Advertisement:

Eesti: Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks

NordenBladet — Pärast kabinetinõupidamise arutelu kiitis valitsus heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise 2021-2027 eelarve läbirääkimisteks. Eestile on  esmatähtis suurem panustamine ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide  saavutamisse. Samuti peab Eesti oluliseks Rail Balticu raudteeühenduse väljaehitamist inimeste ja kaupade keskkonnasõbralikuks  veoks ning paremaks ühenduseks Kesk-Euroopaga. Peaminister Jüri Ratas kaitseb Eesti seisukohti Brüsselis 20. veebruaril algaval erakorralisel Ülemkogul.

„Eesti huvides on jätkuvalt toetada Euroopa Liidu ühiste sihtide saavutamiseks vajalikku ehk võimalikult suurt eelarve mahtu,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Meie huvides on suurem paindlikkus Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahade kasutamisel, põllumeeste otsetoetuste suurenemine ning Rail Balticu projekti rahastamise jätkumine.  Nende investeeringute koosmõju aitab meil ellu viia rohepööret, muutuda innovaatilisemaks ja jätkata nii majanduse kui sotsiaalse keskkonna edendamist.“

Varasemalt madala ostujõuga Eesti on majanduslikult jõudsalt kasvanud ja me oleme ületanud 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ostujõust inimese kohta. Sel põhjusel peab Eesti ise hakkama Euroopa Liidu ühistesse eesmärkidesse rohkem rahaliselt panustama ning samas vähenevad meie riigi jaoks ühtekuuluvuspoliitika vahendid. Jõukuse kasv on Eesti viinud teiste EL piirkondadega võrreldes nn üleminekuregioonide hulka, kelle jaoks kehtivad senisega võrreldes oluliselt suuremad eurorahade kasutamise kaasrahastamise määrad. Arengu jätkamiseks on oluline, et saaksime ka edaspidi EL vahendeid võimalikult tulemuslikult kasutada ning et omapoolse rahastamise määr kasvaks mitte liiga järsult, vaid suureneks järk-järgult.

Kõige suurema mõjuga EL-i eelarvemahule on ühtekuuluvuspoliitika kõrval põllumajanduspoliitika, ehk maaelu arengu meetmete elluviimine, põllumajanduse otsetoetused ning kalandus- ja merendusvaldkonna tegevuste elluviimine. Ühise põllumajanduspoliitika osas peab Eesti eelkõige oluliseks tõsta meie põllumeeste otsetoetuste taset kiiremini lähemale EL-i keskmisele.

Eestile on väga oluline piiriüleste ühenduste väljaarendamine Euroopa ühendamise rahastu toel. Rail Balticu ühenduse valmimise kõrval peame tähtsaks Balti elektrivõrkude sünkroniseerimise lõpetamist Euroopa Liidus sagedusalaga.

Neljapäeval Brüsselisse kogunevate Euroopa Liidu riigijuhtide oluliseks aruteluteemaks on ülemkogu eesistuja Charles Micheli ettepanek seitsmeaastase eelarve mahu kohta. Micheli ettepanek on leppida kokku seitsmeaastane eelarve suurusjärgus 1 094, 8 miljardit eurot.

Eelarvekava kehtestamiseks on vaja kõigi liikmesriikide ühehäälset toetust ja Euroopa Parlamendi nõusolekut.

Kuna riikide huvid on läbirääkimisküsimustes erinevad, eeldab EL pikaajalise eelarve kokkuleppe saavutamine kõigi riikide esindajatelt kompromisse. Kiire kokkuleppeni jõudmine on vajalik järgmise perioodi eelarvest toetatavate programmide ja tegevuste käivitamiseks alates 2021.aastast. Pikaajalise eelarvekava kokkuleppe järel on vaja eelarvemahud ja läbirääkimiste tulemused viia nn fondimäärustesse, lõpetada nende läbirääkimised Euroopa Parlamendiga, õigusaktid EL riikide keeltesse tõlkida ja Euroopa Liidu teatajas avaldada, et need saaksid 2021. aasta algusest jõustuda.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service