Neljapäev, aprill 25, 2024

Monthly Archives: veebruar 2020

Eesti: Riik pakub tasuta kursusi 7300 inimesele üle Eesti

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeeriumis valmis hiljuti täienduskoolituse riiklik koolitustellimus 2020. aastaks, mis toob 7300 inimeseni 599 tasuta kursust. Tasuta tööalaseid koolitusi on pakutud alates 2009. aastast kokku ligi 100 000 inimesele.

Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul täituvad tasuta kursused igal aastal väga kiiresti. „Kursustel osalemine on populaarne, mis näitab, et inimesed mõistavad elukestva õppimise olulisust järjest rohkem. Huvi korral tasub kiiresti tutvuda terve kursuste nimekirjaga, et leida enda tööalaste oskuste täiendamiseks sobivaim.“ Haidak lisas, et inimesed hindavad kõrgelt kursustel omandatud oskusi, õpivad hoolega ning katkestajate hulk on väga väike.

Kursused toimuvad kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides üle Eesti ning on suunatud täiskasvanutele, kes pole saanud erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad kaasajastamist, et olla tööturul edukamad. Tasuta kursused tagavad ligipääsu koolitusele hoolimata inimese majanduslikust olukorrast või haridustasemest. Eelkõige on oodatud põhi- ja keskharidusega inimesed, kel puudub erialane haridus, kuna nemad on enesetäiendamisel vähem aktiivsed.

Pakutavad kursused on valitud koostöös koolidega lähtudes valdkondlikust ja piirkondlikust koolitusvajadusest. Koolitustellimuse kujundamisel arvestatakse Eestis tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem OSKA raames valminud raportite soovitustega. Kursuste pikkus on 26-160 akadeemilist tundi, millele võib lisanduda iseseisev töö. Riikliku täienduskoolituse kursuste puhul on tegemist tööalaste kursustega, üldharivaid ega hobikoolitusi ei pakuta.

Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ kaudu.

Täpsema info kursuste ja nendele registreerimise kohta on leitav koolide veebilehtedelt või aadressilt: www.hm.ee/tasuta-kursused

 

Avafoto: Pexels
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Riigikogu katkestas kahe eelnõu teise lugemise

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu katkestas tubakaseaduse ja maareformiseaduse ning nendega seotud seaduste muutmise eelnõude teise lugemise, et viia sisse muudatused.

Valitsuse algatatud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (9 SE) võetakse üle ELi tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse rakendama tubaka salaturu ohjeldamiseks üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi.

Direktiivi ja rakendusaktide kohaselt hakatakse üle Euroopa Liidu tubakatoodete tarbijapakendeid märgistama kordumatu tunnuskoodiga ning neile paigaldatakse võltsimiskindel turvaelement. Eestis võetakse turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis vastab ELi õigusakti nõuetele. Kui tootele maksumärki ei paigaldata, tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement.

Eelnõu kohaselt lubatakse e-sigarettides mentooli lõhna ja maitse lisamine. Samuti tühistatakse Eestis üldine suitsuvabade tubakatoodete müügikeeld ja lubatakse uudsete suitsuvabade tubakatoodete käitlemine. Suukaudsele tubakale, närimistubakale, nuusktubakale jt. suitsuvabadele tubakatoodetele jäävad keelud kehtima. Lisaks täiendatakse tubakaseadust uue tubakatoodete kategooria – kuumutavate tubakatoodetega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Aivar Kokk (I) ja Vilja Toomast (RE).

Maaelukomisjoni algatatud maareformi seaduse, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE).

Eelnõuga võimaldatakse füüsilisest isikust kasutusvaldajal anda maa kasutusele teistele isikutele, juhul kui sellel maal jätkatakse põllumajandusliku tootmisega. Täiendavaks tingimuseks seatakse nõue, et kasutusvaldajal on õigus anda maad kasutamiseks äriühingule, mis kuulub isikule endale, tema abikaasale või sugulasele rohkem kui poole ulatuses. Oluline on, et isik, kelle kasutuses maa on, vastaks nimetatud tingimustele kogu maa kasutamise aja.

Samuti reguleeritakse eelnõuga kasutusvalduse lepingute pikendamist. Kehtiva õiguse kohaselt toimub kasutusvalduse pikendamine maareformi seaduse alusel, mis ei ole aga kooskõlas riigivara valitsemise üldpõhimõtete ja ELi konkurentsiõiguse põhimõtetega. Vastuolu tekib riigiabi reeglite ja isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega peaks kasutusvalduse lepingute pikendamine toimuma riigivaraseaduse alusel.

Eelnõu kohaselt peab kasutusvaldaja kasutusvalduse pikendamiseks veel kuni 15 aastaks esitama kirjaliku taotluse Maa-ametile hiljemalt kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist. Juhul, kui kasutusvaldus lõppeb enne käesoleva aasta 31. augustit, on kasutusvaldajal siiski õigus esitada kasutusvalduse seadmise lepingu pikendamise taotlus vanal alusel ehk kolme kuu jooksul kasutusvalduse lõppemise tähtpäeva möödumisest. Lepingut ei pikendata, kui kasutusvaldusesse antud maa on vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil.

Riigivara kasutamise tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks määratakse pikendatud kasutusvalduse tasuks turupõhine kasutustasu. Kasutustasu alammääraks kehtestatakse kümme eurot. Samuti kohustatakse kasutusvaldajat tasuma maamaksu ning muid kinnisasjaga seotud kõrvalkulusid, makse ja koormisi. Lisaks täpsustatakse eelnõuga pikendatud kasutusvaldusesse antud maal raie tegemise tingimusi ning tavapärast korrashoidu ületavateks parendusteks tehtud kulutuste tasaarvestamist.

Eelnõuga sätestatakse, et kasutusvaldajal on õigus pärast kasutusvalduse pikendamist taotleda maa omandamist vastavalt maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusele. Samuti ei piirata väljaostmise võimalust esimesel kahel aastal pärast kasutusvalduse pikendamist.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Ettevõtjate müügitulu ja investeeringud suurenesid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Statistikaameti esialgsetel andmetel suurenes eelmisel aastal ettevõtete müügitulu enamikel tegevusaladel. Suurima panuse sektori müügitulusse andsid kaubanduse, töötleva tööstuse ning info ja sideettevõtted. Müügitulu kasvu pidurdasid enim energeetika ja mäetööstus.

Aastal 2019 müüsid ettevõtted kaupu ja osutasid teenuseid 64,2 miljardi euro eest ehk 5% enam kui aasta varem. Ettevõtete kulud suurenesid 2018. aastaga võrreldes 5%, sealhulgas tööjõukulud 9%. Suurenes ka tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv. Ettevõtlussektori tööviljakus müügitulu alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 137 400 eurot ehk 3% suurem kui 2018. aastal.

Ettevõtted investeerisid eelmisel aastal viiendiku võrra rohkem kui 2018. aastal, kokku investeeriti  3,2 miljardit eurot. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Üle poole kõigist investeeringutest tegid töötleva tööstuse, energia, veonduse- ja laonduse ning kinnisvaraettevõtted.

Möödunud aasta IV kvartalis müüsid ettevõtted kaupu ja teenuseid 16,8 miljardi euro eest ning investeerisid 925 miljonit eurot.

Statistika alus on küsimustik „Majandustegevus. Kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 21.01.2020. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 26 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ tegemiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse alusel.

 

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Nõudlus uute elamispindade järele püsib endiselt

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Statistikaameti esialgsete andmete alusel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2019. aastal Eestis ja välisriikides kokku 3,2 miljardi euro eest ehk 3% rohkem kui aasta varem. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes jäi ehitusmaht eelneva aasta tasemele.

Eestis ja välisriikides ehitati kokku hooneid 2,2 miljardi ja rajatisi 1,0 miljardi euro eest. 2018. aastaga võrreldes ehitati hooneid 8% rohkem ja rajatisi 6% vähem.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Hoonete ehitus jäi aga aasta kokkuvõttes tänu edukale neljandale kvartalile plusspoolele. Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes aastaga enam kui poole võrra põhiliselt hooneehitustööde arvelt. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 8%, aasta varem 6%.

Alates 2012. aastast püsib kasvutrendis uute eluruumide ehitus. Ehitisregistri andmete kohaselt lubati eelmisel aastal kasutusse 7014 uut eluruumi, mis on 542 eluruumi rohkem kui aasta varem. Nii nagu varasematel aastatel asub suurem osa valminud eluruumidest Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa. Enim oli vastvalminud eluruumide seas kahe- ja neljatoalisi eluruume. Valminud eluruumide pind oli keskmiselt 94 ruutmeetrit.

Möödunud aastal väljastati ehitusluba 8025 eluruumi ehitamiseks ja eelistatuim elamutüüp oli korterelamu. Kasutusse lubati 1410 mitteelamut kasuliku pinnaga 0,7 miljonit ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, lao- ja kaubanduspinda. Võrreldes 2018. aastaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ehitusettevõtted ehitasid 2019. aasta neljandas kvartalis omal jõul 877 miljoni euro eest, mida oli 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 9% rohkem. Hooneid ehitati viiendiku võrra rohkem ja rajatisi 8% vähem.

Statistika alus on küsimustik „Majandustegevus. Kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 21. jaanuar 2020. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 25 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ tegemiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse alusel.

 

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Mittetulundusühing Eesti Kaitseväe Veteranid kutsub veterane osalema MTÜ üldkoosolekul

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —

Hea Eesti kaitseväe veteran!

Mittetulundusühing Eesti Kaitseväe Veteranid  kutsub Sind ühingu üldkoosolekule, kus räägime sellest, mis on tehtud ning tutvustame ka tulevikuplaane. Möödunud aasta jooksul on meiega liitunud paarsada veterani ning tänaseks on liikmete arv üle 300. Samas on Eestis tuhandeid mehi ja naisi, kes on tegevväelastena Eesti julgeolekut välisoperatsioonidel kaitsnud.

Meie ühingu eesmärkideks on esindada veterane, vajadusel toetada abivajajaid ning teha teie kõigi hääl kuuldavaks.

Oled oodatud

12. märtsil 2020 algusega 15.00, Kaitseliidu Harju maleva ruumidesse, Männiku tee 121, kus toimub MTÜ Eesti Kaitseväe Veteranid üldkoosolek.

Üldkoosoleku kava:

  1. MTÜ 2019 tegevusaruanne;
  2. MTÜ 2019 majandusaasta aruanne;
  3. MTÜ tulevikuplaanide tutvustamine;
  4. Sõnavõtud, arutelu.
  5. Uue juhatuse valimised aastateks 2020-2023

Kui sa ei ole veel ühingu liige, võid liikmeks astuda kohapeal, esitades avalduse.

Kui sul on soov aktiivselt aidata ja toetada kaitseväe veterane, kandideeri juhatuse liikmeks. Oma soovist kandideerida anna teada e-postile valeri.saar@mil.ee; eero.kinnunen@kaitseliit.ee

Täna on MTÜ Eesti Kaitseväe Veteranid juhatuse liikmed:

Eero Kinnunen, Madis Toompalu, Janek Hamidzanov, Marko Kaseleht, Valeri Saar.

Kohtumiseni üldkoosolekul

Mittetulundusühingu Eesti Kaitseväe Veteranid  juhatus

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

123...41Page 2 of 41