Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: veebruar 2020

Eesti: Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Pärast kabinetinõupidamise arutelu kiitis valitsus heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise 2021-2027 eelarve läbirääkimisteks. Eestile on  esmatähtis suurem panustamine ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide  saavutamisse. Samuti peab Eesti oluliseks Rail Balticu raudteeühenduse väljaehitamist inimeste ja kaupade keskkonnasõbralikuks  veoks ning paremaks ühenduseks Kesk-Euroopaga. Peaminister Jüri Ratas kaitseb Eesti seisukohti Brüsselis 20. veebruaril algaval erakorralisel Ülemkogul.

„Eesti huvides on jätkuvalt toetada Euroopa Liidu ühiste sihtide saavutamiseks vajalikku ehk võimalikult suurt eelarve mahtu,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Meie huvides on suurem paindlikkus Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahade kasutamisel, põllumeeste otsetoetuste suurenemine ning Rail Balticu projekti rahastamise jätkumine.  Nende investeeringute koosmõju aitab meil ellu viia rohepööret, muutuda innovaatilisemaks ja jätkata nii majanduse kui sotsiaalse keskkonna edendamist.“

Varasemalt madala ostujõuga Eesti on majanduslikult jõudsalt kasvanud ja me oleme ületanud 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ostujõust inimese kohta. Sel põhjusel peab Eesti ise hakkama Euroopa Liidu ühistesse eesmärkidesse rohkem rahaliselt panustama ning samas vähenevad meie riigi jaoks ühtekuuluvuspoliitika vahendid. Jõukuse kasv on Eesti viinud teiste EL piirkondadega võrreldes nn üleminekuregioonide hulka, kelle jaoks kehtivad senisega võrreldes oluliselt suuremad eurorahade kasutamise kaasrahastamise määrad. Arengu jätkamiseks on oluline, et saaksime ka edaspidi EL vahendeid võimalikult tulemuslikult kasutada ning et omapoolse rahastamise määr kasvaks mitte liiga järsult, vaid suureneks järk-järgult.

Kõige suurema mõjuga EL-i eelarvemahule on ühtekuuluvuspoliitika kõrval põllumajanduspoliitika, ehk maaelu arengu meetmete elluviimine, põllumajanduse otsetoetused ning kalandus- ja merendusvaldkonna tegevuste elluviimine. Ühise põllumajanduspoliitika osas peab Eesti eelkõige oluliseks tõsta meie põllumeeste otsetoetuste taset kiiremini lähemale EL-i keskmisele.

Eestile on väga oluline piiriüleste ühenduste väljaarendamine Euroopa ühendamise rahastu toel. Rail Balticu ühenduse valmimise kõrval peame tähtsaks Balti elektrivõrkude sünkroniseerimise lõpetamist Euroopa Liidus sagedusalaga.

Neljapäeval Brüsselisse kogunevate Euroopa Liidu riigijuhtide oluliseks aruteluteemaks on ülemkogu eesistuja Charles Micheli ettepanek seitsmeaastase eelarve mahu kohta. Micheli ettepanek on leppida kokku seitsmeaastane eelarve suurusjärgus 1 094, 8 miljardit eurot.

Eelarvekava kehtestamiseks on vaja kõigi liikmesriikide ühehäälset toetust ja Euroopa Parlamendi nõusolekut.

Kuna riikide huvid on läbirääkimisküsimustes erinevad, eeldab EL pikaajalise eelarve kokkuleppe saavutamine kõigi riikide esindajatelt kompromisse. Kiire kokkuleppeni jõudmine on vajalik järgmise perioodi eelarvest toetatavate programmide ja tegevuste käivitamiseks alates 2021.aastast. Pikaajalise eelarvekava kokkuleppe järel on vaja eelarvemahud ja läbirääkimiste tulemused viia nn fondimäärustesse, lõpetada nende läbirääkimised Euroopa Parlamendiga, õigusaktid EL riikide keeltesse tõlkida ja Euroopa Liidu teatajas avaldada, et need saaksid 2021. aasta algusest jõustuda.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Menetlusse võeti eelnõu pikaajalise hoolduskoormuse probleemi lahendamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 17. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seadusandlike muudatuste väljatöötamiseks pikaajalise hoolduskoormuse probleemi lahendamiseks” eelnõu (149 OE).

Eelnõuga (149 OE) tehakse valitsusele ettepanek seadusandlike muudatuste väljatöötamiseks pikaajalise hoolduskoormuse probleemi lahendamiseks, mis tagaks inimkeskse hoolekandekorralduse kõigile abivajajatele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti teadlased peavad vajalikuks riiklikult ühtse teaduseetika süsteemi loomist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti teadlased soovivad end teaduseetika valdkonnas senisest rohkem arendada ning peavad tähtsaks, et Eestis oleks riiklikult korraldatud ühtne ja selge teaduseetika süsteem, selgus Eesti Teadusagentuuri algatusel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja TÜ eetikakeskuse läbi viidud värskest uuringust.

Eesti on üks väheseid riike Euroopa teadusruumis, kus puudub riiklikult reguleeritud või vähemalt kokku lepitud teaduseetika küsimustega tegelemise süsteem, mis paneks paika teemaga seotud õiguslikud alused, korralduse ja järelevalve. „Süsteemi üksikud osad on Eestis küll olemas, näiteks eetikakomiteed, TÜ eetikakeskus, hea teadustava, kuid need ei moodusta tervikut,“  avas probleemi olemust Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku. Ta lisas, et puudu on riiklik institutsioon, mis tagaks kooskõla ja järelvalve. „See raskendab Eestis nõuetele vastava teadustöö tegemist, pärsib Eesti teadlaste rahvusvahelist konkurentsivõimet, takistab Eesti osalemist rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning ohustab seega meie teaduse kvaliteeti ja mainet,“ selgitas Rutiku.

Puuduse kõrvaldamiseks ning Eestile sobiva teaduseetika toetamise ja järelevalve tervikliku süsteemi ettevalmistamiseks tellis Eesti Teadusagentuur koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga Tartu Ülikoolilt rakendusuuringu “Teaduseetika järelevalve ja toetamise riikliku süsteemi loomine Eestis“.

Teaduseetika on oluline, kuid teadlikkus selles vallas madal

Uuringus osalenute sõnul on teaduseetika teadustöö oluline osa, mis annab tunnistust teadusuuringute kvaliteedist ja usaldusväärsusest. „Praeguse Eesti teaduseetika süsteemi suurima puudusena tõid uuringus osalenud välja vähest teaduseetikaalast ettevalmistust ülikoolides ning infopuudust erinevate juhtumite lahendusvõimaluste kohta,“ kirjeldas uuringu tulemusi Siim Espenberg, projekti juht ja RAKE juhataja. „Peamised probleemid, millega vastajad teadustööde tegemisel on kokku puutunud, on autorsuse küsimused ning korruptsioon, sealhulgas autoriteedi mõju ja onupojapoliitika,“ lisas ta.

Eestis tegutsevate eetikakomiteede tööd pidasid uuringus osalenud väga vajalikuks, kuid tõid olulisima puudusena välja nende töö aeglust ja takerdumist vormilisse bürokraatiasse, pööramata suuremat tähelepanu uuringu sisule ning tundmata uuringuvaldkonna nüansse.

Eestis praegu kehtiv teaduseetika korraldus pälvis uuringus osalejatelt kriitikat. „Mitmed vastanud arvasid, et sellist süsteemi üleüldse ei eksisteerigi,“ selgitas Espenberg. Teaduseetikaga küll tegeletakse, kuid see on nii killustatud, et ühtseks süsteemiks seda pidada ei saa. Lisaks valdkondlikele või institutsionaalsetele eetikakomiteedele soovitakse näha riiklikku organisatsiooni, mis toimiks küll riigi rahastuse toel, kuid oleks otsustes iseseisev.

Teadlaskond ootab, et Eestis oleks jätkusuutlik ja läbipaistev süsteem, mis toetaks teaduseetikaalast ettevalmistust ja teadlikkust, menetleks läbipaistvalt väärkäitumise juhtumeid ning annaks asjakohast nõu. „Kõige tähtsam on järgmiseks kokku leppida vastutus erinevate institutsioonide vahel. On oluline, et see oleks teadlastele ja teistele osapooltele arusaadav, et teaduseetika süsteem muutuks tõhusamaks. See tooks Eestile palju kasu,“ sõnas Espenberg.

Eesti vajab teaduseetika volinikku

„Poliitiliselt sõltumatu teaduseetikat koordineeriva üksuse loomine on vajalik ka selleks, et oleks võimalik luua Eesti teaduseetika voliniku ametikoht ja osaleda Euroopa Liidu teaduseetika edendamises,“ ütles Rutiku, lisades, et kui Eesti selle ameti osas kokkuleppele ei jõua, on oht jääda ilma Euroopa Liidu teaduseetika arendustööst ja koostöövõimalustest.

Uuringutulemuste põhjal valmisid ka praktilised soovitused, kuidas Eesti teaduseetika süsteemi edendada. Uuringu koostajad toovad vajalike edasiste arengutena välja näiteks nõustamis- ja koolitussüsteemi arendamise, väärkäitumisjuhtumite sõltumatu ja läbipaistva menetlemise tagamise, eetikakomiteede töö tõhusamaks muutmise ning teaduseetikat koordineeriva üksuse loomise.

„Loodetavasti jõuab haridus- ja teadusministeerium koostöös sotsiaalministeeriumi ning maaeluministeeriumiga selle uuringu tulemustele ja ettepanekutele tuginedes võimalikult peatselt kokkuleppele edasises tegevuskavas,“ avaldas Rutiku lootust, „seniks on Eesti Teadusagentuur omalt poolt juba kavandanud esimesi tegevusi teaduseetika toetamiseks.“

Uuringus osales 47 asutust (sh avalik-õiguslikud ülikoolid, rakenduskõrgkoolid jt teadus- ja arendusasutused). Küsitlusele vastas 520 inimest. Lisaks tehti 13 individuaalset süvaintervjuud ning kaks fookusgrupiintervjuud.

Uuringut rahastas SA Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi  ja Eesti riigi vahenditest.

Uuringu „Teaduseetika järelevalve ja toetamise riikliku süsteemi loomine Eestis“ täistekst on avalikult kättesaadav.

Lisainfo:
Siim Espenberg, projekti juht, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja, siim.espenberg@ut.ee, 526 2195
Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja, margit.sutrop@ut.ee, 737 5317
Siret Rutiku,  uurimistoetuste osakonna juhataja, Eesti Teadusagentuur, siret.rutiku@etag.ee, 731 7381

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Peaminister Jüri Ratas arutas Tšehhi ametikaaslasega kaitsekoostööd ja ELi küsimusi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Jüri Ratas kohtus täna (18.veebruaril) Tšehhi peaministri Andrej Babišiga, et arutada Tšehhi ja Eesti koostööd kaitsepoliitikas ja ELi järgmise eelarvekava läbirääkimisi. Lisaks puudutasid peaministrid koostööd digi- ja küberkaitse valdkonnas.

„Tšehhi sõdurid osalesid eelmisel aastal esmakordselt Ämari õhuturbemissioonil. Tänan neid panuse eest meie regiooni julgeoleku tagamisse ja kinnitan, et nad on siia alati teretulnud,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Mullu olid Tšehhi sõjaväelased kohal nii NATO suurendatud kohaloleku kui ka õhuturbe raames kõigis kolmes Balti riigis, mis annab selge sõnumi NATO ühtsusest ja pühendumisest meie regioonis.“

Peaministrid rääkisid neljapäeval Brüsselis toimuva erakorralise Euroopa Liidu Ülemkogu eel Euroopa Liidu uue eelarveraamistiku läbirääkimistest. „Eesti ja Tšehhi toetavad mõlemad tugevat ELi eelarvet. Eestile on oluline, et uus eelarvekava aitaks meil jõuda kliimaneutraalsuse eesmärgini ja toetada meie inimeste jõukuse kasvu,“ ütles Ratas. Eesti jaoks on olulisel kohal ühendused ja võimalus saada toetust õiglase ülemineku fondist.

Ratas ja Babiš rääkisid ka digikoostööst Eesti ja Tšehhi vahel, sealhulgas Euroopa ühtse digiidentiteedi arendamisel. Samuti peatusid peaministrid küberkaitse ja 5G sidevõrkude turvalisuse küsimustel. „Küberkaitse teemadel on Tšehhi meile oluline ja lähedane partner, kellega meil on väga tihe koostöö,“ lisas Ratas. Tšehhi on Tallinna NATO Küberkaitsekoostöö keskuse liige aastast 2014. Lõpetuseks rääkisid valitsusjuhid idapartnerlusest ja Kolme Mere Algatusest, mille tippkohtumine toimub Tallinnas juuni keskel.
Babiš kohtub täna väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karuga, külastab NATO küberkaitsekoostöö keskust ja e-Eesti esitluskeskust ning ettevõtet Bolt. Õhtupoolikul kohtub Babiš riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Riigikogu võttis vastu Eesti laevanduse arengut toetava seaduse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega soovitakse kaubalaevadele taas atraktiivseks muuta Eesti lipu all sõitmine, suurendada Eesti kaldasektorit ja taastada Eesti kui mereriigi rahvusvaheline maine.

Seadus täpsustab laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja viib selle kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Tulumaksu erirežiim loodi Riigikogus mullu 13. veebruaril vastu võetud seadusega, millega määrati kaubalaevade ja väljapoole Euroopa Liitu rahvusvahelisi sõite tegevate reisilaevade personali töötasule tulumaksumääraks null protsenti.

Maksuerirežiimi põhitingimusi ei muudeta, vaid täpsustatakse üksiktingimusi. Sätestatakse üheselt rahvusvahelise meritsi veo abikõlbulikud põhitegevused, lisategevused ja muud tegevused, millest saadava tulu osas on lubatud soodsamat tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada. Lisategevustest saadava tulu puhul saab tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada üksnes tingimusel, et saadav tulu ei tohi ületada 50 protsenti kaupade või reisijate rahvusvahelise veo kogutulust.

Samuti sätestatakse reegel olukorraks, kui laev teeb reise nii Eestis kui välisriikides. Kui Eesti sadamate külastatavus jääb alla 50 protsendi ehk laev teeb peamiselt rahvusvahelisi sõite, on tonnaažikorda lubatud rakendada.

Täpsustatakse, et kontserni puhul ei saa kasutada tonnaažipõhist tulumaksurežiimi üksnes ühe äriühingu, vaid kogu kontserni kuuluvate tingimustele vastavate äriühingute suhtes. Füüsiline isik, kelle tulu maksustatakse fikseeritud maksubaasi alusel, ei saa edaspidi kasutada ühtegi seadusega tavarežiimil lubatud tulust mahaarvamise võimalust. Varasema redaktsiooni järgi võis laevapere liige maha arvata näiteks pensionifondi osakute soetamise kulud. Piirang kohaldub üksnes sellele tulule, mis teenitakse laevapere liikmena.

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (100 SE) planeeritud jõustumisaeg on 1. juuli 2020.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalev Kallo (K), Peeter Ernits (EKRE), Siim Kiisler (I) ja Annely Akkermann (RE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut

Esimese lugemise läbis elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (138 SE), millega võimaldatakse valitsusel kehtestada sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia kooskõlastamise nõue, et tagada seeläbi sidevõrkude kõrge turvalisuse tase. Seletuskirjas märgitakse, et võrkude kvaliteedi kindlustamiseks, küberrünnakute mõju minimeerimiseks ja poliitiliste manipulatsioonide vältimiseks tuleb tagada, et sidevõrkude rajamine ning nende vahendusel sideteenuste osutamine toimuks turvalise tehnoloogia abil ning usaldusväärse partneri poolt.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE) ja Andres Metsoja (I).

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...192021...41Page 20 of 41