NordenBladet — Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja Tšehhi peaminister Andrej Babiš käsitlesid tänasel kohtumisel energiajulgeolekut ja kliimaneutraalsuse eesmärke.
Arutelu puudutas fossiilsete kütuste asendamise võimalust tuumaenergiaga ning energiatootmisel rohelise energia kasutamist. Samuti räägiti kohtumisel regiooni julgeolekust ning Euroopa Liidu eelarve kujunemisest.
Põlluaasa sõnul on Tšehhi Eestile lähedane partner ja paljudes küsimustes ollakse sama meelt. „Meil on ühised arusaamad julgeolekust, energiamajandusest ja digivaldkonnas,“ ütles Põlluaas. „Hindan kõrgelt Tšehhi panust regiooni kaitsekoostöös ja tänan Tšehhit toetuse eest Eesti valimisel ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.“
Kohtumisel osalesid ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott ja Eesti-Tšehhi parlamendirühma esimees Aivar Sõerd, kes andsid Tšehhi peaministrile ülevaate Riigikogu tööst.
NordenBladet —Uus soomlaste leiutis tapab 99,9 protsenti hambaauke tekitavatest bakteritest. Uus asi ei asenda hambaharja, aga täiendab seda. Ravi näeb välja selline, et kõigepealt hoitakse suus erilist suuvett ja siis pannakse suhu valgusseade. Süsteem tuleb peatselt müügile, vahendab Iltalehti.
Uus süsteem aitab hambaid paremini puhastada. Kõigepealt lahustatakse vees tablett. Siis võetakse lahust suhu ja hoitakse seal pool minutit. Suuvesi sisaldab valgustundlikku ainet, mis kinnitub hambakatu külge.
Seejärel pannakse suhu valgusaktivaator, suletakse suu ja lastakse seadmel teha tööd kümne minuti vältel. Suhu pandava seadme punane valgus aktiveerib hammaste pinnal oleva valgusaine. Nõnda tekib baktereid hävitav reaktsioon.
Samal ajal suurendab seadme sinine antibakteriaalne valgus punase valguse mõju. Pärast seda pestakse hambad nagu tavaliselt. See süsteem tapab 99,9 protsenti kahjulikest bakteritest, kinnitab Aalto ülikooli teadlane Sakari Nikinmaa. Ta on ühtlasi seadmeid valmistava ettevõtte Koite Health juht.
Seadmest on abi eelkõige neile, kel on suus väga aktiivsed bakterid, kroonilised haigused või näiteks reumaga seotud raskused hammaste eest hoolitsemisel. Sellest seadmest on abi ka vähihaigetele ja lastele, kelle hambad on tundlikumad. Süsteemist on abi kõigile, aga eriti neile, kelle hammastesse tekivad kõigele vaatamata augud.
Süsteemi soovitatakse kodus kasutada vähemalt kahel korral nädalas, aga seda võib kasutada ka iga päev. Süsteem ei asenda hammaste harjamist, vaid täiendab seda. Lisaks soovitatakse ka seadme kasutajatele käia hambaarsti juures vähemalt korra iga kahe aasta tagant.
Seadme hind on ligi 249 eurot. Kergesti puhastatavat seadet võib kasutada kasvõi terve pere. Kümme tabletti maksab 9,9 eurot.
NordenBladet —Tuludeklaratsiooni tuleb kirja panna kõik tulud, sealhulgas üür ja välismaal teenitud palk, ütles maksuameti peadirektor Valdur Laid Kuku raadio saates „Nädala tegija”. Tähelepanu tuleb pöörata ka kinnisvaratehingutele. Kui kõik maksud on Eestis või välismaal korrektselt laekunud, siis rohkem juurde küsima ei hakata.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laidi sõnul on mõistlik deklareerida kõik tulud. „Loodan, et iseenesestmõistetavalt seda ei võeta, et üüritulu ei pea kirja panema füüsilise inimese tuludeklaratsioonis,” ütles ta.
Üüritulule on maksuamet hakanud rohkem tähelepanu pöörama. Neile inimestele, kellel on palju kinnisvara, on maksuamet saatnud ka sellekohase meeldetuletuse. Kinnisvara puhul on maksuvaba kord kahe aasta jooksul isiklikuks kasutamiseks müüdud kinnisvara, aga kõik muud kinnisvaratehingud tuleb deklareerida. „Need on kõige tüüpilisemad kohad, kus me oleme ka varem avalikkust informeerinud, et me nende teemadega tegeleme.”
Saatejuht Ulla Länts küsis, kui palju jääb mitte kirja panemine selle taha, et inimesed lihtsalt ei tea oma tulu deklareerida? Ta tõi näiteks välismaal töötamise, kus inimesed on tasunud makse ning seda tihtipeale rohkemgi kui Eestis.
Laidi hinnangul peaks siiski ka selle tulu kirja panema. Kui maksud on välisriigis korralikult tasutud, siis Eesti midagi juurde küsima ei hakka, aga tulud tuleb siiski deklareerida.
Laidi hinnangul ei tööta maksuamet selle nimel, et otsida tuludeklaratsioonist vigu, vaid nad proovivad aidata ja nõustada. Küsimuste korral saab helistada MTA abitelefonile või neile kiri saata. „Aga targem on kõik asjad kirja panna, sest infovahetus, ka rahvusvaheliselt eri riikide maksuametite vahel just palgatulu osas ja ka muude tululiikide osas on üpris reaalajaline ja kaasaegne.”
„Väga suur hulk inimesi, kes peavad juurde maksma, on teinud selle valiku teadlikult,” ütles maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid. „Sisuliselt võid öelda, et oled riigilt tasuta laenu saanud, sest tagasimaksmise tähtaeg on alles järgmise aasta 1. oktoobril.” Tema sõnul on suhteliselt vähe neid inimesi, kes tuludeklaratsiooni järgi peaksid riigile lisa tasuma ja seda probleemi eirama hakkavad.
„Kui päriselt on probleemid, siis me saame ajastamisega üht- või teistmoodi aidata,” julgustas ta maksuametiga kontakti võtma neid, kes üllatusega avastavad, et on riigile võlgu. „Regulaarse palgatulu pealt on juurdemakstav summa maksimaalselt 1200 eurot, kui ei ole midagi erakorralist,” ütles Laid.
NordenBladet — Soome õpetajad on hakanud käima seoses õpilaste hulgas vohava agressiivsusega üha enam enesekaitse kursustel. Uuringute järgi puutub oma töös vägivallaga kokku iga kümnes õpetaja. Viimase kahe aasta jooksul on kasvanud õpetajate haiguspuhkuste hulk seoses õpilaste suurema agressiivsusega. Mõned haiguspuhkused on kestnud mitu kuud, vahendab Yle.
Lasteaedades on vägivalla juhtumeid registreeritud aasta jooksul 400 ja põhikoolis 650. Veel 2017. aastal jäi õpilaste agressiivsuse tõttu haiguspuhkusele 5 protsenti õpetajatest, 2019. aastal oli vastav protsent juba 9. Vägivalla põhjustajad on lapsed ja õpilased.
Vägivalla olukorrad tekivad siis, kui marru läinud last on vaja rahustada ning lapse enda ja teiste laste eest kaitsta. Tavaliselt osaleb lapse kinnihoidmises mitu inimest, lisaks õpetajale veel lasteaia juhataja või kooli direktor. Möödunud, 2019. aastal tõid 100-150 sellist juhtumit kaasa 1-2 kuu pikkuse haiguspuhkuse. Pikad haiguspuhkused on põhiliselt põhikoolis, kuna seal on õpilased füüsiliselt tugevamad ja suudavad õpetajaid rohkem vigastada.
Laste agressiivsus on kasvanud arvatavalt seoses narkootikumide laiema levikuga. Probleeme võivad põhjustada ka ühendklassid koolides, kus pole eriklasse. Erivajadustega õpilaste sulandamine tavaklassi või tuua kaasa õpilaste agressiivseid rünnakuid.
Vägivald pole koolides igapäevane, seetõttu tuleb see enamasti üllatusena. Tavaliselt laheneb olukord, kui õpilasega rääkida. Õpetajal ja direkotoril on õigus vägivaldne õpilane klassist välja juhtida, nii et see on kõigile osapooltele turvaline. Kuigi vägivald on koolides üha enam levinud, siis on õpetajate enesekaitse-alane ettevalmistus veel vähene. Kolm neljast õpetajast leiavad, et ettevalmistus aitaks paremini olukordi lahendada.
NordenBladet — Ajakirja Keel ja Kirjandus kaksiknumber “Meedia. Visuaalsus. Folkloor” kajastab Eesti-uuringute Tippkeskuse teadlaste värskemaid uurimistulemusi
Ilmunud on ajakirja Keel ja Kirjandus kaksiknumber (nr. 1-2/2020), mille ühendavaks teemaks on meedia, visuaalsus ja folkloor. Teemanumbri on koostanud Eda Kalmre ja see koondab endas põhiliselt Eesti Kirjandusmuuseumi üheteistkümne autori üheksat folkloristika-alast artiklit, mille uurimisainese kontekst, sh levikukanalid on seotud kino, (trüki)ajakirjanduse, televisiooni, digitaalse ajakirjanduse ja internetiga. Ajakiri annab aimu põnevatest uuringutest, millega tegelevad Eesti-uuringute Tippkeskuse tänapäeva kultuuri- ja meediauuringute, narratiiviuuringute, sooliste uuringute ja ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate töörühmadesse kuuluvad folkloristid.
Liisi Laineste ja Anastasiya Fiadotava võrdlev käsitlus eesti ja valgevene etnilistest naljadest internetis toob välja selle huumori arengud, sh pildilise huumori globaliseerumise tendentsid. Airika Harrik vaatleb oma artiklis Facebooki grupi KalambuuR reaktsioone meedia vahendatud nn tähetark Igor Mangi ahistamisskandaalile 2018. aasta maikuu postituste põhjal. Eesti spordikommentaatorite spontaanseid värvikaid ütlusi analüüsivad ja süstematiseerivad huumoriteoreetilises raamistikus Piret ja Kalle Voolaid. Maili Pildi käsitluse huvifookuses on kehavälise viljastamise teekonnale keskenduvad kogemuslood sotsiaalvõrgustikus Instagramm. Reet Hiiemäe keskendub laste omakäelistele kirjapanekute põhjal viisidele, kuidas õpilased kirjeldavad tänapäevastes õpilaspärimuse tekstides oma hirme ja viise nendega toimetulekuks, ning analüüsib meediamõju (nt filmid, Youtube’i videod, arvutimängud, narratiivne folkloor) nendele hirmukujutelmadele suuna ja sisu andjana. Mängude uurija Astrid Tuisk käsitleb oma artiklis sõjajärgse põlvkonna poolt kirja pandud mälestuste põhjal 1950. aastate Nõukogude kinost inspireeritud laste mänge ja harrastusi. Andreas Kalkun vaatleb oma artiklis 1907–1909 Saksamaal toimunud kõmuliste kohtuprotsesside, nn Eulenburgi skandaali, representatsioone ja peegeldusi ning protsessiga seotud seksuoloog Magnus Hirschfeldi tegevuse, väljaütlemiste ja Eesti külaskäigu vastukajasid Eesti ajakirjanduses. Katre Kikas vaatleb oma artiklis ajastu inimeste ja avalikkuse suhet, seda, kuidas piiratud avaliku kogemusega osaliste, rahvaluulekogujate, äratussõnades (üleskutsetes rahvaluule kogumiseks) avaldub kogujate suhe avaliku ruumiga. Ajakirja viimases artiklis avab Eda Kalmre varjusurma kultuurilist fenomeni läbi ajaloo, rahvapärimuse ja meedia.
Keele ja Kirjanduse erinumbrit esitletakse Tartus 20. veebruaril kl 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul ja Tallinnas 4. märtsil kl 15 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6) toimuval Keele ja Kirjanduse 2019. aasta paremate artiklikirjutajate tänuüritusel.
