NordenBladet —Kaugjuhitavad väikekopterid ehk droonid on muutunud väga tavaliseks ja Soomes on neid kasutusel juba ligi 50 000. Koos kasutuse kasvuga on droonidega seotud üha rohkem õigusrikkumisi ning politsei teeb trahvi.
Tänavu on droonidega seotud rikkumisi olnud ligi sada ehk mitu korda enam kui veel paar aastat tagasi. Trahve on tehtud põhiliselt Helsingis ja need olid seotud Soome ELi eesistumise lennukeeldudega, vahendab Yle.
Selliseid piirangud valvatakse korralikult ja keelust üle astujatele tehakse trahvi. Trahve on tehtud nii amatööridele kui ka kogenud lennutajatele. See näitab, et reeglitest ei olda teadlikud.
Helsingi kesklinnas on lennukeeluala Toomkiriku juures ja Kruununhaka valitsushoonete ümber. Samuti on keelatud droonide kasutamine lennuväljade ümbruses.
Trahvid eksimuste eest võivad olla küllalt suured. Summad võivad küündida tuhande euroni. Droonidele on kehtestatud keelualad, kuna vea korral võivad droonid põhjustada õnnetusi. Näiteks võib droon kukkuda rahva sekka või põrgata kokku teiste õhusõidukitega.
Politsei valvab droonide kasutamist eriti rahvarohkete ürituste ajal. Politseil on kasutusel vastav tehnoloogia, mille abil droone tuvastada, aga neid võib jälgida ka palja silmaga.
Droonide osas on ELis oodata muudatusi alates 2020. aasta juulikuust, mil tulevad eraldi droonide juhiload ja registreerimise kohustus. Registreerimisega tahetakse seadust rikkuvad inimesed kergemini kätte saada. Droonide juhiload aga kindlustavad, et droone lennutavad inimesed tunnevad eeskirju.
NordenBladet —Soome elektrooniline terviseandmete teenus Omakanta muutub uuel aastal nii, et laste terviseandmetele pääsevad ligi ka vanemad. Teenust on kritiseeritud, kuna vanematel puudus juurdepääs üle 10 aasta vanuste laste andmetele. Nüüd tehakse vanemate jaoks nähtavaks kuni 18-aastaste laste tervise- ja retseptiandmed, vahendab Yle.
Samas jääb alaealisele lapsele õigus otsustada oma ravi ja andmete avalikustamise üle, selle õiguse osas otsustab arstlik komisjon iga juhtumi puhul eraldi. Alaealisel pole õigust piirata andmete näitamist vanematele, kui alaealine pole ise veel suuteline otsustama oma ravi üle, seda isegi siis, kui alaealine ei soovi vanematele oma andmete näitamist.
On samas asju, mida nooruk ei pruugi tahta, et vanemad näevad, sellisel juhul neid asju vanematele ei näidata. Need võivad olla näiteks raseduse ärahoidmine ja muud asjad, milleks seadus annab Soomes noorukile õiguse.
Kohe kõik andmed üle terve Soome teenuses nähtavad pole, süsteemi uuendamine võib võtta eri piirkondades aega. Lapse hooldajad saavad jätkuvalt andmeid taotleda kirjalikult raviasutusest.
Teine suurem muutus Omakanta teenuses on järgmise aasta jooksul see, et inimestel avaneb võimalus asju ajada teise inimeste eest, see käib näiteks vanurite ja teiste hoolealuste kohta. Seda võimalust varem elektrooniliselt ei olnud. Tulevikus saab oma isa, ema või hoolealuse arstivisiite, hambaravi andmeid ja retsepte vaadata Omakanta teenuses, kui isik on teinud sellekohase volituse. Volituse saab vormistada suomi.fi veebis, selleks on vaja nii volitaja kui volitatava digitaalset kinnitust. Volituse võib teha mitmele isikule.
Teise isiku eest saab Omakanta veebis asju ajada alates järgmisest suvest. See nõuab isikuandmete kaitse seaduse muutmist, seadus on praegu menetluses. Eelnõu jõustub vastuvõtmise korral 2020. aasta juunikuus.
Omakanta teenust kasutatakse Soomes üha rohkem. Selle kaudu saab uuendada retsepte, taotleda ravi ja elundite loovutamist ning keelata andmete edastamist. Arstivisiidi aega kinni panna ja arstile teadet saata pole aga Omakanta kaudu võimalik.
NordenBladet —Eesti Teadusagentuuri juhatus otsustas 27. detsembril hindamisnõukogu ettepanekul anda välja 114 uut granti. Toetuse saab 21 järeldoktori-, 23 stardi- ja 70 rühmaprojekti kogumahus 18 795 640 eurot ühe aasta kohta.
Kuna projektid kestavad kuni viis aastat, on otsuse rahaline maht viie aasta peale kokku umbes 73 miljonit eurot.
2020. aastal alustavatest projektidest 58 on loodusteaduste, 20 tehnika ja tehnoloogia, 14 arsti- ja terviseteaduste, 4 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ning 11 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.
„Õnneks jäi realiseerumata meie mõne kuu tagune kartus, et teadus- ja arendusnõukogu valdkondlike jaotuse otsuse viibimise tõttu lükkuvad rahastusotsused alles uue aasta algusse,“ ütles teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. „Teadusagentuur ja hindamisnõukogu tegid kõik endast oleneva, et viivitust ei tekiks ning ühiste jõupingutustega suudeti otsused ära teha tavapärasel ajal, et teadlased saaksid oma edasisis tegevusi planeerida.“
Tänavune taotluste koguarv 479 on läbi aastate suurim. „Hindamisnõukogul ei olnud sedavõrd suure hulga ja paljude kõrgetasemeliste teadusprojektide taotluste seast sugugi kerge valikut teha. Lähtusime projektide teaduslikust paremusest, mitmekesisusest ja nende olulisusest Eestile,“ ütles Koppel.
Lisaks 114 uuele alustavale projektile jätkub 2020. aastal 189 varem alanud personaalse ja 34 institutsionaalse uurimistoetuse projekti, seega on uurimistoetuste maht 2020. aastal kokku ligikaudu 42,9 miljonit eurot.
Käivitunud on ka neli arendusgrandi projekti ja järgmisel aastal käivitub veel neli. Kaheksa arendusgrandi maht kokku on 760 tuhat eurot. Arendusgrandi eesmärk on eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogia siiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.
Ülevaatlikke näiteid eri teadusvaldkondade uuel aastal algavatest uurimisprojektidest leiab siit.
—————————-
Taotlusvooru statistika
Grantide arvu osakaal taotluste arvust ehk edukus
Järeldoktorigrant
Stardigrant
Rühmagrant
Kõik granditüübid kokku
2019. a alustanud
33%
26%
17%
21%
2020. a alustavad
44%
23%
21%
24%
Taotluste ja grantide arvu jaotus valdkondade vahel
NordenBladet —Maaülikooli metsateadlased kasutasid rahvusvahelise Bioatlase portaali jaoks Eesti metsade puuliikide, tagavara ja vanuse leidmiseks alternatiivset meetodit ning avastasid, et võrreldes seniste hinnangutega on metsade pindala ligi 90 000 hektari võrra suurem.
Kui seni on metsade pindala arvutatud statistilise metsainventuuri (SMI) ehk proovitükkide võrgustiku andmete põhjal, siis sel korral võeti kaugseires appi maa-ameti kaardid ning ühendati need kogu Eesti metsaalade takseerandmetega.
Metsaalad võeti põhikaardilt, kust lahutati maha teede, kraavide, sihtide ja liinitrasside pinnad, kirjeldas metsatööstuse ja metsakorralduse õppetooli teadur Allar Padari. Metsaalade kogupindalaks saadi nii 2,42 miljonit hektarit. SMI järgi arvutatud metsade pindala ulatub 2,33 miljoni hektarini. Andmete põhjal saab järeldada, et 53,3% Eesti maismaapindalast kasvab mets.
Padari lisas, et majandatavatest metsadest 37,8% on Eesti seadustes toodud kriteeriumite järgi küpsed. Suur osa küpsetest metsadest on sõjajärgsetel aastatel kasutusest välja jäänud põllud ja rohumaad. Metsateadane Artur Nilson viitas juba 25 aastat tagasi olukorrale, et meil on väga palju keskealisi ja valmivaid metsi. Tänaseks on need saanud küpseks.
Metsade vanuseline struktuur võimaldab soovi korral suurendada uuendusraiemahtusid. Järgmise 10 aasta jooksul on võimalik keskmine uuendusraiemaht vahemikus 11 kuni 16 miljonit m3 aastas, millele lisandub harvendusraiete maht umbes kaks miljonit m3 aastas. Seega soovituslik kogu raiemaht järgmise kümne aasta jooksul võib ulatuda 13 – 18 miljoni m3 aastas. Mõistagi jääb see metsaomanike endi otsustada, millise stsenaariumi järgi või millises tempos raieid tehakse.
Padari sõnutsi selgus, et saadud tulemus on väga heas kooskõlas seni saadud SMI hinnangutega. “Järelikult on ka seni kasutatud SMI metoodikaga saadud tulemused üsna täpsed ning sai järjekordselt tõestatud SMI vajalikkust Eesti metsaressursi hindamisel.”
Mõõtmised tehti Soomes instituudis „Luke“ loodava Bioatlase jaoks ning see suur andmebaas saab avalikuks kasutamiseks kõigile. Töörühma kuulusid Allar Padari, Tauri Arumäe, Mait Lang ja Ahto Kangur. Uuringud viidi läbi Eesti Teadusagentuuri rakenduuringute toetusmeetme RITA ja Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatava projekti „Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine biomajanduses ja selle sektoritesˮ vahenditest. Samuti olid kaasatud Interreg’i projekt “Baltic ForBio” vahendid.
NordenBladet —Rootsi valitsus paneb lähiaastatel paika aja, millest edasi enam fossiilseid kütuseid ei tohi müüa. Rootsi on valmis fossiilsetest kütustest vabanemiseks, ütles Rootsi rohelisi esindav rahandus- ja eluasememinister Per Bolund.
Rootsi valitsus on juba kehtestanud uute bensiini- ja diiselautode müügi keelu alates 2030. aastast. Sellest aga ei paista piisavat, sest valitsus tahab paika panna aja, millest edasi enam fossiilseid kütuseid ei tohi müüa, vahendab uudisteagentuur TT.
Praktikas tähendab see seda, et fossiilseid kütuseid nagu bensiine 95 ja 98 ei tohi enam müüa. Praegu pole veel paika pandud, mis ajani ja mil määral tohib kütustes fossiilseid komponente olla.
Rootsi on võtnud eesmärgiks vähendada heitgaase 70 protsendi võrra aastaks 2030, võttes aluseks 2010. aasta taseme.
Rootsi keeld tähendab, et sarnane keeld kehtestatakse terves Euroopa Liidus ja Rootsi on hakanud juba seda asja ajama.
