Teisipäev, september 16, 2025

Monthly Archives: veebruar 2020

Soome terviseamet jagab seoses koroonaviirusega juhiseid, mida teha, kui esinevad äkilised vaevused

NordenBladet — Soome terviseamet jagab seoses koroonaviiruse nakkuseohu suurenemisega juhiseid, mida teha, kui tekitav äkilised vaevused. Soome terviseameti info kohaselt on koroonaviirusse nakatumise oht suurenenud seoses viiruse esinemisega lisaks Hiinale veel Iraanis, Lõuna-Koreas ja Itaalias, vahendab MTV.

Lõuna-Koreas on tänase päeva seisuga üle 900 nakatumise juhtumi ja Iraanis ligi 60 juhtumit. Itaalias on juhtumeid üle 200. Soome terviseameti info kohaselt tuleks kahtlustada koroonaviirust, kui isik on saabunud viimase 14 ööpäeva jooksul Hiinast, Itaanist, Lõuna-Koreast või Itaaliast.

Põhja-Itaalia suusakeskused ei asu ohustatud piirkondades, lisaks pole teada suurenenud ohtu Milaano lennujaama kaudu lendamisega seoses.

Kui oled käinud neis piirkondades ning tekivad järsud hingamisteede haiguse nähud nagu palavik, köha ja hingeldus, siis tuleks võtta telefoni teel ühendust lähima haigla või tervisekeskusega. Köhides ja aevastades tuleks sulgeda nina ja suu korduvkasutatava taskurätikuga. Kasutatud taskurätik tuleb minema visata. Kui taskurätikut pole, tuleb köhida ja aevastada varrukasse, mitte käega suud katta.

Eesti: Kaja Kallas apteegireformi tagasipööramisest: riik ei saa käituda sõnamurdlikult

NordenBladet — Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas ütles täna riigikogus, et Reformierakond ei toeta apteegireformi viimasel hetkel tühistamist, sest siis käituks riik sõnamurdlikult.

“Kui Riigikogu jätaks seaduse menetlusse, siis ka kõige kiirema menetlemise juures jääks seaduse jõustumiseks aega 1,5 nädalat. Riik ei saa viis aastat ühte reformi ette valmistada ja siis viimasel nädalal oma meelt muuta. Kogu reformi tühistamine viimasel minutil enne 5-aastase ülemineku perioodi lõppemist pole mõistlik,” ütles Kallas.

Kallase sõnul tulevad pidevalt signaalid Riigikogu liikmetelt, et seadust muudetakse vahetult enne üleminekuaja möödumist. “See on omamoodi isetäituv ennustus: hulgimüüjad ei tee omapoolseid samme lootuses, et seadust muudetakse ning ähvardavad Riigikogu omakorda tuginedes sellele, et nad pole omapoolseid samme teinud sellega, et apteegid lähevad kinni,” selgitas Kallas.

“Apteegireform võeti teadupärast ette, sest Eesti inimesed maksavad ravimite eest rohkem kui peaks. Ja selle põhjuseks on see, et apteegid kuuluvad peamiselt kahele suurele hulgimüüjale ehk toimub nii öelda vertikaalne integratsioon. Proviisornõude kirjutamine seadusesse oli eesmärgiga tekitada suurem konkurents just jaemüügiturul ja tagada ravimite taskupärane kättesaadavus kõigile Eesti inimestele,” ütles Kallas.

Kallas sõnas ka, et kui seadust muudetakse enne üleminekuaja lõppemist, siis saavad kahjunõudeid esitada need proviisorid, kes on teinud investeeringuid apteekide rajamisse ja need hulgimüüjad, kes on oma jaeapteegid müünud tuginedes seadusele.

“Riigikogu võiks lasta apteegireformil jõustada, vaadata, kuidas üleminek toimub ja seejärel vajadusel uuesti sekkuda, kui probleemid tõesti tekivad. Võttes siis aluseks reaalse olukorra, probleemid ja sisulised vajadused, mitte lobistide hirmujutu. Praegune apteegireform pole ideaalne. Seal on kindlasti mitmeid aspekte, mis on problemaatilised, aga kogu reformi tühistamine pole mõistlik,” lõpetas Kallas.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Operatsioonil Barkhane teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid Malis Eesti Vabariigi aastapäeva

NordenBladet — Malis terrorismivastasel operatsioonil Barkhane teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid Eesti Vabariigi aastapäeva piduliku rivistusega ja võtsid omavahel mõõtu Eesti-teemalises viktoriinis.

„Eesti kontingendi nimel tänan meie lähedasi ja sõpru vankumatu toetuse eest. Teie toetus on meile sõduritele vajalik ja oluline,“ ütles kontingendi vanem major Allar Eesmaa. „Loodan, et kõigil kodus ja võõrsil oli meeleolukas Eesti Vabariigi aastapäev, mille veetsite sõpradega nagu meie siin liitlastega,“ lisas major Eesmaa.

Eile hommikul Gao baasis toimunud Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul rivistusel pidas kõne eestlastega koos teeniva Prantsuse Võõrleegioni pataljoni ülem kolonel Arnaud Guerry ning major Allar Eesmaa, kes andis kontingendi allohvitseridele üle Eesti kaitseväe juhataja poolt omistatud uued auastmed. Õhtul korraldas Vabariigi aastapäeva õhtusöögi Eesti toetuselement NSE-5, kes pakkus Eestist saadetud A´Le Coqi kalja ja alkoholivaba õlut, Salvesti poolt saadetud seljankat ja pitsat. Õhtusöögi osaks oli Eesti-teemaline viktoriin, millest võtsid osa ka Gao baasis teenivad Prantsuse, Suurbritannia ja Taani sõjaväelased.

Operatsioonil Barkhane teeniv Eesti kontingent elab Malis Prantsusmaa baasis, kus teenib üle 1500 sõjaväelase. Lisaks jalgsi ja soomustatud patrullide läbiviimisele transportööridel SISU XA-188 EST peavad Estpla-34 sõdurid mehitama oma baasi pääslaid ja vaatlusposte ning täitma kiirreageerimis-üksuse ülesandeid. Rahvuslik toetuselement NSE-5 toetab Estpla-34 logistikaalaselt, jalaväerühm ja toetuselement alluvad operatsioonipiirkonnas kontingendi vanemale. Eesti üksuste rotatsioonid Malis kestavad neli kuud ja Estpla-34 saabub koju 2020. aasta aprillikuus, kui Malis on ülesanded üle antud järgmisele üksusele.

Prantsusmaa operatsiooni Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ja selle eesmärk on piirkonnas stabiilsuse loomine ning Euroopat puudutavate probleemide, näiteks terrorismivastane võitlus ja ebaseadusliku immigratsiooni ohjamine.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Põllumajandusministrid allkirjastasid Varssavis toimunud kohtumisel ühisdeklaratsiooni

NordenBladet — Kaheksa Euroopa Liidu põllumajandusministrit allkirjastasid esmaspäeval (24.02) Varssavis toimunud kohtumisel ühist põllumajanduspoliitikat, eelkõige otsetoetuste rahastamist puudutava ühisdeklaratsiooni.

„Euroopa Liidu põllumehed tegutsevad ühisel turul, meile on seatud uued ambitsioonikad kliima- ja keskkonnaeesmärgid ja me peame seisma  otsetoetuste võrdsustamise ning õiglase ELi põllumajanduseelarve eest,“ ütles deklaratsioonile oma allkirja andnud maaeluminister Arvo Aller.

Põllumajandustootjate sissetulekuid toetavad otsetoetused erinevad riigiti kuni viis korda hektari kohta. 14 Euroopa Liidu riiki saavad praegu madalamaid otsetoetusi kui ELis keskmiselt, neist kõige madalamad otsetoetused on Eestis. „Meil tuleb teha ühiseid jõupingutusi selle olukorra muutmiseks. Kuna põllumeestele lisanduvad järgmisel eelarve perioodil roheleppe ettepanekutest tulenevad täiendavad nõuded, siis tuleb ka toetuste puhul sellega arvestada,“ märkis Aller.

„Põllumajandus on oluline osa Euroopa poliitikast, mistõttu tuleb arutelu suunata ühise põllumajanduspoliitika eelarve tugevdamisele,“ sõnas kohtumisel osalenud Euroopa põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski.

Varssavisse kogunenud riikide delegatsioone võõrustas ka Poola Vabariigi president Andrzej Duda, kes rõhutas kohtumisel, et  põllumajandustootjatele on antud oluline vastutus rahva toitmisel. Ta avaldas lootust, et Euroopa Komisjon arvestab sellega ka järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi ühise põllumajanduspoliitika finantsraamistikus.

Kohtumise käigus andis Poola president üle õnnitlused meie delegatsioonile Eesti Vabariigi aastapäeva puhul.

Varssavis allkirjastatud deklaratsioonile andsid oma allkirja Eesti, Poola, Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu ja Rumeenia põllumajandusministrid.

Kaheksa riigi poolt allkirjastatud deklaratsioon esitatakse edasiseks aruteluks Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogule.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Riigikogu lükkas tagasi ravimiseaduse muutmise eelnõu

NordenBladet — Riigikogu otsustas tagasi lükata eelnõu, mis nägi ette kaotada apteekide omandipiirangud ning anda apteegipidajatele ja tervishoiuteenuse osutajatele õigus osta ravimeid otse tootjalt.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Jaanus Karilaiu, Urmas Espenbergi, Urmas Reitelmanni, Uno Kaskpeiti, Kalle Grünthali, Kai Rimmeli, Kert Kingo, Jaak Valge, Leo Kunnase, Paul Puustusmaa, Riho Breiveli, Tiit Kala, Anti Poolametsa, Merry Aarti, Siim Pohlaku ja Henn Põlluaasa algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (139 SE) sooviti seletuskirja kohaselt tagada ravimiturul vaba konkurents, mis oleks parandanud ravimite kättesaadavust ja suurendanud tootevalikut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Espenberg (EKRE), Riina Sikkut (SDE) ja Kaja Kallas (RE).

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 46 saadikut, vastu oli 42.

 

Allikas: Eesti Riigikogu