NordenBladet —Rootsi konservatiivse Rootsi Demokraatide erakonna toetus kerkis viimase küsitluse andmetel rekordkõrgele, sotside toetus kukkus rekordmadalale. Statistikakeskuse SCB avalikustatud andmetel toetab Rootsi Demokraate 22,6 protsenti rootslastest. Eelmise küsitluse ajal maikuus oli toetus 17,1 protsenti.
Rootsi kõige populaarsem erakond on jätkuvalt sotsiaaldemokraadid, aga nende toetus on kukkunud ajalooliselt madalaima taseme, 26,3 protsendini. Toetus on 1,3 protsendipunkti võrra madalam kui maikuus.
Moderaatide toetus on 18,3 protsenti ja kristlike demokraatide toetus 6,6 protsenti.
NordenBladet —Riigikogu kultuurikomisjon ja väliskomisjon said täna ülevaate Eesti tegevusest soome-ugri hõimurahvaste toetamisel ja Tartus toimuva soome-ugri maailmakongressi ettevalmistustest.
Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on ülevaated soome-ugri rahvaste olukorrast olnud väliskomisjoni päevakorras alates 2005. aastast. Ta märkis, et tänane kohtumine oli juba 20. väliskomisjoni kuulamine soome-ugri teemal ja kolmas koos kultuurikomisjoniga.
Eesmaa tõstatatud küsimusele hõimurahvaste tööga seotud rände kohta selgitati komisjonidele, et kõigi hõimurahvaste rahvaarv väheneb kiires tempos, sest minnakse paremat tööd ja leiba otsima eelkõige kiiremini ärevatesse piirkondadesse Venemaa Arktika osas. Samuti on levinud minna hooajalisele tööle Moskvasse ja Peterburi, sest piirkondades pole piisavalt palju töökohti.
Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõmbas paralleeli hõimurahvaste ja Siberis elavate eestlaste olukorra vahel. Ta märkis, et hõimurahvaste probleemistik on ülimalt tõsine alates nimede venestamisest kuni keeleõppe võimalusteni.
Muret tekitava faktina toodi istungil välja, et soome-ugri hõimurahvaste toetajatel on olnud raskusi oma tööks vajaliku Venemaa viisa pikendamisega.
Kultuurikomisjoni liige Signe Kivi pidasid oluliseks toetada Eesti kõrgkoolides õppivate uurali põlisrahvaste üliõpilaste õpinguid ja kultuuri. Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson tunnustas Eesti tööd hõimurahvastega. Tema sõnul on hõimurahvaste programm hea näide, kuidas Eesti saab väikeriigina hoida kontakte hõimurahvastega ja teha ära midagi reaalset väikerahvaste toetuseks.
Komisjonid said ülevaate Soome-ugri VIII maailmakongressi ettevalmistustest, mille teemaks on „Kultuurimaastikud – meel ja keel“. Tartus Eesti Rahva Muuseumis 17.-19. juunil toimuval kongressil käsitletakse lisaks keele säilitamise ja edasiandmise ning kakskeelsuse probleemidele ka kliimamuutuste mõju soome-ugri rahvastele ja kultuuriinnovatsioonide küsimusi.
Väliskomisjoni liige Anti Poolamets tõi positiivse asjaoluna välja, et kongressi teemade hulgas on ka traditsiooniliste ja uute meediakanalite kasutamine ning kaasaegsete keeletehnoloogiate rakendamine soome-ugri rahvaste teabetöös.
Samas tõdeti, et rahvuskeelse meediaga on hõimurahvastel suured probleemid, sest televisooni ja raadiokanaleid on vähe. Veidi parem on rahvuskeelte olukord internetis. Rahvuskeelte levikut pärsib ka 2018. aastal Venemaal vastu võetud seadusemuudatus, mille tõttu õpitakse ja õpetatakse rahvuskeeli kõikides koolides tunduvalt vähem.
Istungile olid kutsutud Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee liige Tõnu Seilenthal, Fenno-Ugria Asutuse direktor Viia-Kadi Raudalainen ja nõunik Jaak Prozes, Hõimurahvaste programmi nõukogu esimees Sirli Zupping, Seto Kongressi vanemate kogu liige Rieka Hõrn ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Välisministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad.
NordenBladet —Soome rahvusvaheline võrdõiguslikkuse auhind anti täna, 2. detsembril Tamperes toimunud tseremoonial üle rahvusvahelisele organisatsioonile Equality Now, millel on õnnestunud muuta diskrimineerivaid seadusi ja käitumismalle eri riikides.
Soome võrdõiguslikkuse minister Thomas Blomqvist andis täna auhiunna üle Equality Now peadirektorile Yasmeen Hassan’ile.
Equality Now on 27 tegevusaasta jooksul muutnud üle 50 diskrimineeriva seaduse eri maades. Organisatsioon on suutnud muuta suhtumist, et ümberlõikused ja lapsabielud oleksid enam põlu all. Auhinnaraha 300 000 eurot läheb võrdõiguslike perekonnaseaduste toetuseks.
Auhinna kandidaate oli 300, üle 60 eri riigist. Soome valitsus tegi otsuse lähtuvalt rahvusvahelise auhinnakomisjoni soovitusest.
Eelnevalt on võrdõiguslikkuse auhind antud 2017. aastal Saksa liidukantslerile Angela Merkelile. Tema suunas auhinnaraha nigeeria perevägivalla vastasele organisatsioonile, mis ehitab raha eest turvakodud.
NordenBladet — 2. detsembril kaitseb Ivar Ojaste Eesti Maaülikoolis filosoofiadoktori väitekirja teemal „Sookure (Grus grus) pesitsus- ja rändeökoloogia. Breeding and migration ecology of Common Crane (Grus grus)“. Töös uuriti Eestis pesitseva sookure pesitsus- ja rändeökoloogilisi aspekte.
Selgus, et sookurepopulatsiooni suurenemisel ja lausalise leviku tekkimisel on olnud tähtsaks teguriks võimalike, veel asustamata elupaikade laialdane levik. „Eelistatavalt pesitsevad sookured erinevatel, kuid sarnase veerežiimi, taimekoosluse ja mikroreljeefiga märgaladel, nagu rabad ja sood,“ kirjeldas Ojaste tulemusi. Sookurgede pesitsusedukus on seevastu seotud elupaiga kvaliteediga, kaugusega naaberpesadest ja inimasustusest.
Oluline on fakt, et sügisrändel peatuvate sookurgede arvukus on positiivselt seotud külvatud teravilja pindalaga, negatiivselt aga kartulipõldude pindalaga, lisas Ojaste. „Sellest tingituna sõltub sookurgede arvukus ja levik rändepeatuskohtades nii Eestis kui ka rändeteedel põllumajanduslikus maakasutuses toimuvatest muudatustest.“
„Kuigi sookurepopulatsiooni juurdekasv on sõltumatu kaitstavatest aladest, on soode ja rabade kui liigile esmatähtsa elupaiga kaitse sookure pikaajalises kaitsestrateegias kriitilise tähtsusega,“ põhjendas ta. Seevastu näivad kliimamuutused mõjutavat populatsiooni pigem positiivselt, seda eelkõige lüheneva rändetee pikkuse tõttu, kuid sellega võivad omakorda kaasneda ka teatavad ohud, nagu ootamatud külmalained ja kasvav surve põhjamaisele ökosüsteemile.
Erinevusi täheldas Ojaste eelkõige kaugrändestrateegiates, kui võrrelda põhja- ja lõunapoolseid asurkondi. Näiteks on erisugused rändepeatuskohtade tihendus ja paiknemine, samuti päevase rändetee pikkus ja kogu rändeperioodi pikkus kui selline, lõpetas Ojaste.
