Reede, september 19, 2025

Monthly Archives: detsember 2019

Tartu Ülikooli teadlased astusid psoriaasi diagnoosimisel sammu edasi

NordenBladet —Kroonilised põletikulised nahahaigused, näiteks psoriaas ja atoopiline dermatiit, võivad teatud juhtudel olla vaatluse põhjal väga sarnased ning see raskendab nende täpset diagnoosimist. Tartu Ülikooli teadlased uurisid koos Tartu Ülikooli Kliinikumi nahaarstidega uuenduslikku meetodit naastulise psoriaasi diagnoosimiseks. Teadustöö eesmärk oli viia edasi biomarkeritel põhineva diagnostika arendamist põletikuliste nahahaiguste valdkonnas.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna TransGeno töörühm koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku ja Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi nahahaiguste kliinikuga avaldasid ajakirjas Acta Dermato-Venereologica teadusartikli, kus uuriti valitud geenide ekspressiooni mõõtmisel põhineva diagnostilise meetodi võimalikkust naastulise psoriaasi diagnoosimisel.

Uuring on uudne kahel moel. Ühelt poolt ei ole psoriaasi ega ka teiste krooniliste põletikuliste nahahaiguste kontekstis seni teadaolevaid biomarkerite kandidaate mitme patsiendirühma lõikes kontrollitud. Teisalt võtsid teadlased selles uuringus kasutusele geeniekspressiooni andmete transformeerimise meetodi, mis võimaldas neil ühistesse mudelitesse kaasata erisuguste tehniliste meetoditega saadud geeniekspressiooni andmeid.

Uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli kliinilise genoomika tuumiklabori spetsialist ja arstiteaduse doktorant Freddy Lättekivi kirjeldas, et ühtegi molekulaardiagnostilist meetodit naastulise psoriaasi täpseks diagnoosimiseks siiani kasutusele võetud ei ole. „Mitmeid biomarkerite kandidaate on küll leitud, kuid ühtegi neist ei ole suuremate patsiendirühmade peal kontrollitud,“ tõdes Lättekivi.

Nii uurisid teadlased, kui täpselt on võimalik naastulist psoriaasi teistest kroonilistest põletikulistest nahahaigustest eristada valitud geenide ekspressiooni või nende kombinatsioonide põhjal. „Kasutasime selleks nii avalikest geeniekspressiooni andmete kogudest pärinevaid varem avaldatud andmeid kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku 542 patsiendi naha bioptaatidest mõõdetud geeniekspressiooni andmeid,“ kirjeldas Lättekivi.

„Leidsime, et mitme geeni kombinatsioonil põhinevad klassifitseerivad mudelid annavad järjekindlalt täpsemaid tulemusi kui üksikute geenide ekspressioonil põhinev klassifitseerimine. Sellegipoolest ei olnud ükski katsetatud geenide kombinatsioonidest lõpuni täpne – parim tulemus oli 96,4%. Samuti leidsime, et eri patsiendirühmi iseloomustavad süstemaatilised erinevused geenide ekspressiooni mõõtmiste tulemustes, mis saab sellise mitmeid andmekogusid ühendava analüüsi puhul piiravaks,“ kirjeldas Lättekivi uuringu tulemusi.

Lättekivi sõnul aitab see teadustöö viia edasi biomarkeritel põhineva diagnostika arendamist krooniliste põletikuliste nahahaiguste valdkonnas. „Diagnostiliste biomarkerite väljaarendamine loob võimalused nende igapäevaseks kasutamiseks, mis lubaks keerulisematel juhtudel diagnoosida haigusi täpsemalt ja kiiremini,“ kinnitas ta.

TransGeno ERA Chair projekt on rahastatud Euroopa Liidu Horisont 2020 teaduse ja innovatsiooni raamprogrammist (lepingu number 6689889).

 

Soomes kerkib elatisetoetus 8,27 eurot lapse kohta

NordenBladet — Soomes kerkib uuest, 2020. aastast elatisetoetus lapse kohta 8,27 euro võrra. Praegu on elatisetoetus 158,74 eurot lapse kohta, uuest aastast kerkib see 167,01 euroni lapse kohta kuus. Sotsiaalkindlustusameti Kela info kohaselt tõuseb ka elatise määr ja seda võrreldes 2019. aastaga 0,77 protsendi võrra. Kui Kela maksab lapse eest elatisetoetust ja elatisekohuslane maksab Kelale tagasi võlga, siis teatab Kela elatise suuruse otse elatisekohuslasele.

Kui elatis jääb uuest aastast väiksemaks kui elatisetoetus, siis maksab Kela vahe kinni.

Muutuvad ka elatise maksmisel arvestatavad sissetuleku piirmäärad. Elatisekohuslane võib saada vabastuse, kui sissetulek jääb alla 1128,57 euro kuus. Seda määra suurendatakse 282,14 euro võrra iga alaealise lapse kohta. Piirmäära ei suurenda need lapsed, kellele on elatis välja mõistetud.

 

Google käivitas sünkroontõlke, see töötab nii Androidi kui iOS-i seadmetega ja saab aru nii soome kui eesti keelest

NordenBladet — Võõrkeele kehv oskus pole enam probleem, sest telefoni abil on võimalik tänasest tõlkida oma kõnet kokku 44 keelde, nende seas on soome ja eesti keeled. Tõlge toimub reaalajas. Seade kuulab kõnet, tõlgib selle tekstiks ning loeb selle teksti teises keeles ette. Tegemist on sarnase teenuse esmakordse esitlusega.

Tõlge töötab kõikides seadmetes, kus on peal Google Assistant. Selle saab käivitada oma häälkäsklusega. näiteks: Google, aita mul tõlkida hispaania keelde.

Tõlge aitab suhelda inimestega teises keeles. See on eriti kasulik reisil olles, kui on probleeme võõra keelega. Google on pakkunud juba varem tõlget oma Lens äpi kaudu, mis on võimeline tõlkima teksti kaamera abil. See tähendab, et tõlgitakse teksti, mis on kaamera ees. See äpp on saanud väga populaarseks reisil olles.

Sama asi töötab ka Google Translate äpiga (Google’i tõlge), mida saab eraldi seadistada ja mis tõlgib suulist vestlust. Rohkem infot asja kohta saab Google’i veebist.

Soome läheb tööle üha enam ukrainlasi, eestlaste osakaal väheneb

NordenBladet — Eestlastest Soome tööle minejate hulk on viimastel aastatel hakanud vähenema, selle asemel läheb üha enam ukrainlasi. Seni on aga eestlastest minejaid võrreldes teiste rahvastega jätkuvalt kõige enam. Ukraina on tõusnud viimase mõne aastaga Soome tööle minejate poolest teiseks maaks Eesti järel. Aastatel 2015-2018 läks Eestist Soome tööle 6836 inimest, Ukrainast 5424, Indiast 3662, Venemaalt 2696, Hiinast 1889 ja Poolast 1781 inimest, vahendab Yle.

Soome tööle minejad on enamasti noored, alla 35 aasta vanused inimesed. Kokku läks aastatel 2015-2018 Soome tööle ligi 45 000 välismaalast. Soome minnakse põhiliselt parema palga peale. Seetõttu on Eestist ja Poolast minejate hulk vähenenud, kuna seal on palgad tõusnud. Eesti puhul räägitakse juba ajaloolisest pöördest: Soomest pöördub Eestisse tagasi rohkem inimesi, kui sealt tuleb tööle Soome.

Spetsialistid lähevad tagasi, räägib 29 aastat Soomes elanud eestlane Toomas. Kui ta Soome tuli, siis oli seal elu „hoopis teine” võrreldes Eestiga. Nüüd on vahed teatud ametite puhul nii väiksed, et üle lahe käimine ei tasu enam ära. Toomas räägib, et kui ta ise Eesti vahet käis, siis soomlased laeva peal lõõgastusid, aga tema ainult sõitis. See oli raske aeg.

Toomas otsustas oma kodu luua Soome. Nüüd on tal Soomes pere, töö ja hobid. Ta räägib, et Soome sisse elamise puhul oli kõige raskem Soome huumorist aru saamine.

Paljud eestlased on Soomest lahkunud ja nende asemele tulevad ukrainlased. Ukrainas on keskmine palk 350 eurot kuus, ehitusel veelgi madalam. Viimastel aastatel on Eesti ettevõtted hakanud Soome tooma ukrainlasi. Ukrainlased teevad asju, millega eestlased enam nõus pole, räägib ehituse ametiühingu Rakennusliitto eestlasest piirkonnajuht Urmet Aru.

Ukrainlasi petetakse nüüd Soomes samamoodi nagu enne eestlasi. Soomes peaks ukrainlastele makstama sama palka mis soomlastele, aga tegelikkuses saavad ukrainlased vaid 5-8 eurot tunnis. Paljud ei julge nuriseda, kuna kardavad, et kaotavad siis töö. Ukrainlased ei oska öelda ei ja teevad isegi siis, kui ei oska. Mis on siis tulemus, küsib Toomas.

Ukrainlaste puhul tuleb aru saada sellest, kust nad tulevad. Nende kodumaal käib sõda, aga sellest ei taha nad eriti rääkida. Soomes töötavate ukrainlaste arvu keegi täpselt ei tea. Lisaks ametlikult Soome ettevõtetes registreeritud töötajatele on need, kes on nö komandeeritud. Need komandeeritud töötajad on ametlikult välismaa ettevõtes tööl. Neid on viimase nelja aastaga olnud Soome ehitustel ligi 100 000, põhiliselt Eesti, Poola, Saksa, Läti ja Leedu ettevõtetest. Eesti numbrites kajastuvad ka Ukrainast saabunud töötajad.

Soome valitsus soovib, et Soome tuleks 20 000 töötajat aastas, aga mitte odava töö peale, vaid sellistesse sektoritesse nagu infotehnoloogia. Eestist pärit töötajaid on Soome ettevõtetes ametlikult sama palju kui on Kokkolas elanikke – 47 500. Ukrainlasi on 12 900.

Kõige levinumad välismaalaste ametid on Soomes koristaja ja koduabiline. Iga neljas on selles vallas välismaalane. Ehitajatest on välismaalane iga kaheksas. Kõigist töötajatest kokku on välismaalane Soomes iga 16-s töötaja.

Eri rahvuste hulgas on Suurbritanniast saabunud enamasti Soomes õpetajad, Indiast ollakse tööl põhiliselt IT-alal, somaallased on põhiliselt hoolde ja tervishoiu valdkonnas, filipiinlased on põhiliselt koristajad, türklased on teenindajad, venelased on põhiliselt müüjad, eestlased on põhiliselt ehitajad.

Välismaalaste puhul torkab silma, et inglise keelt hästi oskavad spetsialistid ei jää Soome kauaks. Indiast, Hiinast, Suurbritanniast ja Vietnamist tulijad lahkuvad kiiresti. Välismaalased põhjendavad seda asjaoluga, et Soomes hinnatakse soome keele oskust ja kui keelt ei oska, siis on raske toime tulla.

Välismaalt tulijate väitel kujutatakse Soomet sageli kui paradiisi, kus raha kasvab puu otsas. See pole tõsi. Soomes peab tegema palju tööd ja elu on kallis. Samas on võimalik Soomes ka lihtsa tööga ära elada, kui paljude inimeste kodumaal pole võimalik ka heas ametis toime tulla.

Soomes töötamine tagab paljude välismaalaste jaoks nö hea elu: lastel on head võimalused ning aeg-ajalt saab reisida oma kodumaale. 62-aastane Kosovost pärit albaanlasest laevakoristaja Driton räägib, et töötas varem oma kodumaal ajakirjaniku, reisibüroo juhi ja ettevõtjana arvutite alal. Soomes koristab ta kruiisilaevu kuuel päeval nädalas. Päeva jooksul koristab 2-3 laeva. Töö on lihtne, aga pingeline. Kõige raskem on kajutite koristamine, selle töö jätab ta noorematele. Dritoni ülesanne on koristada kööke, söögikohti ja muid avalikke ruume. Kui ta teeb ära kõik tunnid, siis on brutopalk 1600 eurot kuus. Tavaliselt nii palju kokku ei tule. See on töö, mida soomlased teha ei taha: Dritoni 80 kolleegi hulgas on soomlasi vaid kaks.

Driton on pärit endisest Jugoslaaviast Põhja-Mitrovici linnast. Paljud albaanlased kaotasid Kosovos pärast rahvuslike pingete tekkimist töö. Puhkesid sõjad ja Jugoslaavia lagunes laiali. Neljas sõda tõi Kosovole küll iseseisvuse, aga sellele järgnes massiline vaesus ja tööpuudus. Pärast seda kutsuti Dritonit tööle Soome ja ta otsustas minna. Kosovos oleks tal ehk parem töö, aga selle palgaga ei elataks peret ära.

 

 

Nii Soome kui Rootsi kiirsöögikohtades pakutakse vanaks läinud toitu

NordenBladet  – Hiljuti tõusis Rootsis skandaal, kui tuli välja, et Burger Kingi söögikohtades pakutakse vanaks läinud toitu. Pärast seda võttis Soome MTV uudistega ühendust kohaliku McDonaldsi keti töötaja, kes rääkis, et sama asi on Soomes.

Töötaja rääkis, et ka Soome McDonaldsis pakuti liiga kaua seisnud toitu. Näiteks nn 10 minuti reegel burkside osas venis liiga tihti poole tunni pikkuseks. Seda juhtus eriti tipptundide ajal, kui köögis polnud piisavalt töötajaid.

Friikartuleid tohib reeglite järgi pakkuda vaid 5 minuti jooksul pärast valmistamist, aga sealgi venis asi poole tunnini. Friikad peaks olema kliendile pakkudes kuumad ja krõbedad, aga väga tihti olid nad lihtsalt soojad ja vedelad, rääkis töötaja.

Kananagitsatega oli lugu veelgi hullem. Enamasti kallati uued vanadele peale, ilma anumat eelnevalt tühjendamata. Vahel juhtus, et kliendile pakuti paar tundi seisnud nagitsaid.

Probleemid tulid töötaja väitel töötajate vähesusest, mistõttu esines palju kiirustamist. Nii näiteks teenindati kliente kahekesi ja köögis oli veel kaks inimest. Sama töö tegemiseks oleks vaja olnud 10-15 inimest, 4-6 kassas ja samapalju köögis. Töötajate vähesuse tõttu pidid kliendid tipptundidel oma toitu ootama 40-50 minutit. Paarkümmend minutit ootamist oli aga täiesti tavaline.

Kõige hullem oli olukord õhtuti ja nädalavahetustel, mil juhataja oli ära. Oli ka muid probleeme, näiteks puudus mitmetel töötajatel hügieenipass, kui see peab olema kõigil, kes ametis üle kolme kuu.

McDonaldsi Soome esindaja ütles asja kohta, et söögikohtade aruanded on kõik korras olnud. Toidu seismise kohta ütles esindaja, et McDonalds on üldse loobumas valmis toidu soojas hoidmise letist.