugineb 2000. aastal valminud haiglavõrgu arendamise plaanile (Estonian Hospital Master Plan) aastani 2015. Riiklikku haiglavõrku kuulub kokku 20 piirkondlikku, kesk-, üld-,  kohalikku ja taastusravi haiglat.
  • 2010. aastal tehtud riigikontrolli auditist selgus, et vaatamata viimastel aastakümnetel toimunud jõulistele ümberkorraldustele on arengukavas ettenähtud aktiivravi haiglavõrk liiga suur ja jätkusuutmatu, sest kõigile haiglatele ei jätku tulevikus patsiente, kvalifitseeritud arste ega raha haiglate korrastamiseks.
  • 2014. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus raamdokumendi „Tervishoiu arengusuunad aastani 2020,“ mis sõnastas põhisuunad tervishoiusüsteemi arenguteks tegevuste ja investeeringute planeerimiseks.
  • Haiglavõrgu ülesanne on tagada, et iga inimene saaks optimaalse aja jooksul parima diagnostika ja ravi.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...222324...41Page 23 of 41