NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon otsustas ühendada kaks eelnõu, millega lihtsustatakse  välisinvestorite võimalust Eesti iduettevõtetesse investeerida ning jäetakse ära notariaalne tõestamiskohustus osa võõrandamisel.

Komisjoni esimees Jaanus Karilaid selgitas, et komisjoni otsustas ühendada valitsuse algatatud ja komisjoni algatatud eelnõud ning tegi ühendatud eelnõus kaks olulist muudatust.  „Antud eelnõu elavdab vastuvõtmisel lisaks idusektorile kogu majanduskeskkonda,“ sõnas Karilaid.

Karilaid ütles, et eelnõu sisulisel arutelul jõudis komisjon konsensusele, et iduettevõtetesse investeeringute soodustamiseks tuleb osa võõrandamist lihtsustada. „Komisjon tegi põhikirja muutmise eeldusena ettepaneku osakapitali sissemakse suurust vähendada esialgselt kavandatud 25 000 eurolt 10 000 eurole, samas toetas ettepanekut kehtestada reaalse rahalise sissemakse nõue. Sama laieneb ka osa pantimisele,“ rääkis Karilaid. „Osa võõrandamisel ei ole aga edaspidi vaja enam notari juurde minna, kuid tehing peab olema vormistatud kirjalikult.“

Komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi sõnul on täna välisinvestorite jaoks iduettevõtete osa võõrandamine keeruline. „Riigid võistlevad siin ka selle nimel, kes need ettevõtted ja nende maksutulu endale saavad,“ rääkis Kivimägi. „Samas möönan, et osa võõrandamise lihtsustamisega kannatab mõnevõrra õiguskindlus, kuivõrd filter notari toimingute näol kaob ära.“

Kahe eelnõu ühendamisel tekkinud äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) eelnõu (148 SE) teine lugemine on kavandatud  26. veebruarile ja kui teine lugemine lõpetatakse, tuleb seadus lõpphääletusele 10. märtsil.

Seaduse vastuvõtmisel jõustub see 1. augustil.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mis korrastab sportlastele stipendiumide ja toetuste maksmise korda ning aitab võidelda kihlveopettuste ja dopingutarvitamisega.

Seaduse kohaselt võib sportlasele maksta sportlasestipendiumi maksuvabalt kokku kuni 12-kordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendriaastas. Piirmäär korrastab senist stipendiumide maksmise korda, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume ka sportlastele, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Sportlasele võib maksta sportlasetoetust maksuvabalt kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kuus, eeldusel, et temaga on sõlmitud töö- või muu võlaõiguslik leping. Stipendiumi sellisel juhul maksta ei tohi.

Seadusega täiendatakse karistusseadustiku dopingukuritegude sätet, mille järgi loetakse dopingukuriteoks aine või meetodi määramist, kasutamisele kallutamist, samuti abistamist ja ainete toimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine kui kasutatakse ravimit. Seadus näeb ette luua spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, mis koolitab ja teavitab asjaomaseid organisatsioone spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse osas. Neid ülesandeid hakkab ellu viima Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA.

Muudatusega lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu kogutakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemused. Andmebaas on oluline tööriist avaliku raha jagamisel ning spordipoliitiliste otsuste tegemisel. Harrastusspordi ega liikumisharrastuse võistluste tulemusi andmebaasi ei koguta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kristina Šmigun-Vähi (RE) ja Indrek Saar (SDE).

Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (105 SE) poolt hääletas  82 saadikut.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle Grünthal, Peeter Ernits ja Helmen Kütt.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Sotsiaalkomisjon otsustas tänasel istungil saata kolm erinevat ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõud täiskogusse esimesele lugemisele. Eelnõud 127 SE ja 141 SE on esimesel lugemisel 26. veebruaril ja eelnõu 139 SE 25. veebruaril.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul otsustati kõik kolm eelnõud täiskogu ette saata, kuid komisjon ei kujundanud seekord arvamust, kas esimene lugemine lõpetada, vaid jättis eelnõude saatuse üle otsuse langetamise täiskogule. Ta lisas, et Riigikogu kodukorra kohaselt lõpetatakse eelnõu esimene lugemine ilma hääletamiseta juhul kui ükski fraktsioon läbirääkimistel ei tee eelnõu tagasilükkamise ettepanekut. „Kuna küsimus on nii laiapõhjaline ja suurt mõju avaldav, siis oleks õiglane, kui seisukohta ei kujundataks vaid sotsiaalkomisjoni liikmetest saadikute arvamuse järgi, vaid see sünniks võimalikult suure hulga saadikute otsusena,“ ütles Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et tema praktikas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme ja juhina on selline juhus esmakordne, kus komisjon ei kujunda oma seisukohta ja saadab seaduse eelnõud täiskogule otsustamiseks. „Eelnõude saatus täiskogu ees on aimatav. Küllap otsustatakse sotsiaaldemokraatide eelnõude lugemine katkestada ja edasi minna EKRE eelnõuga, kuhu siis on võimalik muudatusettepanekuid esitada,“ sõnas Kütt.

Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 127 SE soovitakse võimaldada haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua, eelnõu 139 SE keskseks eesmärgiks on muuta ravimiseaduse sätteid selliselt, et ravimiseaduse regulatsioon ei piiraks apteegipidaja omandit ning eelnõu 141 SE fookuses on see, et proviisoromandi nõue loetaks täidetuks ka juhul, kui apteegiettevõtte valitsevaks omanikuks on mitu proviisorit ühiselt.

Allikas: Eesti Riigikogu