NordenBladet – Homme, 5. juunil algavad Kõrgema Kunstikooli Pallas lõputööde avalikud kaitsmised, mille raames avatakse ka näitus „LEND 2019“. 50 lõputööd toovad näitusega 10. sĂĽnnipäeva tähistava galerii Nooruse seinte vahele mitmekesise ja põneva väljapaneku kõrgkooli lõpetavate disainerite, kunstnike ning restauraatorite töödest.
Fotograafia osakonna lõpetaja Reti Kokk toob publiku ette töö “Perepiltide muutumatus fotonurkade näitel”, mille raames on Nooruse galeriisse kesest suurt suvekuuma toodud jõuluteemaline fotonurk.
Tekstiiliosakonna lõpetaja Anneli Kurm on galeriis üles seadnud ruumiinstallatsiooni “Vakatus”, millega soovib mõtestada ja representeerida vaikust ja müra ning anda võimaluse vakatusele.
Jaani kirikus tuleb kaitsmisele skulptuuriosakonna lõpetaja Kahrut-Silvester Vilbaste töö “Ma luban, et ma tulen tagasi”. “Meie aja inimese suurimaks vastaseks pole lohemaod või härja peaga mehed, vaid paljudel juhtudel inimene ise. Mina tahan luua nüüdisaja eepose. Valisin vastaseks viivitamise. Kes meist poleks iial midagi edasi lükanud? Vana vormi uue sisuga ühendades lõin skulptuuri, mis kujutab tänapäeva inimese võitlust oma koletistega klassikalises võtmes.”
Restaureerimise valdkonnas tutvustab maaliosakonna lõpetaja Eliisebeth Pruus publikule Eesti maalikunstniku ning Tartu Kunstikooli õppejõu Jaan Roland Parise (1927–2007) elu ja loomingut. Lõputöö praktilise tööna restaureeris ta Parise 1956. aastal Siberis maalitud maastikumaali.
Nahadisaini osakonna lõpetaja Kati Lukk on lõputööks loonud nahkkindad Signe Kivile. Tegu on unikaaldisainiga, mis tugineb kinnaste kandja maitse-eelistuste põhjalikule uurimusele.
Disaini valdkonnas on tekstiiliosakonna lõpetajat Siiri Noolt kõnetanud Eesti päritolu lambavilla kasutusvõimalused. Rakendusuuringu raames testis Siiri eri lõngade omadusi silmuskoelise toote loomiseks ning tulemuste põhjal valitud lõngadest valmisid kudumid.
Siiri Noole kudumeid saab näha ka 6. juunil Pallase moeetendusel Mood-Performance-Tants, kus tuuakse publiku ette veel 3 tekstiili- ning nahadisaini osakonna lõpetaja tööd. Etendus toimub Eesti Rahva Muuseumis.
Pallase lõputööde kaitsmiste täpse ajakava leiab siit: https://www.pallasart.ee/et/loputood2019
Lõputööde näitus on galeriis Noorus avatud 13. juulini. Näituse on kujundanud Madis Liplap.
Galerii on avatud T-L kell 11-18. Aadress: Riia 11, Tartu. Näituste ja kaitsmiste külastamine on kõigile huvilistele tasuta!
NordenBladet – Viimasel neljal aastal on Eesti rahvaarv olnud kerges kasvutrendis. Viljandi maakonna rahvaarv on kogu taasiseseisvuse aja olnud kahanemises. Jah, riiklik statistika näitab Viljandimaal rahvaarvu kasvu aastal 2000 ja aastal 2015, kuid siis on olnud tegemist metoodiliste muudatustega rahvastiku arvutamisel, mitte sisulise rahvaarvu kasvuga.
Eesti rahvaarvu kasv viimastel aastatel tugineb positiivsele rändesaldole: sisserändajate arv on suurem kui väljarändajate oma. Loomulik iive ehk sündide ja surmade vahe on Eestis ka rahvaarvu kasvu aastatel olnud negatiivne. Viimane kord oli loomulik iive Eestis positiivne aastal 2010 (+35) ja enne seda aastal 1990 (+2773). Viljandi maakonnas on negatiivne nii loomulik iive kui ka rändesaldo. Loomulik iive oli siin viimati positiivne 1990. aastal (+73) ja rändesaldo 1993. aastal (+93).
Järgnevalt vaatame Viljandi maakonna rahvaarvu muutuse komponente 2018. aastal. Detailsemalt peatume rände teemal ning otsime vastust järgmistele küsimustele: kuhu Viljandimaalt rännati, kust tuldi siia ja milline oli rändajate soo-vanusejaotus. Heidame pilgu ka sellele, missugune oli 2018. aastal Viljandimaa kohalike omavalitsuste rändebilanss.
Riikliku statistika andmetel kahanes Viljandi maakonna rahvaarv 2018. aastal 411 inimese võrra, seejuures negatiivse loomuliku iibe tõttu 208 ja negatiivse rändeiibe tõttu 201 inimese võrra. Lisaks statistiline korrektsioon –2 inimest. Meeste arv kahanes 146 ja naiste arv 265 inimese võrra. Rahvaarv kahanes 2018. aastal kõikides Viljandimaa omavalitsusüksustes.
ALUSTAME DETAILSEMAT rände ülevaadet positiivse sõnumiga: 2018. aastal oli välisrände saldo Viljandimaal ja kõigis maakonna omavalitsusüksustes 92 inimesega positiivne ehk siis siia saabus välismaalt rohkem inimesi, kui asus siit elama välismaale. Pannes kokku positiivse välisrände saldo ja negatiivse kogusaldo, näeme, et Viljandimaa ja maakonna omavalitsuste siserände saldo on negatiivne: Viljandimaalt asus muudesse Eesti maakondadesse elama rohkem inimesi, kui tuli muudest maakondadest elama siia. Selline oli olukord ka aastal 2017.
Järeldus on lihtne: kui soovime positiivset rändesaldot, peame tekitama Eesti elanikes suuremat huvi Viljandimaale elama asumise vastu ja vähendama põhjusi siit mujale elama siirduda. Võimalus on muidugi ka selles, et saavutame olukorra, kus positiivne välisrände saldo tasandab negatiivse siserände saldo. Esialgu tundub siiski, et sellele loota oleks veidi naiivne.
Välismaalt saabus 2018. aastal Viljandimaale 394 inimest ja välismaale lahkus siit 302 inimest. Välisrändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodakondsusega ja Eestis sündinud inimesi. Sisserändajate hulgas oli 77,9 protsenti Eesti kodanikke ja 71,6 protsenti Eestis sündinud inimesi ning väljarändajate seas 89,1 protsenti Eesti kodanikke ja 85,1 protsenti Eestis sündinud inimesi.
Kuigi Eesti kodakondsusega ja Eestis sündinud inimesi on väljarändajate hulgas palju, saame öelda, et eestimaalased on hakanud välismaalt tagasi pöörduma. Küll mitte veel nii suurel määral, kui paljud meist unistavad, aga suund on positiivne. Väljarändajate seas järgnevad Eesti kodanikele Soome kodanikud (7 inimest), Saksamaa kodanikud (5) ja Bulgaaria kodanikud (4) ning Soomes sündinud (9), Venemaal sündinud (9) ja Saksamaal sündinud (8). Sisserändajate hulgas Läti kodanikud (24), Ukraina kodanikud (18) ja Soome kodanikud (9) ning Lätis sündinud (23), Venemaal sündinud (22) ja Ukrainas sündinud (19). Väljarändajate puhul on uus elukoht ja sisserändajate puhul eelmine elukoht teadmata umbes 50 protsendil juhtudest. Teadaolevate andmete kohaselt on populaarseim väljarände sihtkoht Soome (109 inimest) ja Soomest on kõige rohkem ka sisserändajaid (128).
Fotod: 4x Viljandi (Norden Bladet / Helena-Reet Ennet)
2018. AASTAL OLI Viljandimaa rändesaldo negatiivne võrreldes kaheksa maakonnaga ja positiivne võrreldes kuue maakonnaga. Kui lepime kokku, et tähtis on rändesaldo +/– 10 inimest, siis oluliselt negatiivne oli Viljandimaa rändesaldo võrreldes kolme maakonnaga: Harjumaaga (–144, sealhulgas mehed –78 ja naised –66), Tartumaaga (–111, –44, –67) ja Pärnumaaga (–74, –25, –49). Oluliselt positiivne oli see võrreldes kahe maakonnaga: Järvamaaga (+29, +10, +19) ja Saaremaaga (+17, +10, + 7).
Viljandimaa omavalitsusüksuste omavaheline rändesaldo näitab, et see oli 2018. aastal summana positiivne Viljandi linnas (+21) ja Viljandi vallas (+4) ning negatiivne Mulgi vallas (–10) ja Põhja-Sakala vallas (–15). Huvitav on ehk tähelepanek, et ühelgi Viljandimaa omavalitsusüksusel pole teiste maakonna omavalitsusüksustega võrreldes ainult positiivset või ainult negatiivset rändesaldot. Näiteks Põhja-Sakala vallal on positiivne rändesaldo võrreldes Viljandi linnaga.
Soo-vanusejaotust vaadates torkab silma, et Viljandimaa 2018. aasta siserände saldo on positiivne vanuserühmades 5–9-aastased ja 10–14-aastased. See on natuke üllatav, aga üllatus on meeldiv. Kindlasti on muret tekitav, et 15–19-aastaste, 20–24-aastaste, 25–29-aastaste ja 30–34-aastaste vanuserühmas on siserände saldo oluliselt negatiivne. Osaliselt on siin põhjuseks teistesse maakondadesse õppima asumine ja see on protsess, mille pidurdamine ei ole mõistlik. Aga suur probleem on, et pärast koolide lõpetamist ei järgne Viljandimaale tagasipöördumist. 2018. aasta rändesaldo soo-vanusejaotus näitab, et arvamus, mille kohaselt inimesed tulevad Viljandimaale vanaduspõlve veetma, ei ole põhjendatud.
Viljandimaa 2018. aasta välisrände soo-vanusejaotus on sama aasta siserände soo-vanusejaotusest tunduvalt positiivsem. Probleemiks on muidugi 25–29-aastaste vanuserühma negatiivne rändesaldo, aga alates 30–34-aastaste vanuserühmast on pilt ilus. Selle positiivse tähelepanekuga loo kirjeldava osa lõpetame.
EELTOODUST saab teha mõningad järeldused.
Esiteks. Mõni asi paraneb ka siis, kui ise mitte eriti pingutada (mõtleme välisrände saldot), aga loota, et kõik iseenesest paremaks läheb, oleks naiivne.
Teiseks. Kui soovime, et Viljandimaa elanike arvu kahanemine lõpeks, on strateegiliselt kõige olulisemad kaks teemat: sündide arvu kasvatamine ja inimeste Viljandimaale elama asumine pärast esmase koolitee lõppu. Elukestev õpe võib toimuda ka Viljandimaal. Viljandimaale (tagasi) tulemine võiks muutuda sama loomulikuks kui siit kõrg- või kutseharidust omandama suundumine.
Strateegilisi eesmärke on kerge sõnastada. Taktikaliste lahenduste leidmine on keeruline, aga võimalik.
NordenBladet —Põhjamaade elanike seas läbi viidud küsitlus näitas, et soomlased pole eriti teadlikud septembrikuus jõustuvast pangadirektiivist, millega kaasnevad suured muudatused.
Uuringu järgi on ainult 26 protsenti soomlastest teadlikud PSD2 ehk nn Open Banking teenuste direktiivist. Nii sätestab direktiiv karmimad nõuded panga klientidele isiku tuvastamiseks maksete teostamisel ja pangateenuste kasutamisel, vahendab Taloussanomat.
Direktiiv jõustub 14. septembril. Ainult 12 protsenti soomlastest teab, et seoses direktiiviga on ettevõtetel suurem juurdepääs panga klientide saldo-, konto- ja maksete andmetele, kui klient selleks nõusoleku annab. Uuenduse eesmärk on võimaldada panganduses konkurentsi ja uusi teenuseid.
Põhjamaade inimestest 80 protsenti peab direktiiviga kaasnevaid uuendusi riskantseteks. Kasulikumaks aga peetakse parima vahetuskursi pakkumisi, kui soetatakse kaupa veebipoest. Reaalajas laenuotsus veebipoest ostmisel pakkus huvi 40 protsendile vastajatest.
Küsitlus viidi läbi veebis ja telefoni teel 2018. aasta augustis ning selles osales 4066 vastajat Taanist, Soomest, Norrast ja Rootsist.
NordenBladet —Soome politsei alustas kiiruskaamera trahvide saatmist Eestisse. Nüüd läks teele esimene trahvinõue, 7 km/h kiiruseületamise eest summas 170 eurot. Soome politsei liiklusturvalisuse juht Dennis Pasterstein andis sotsiaalmeedia kaudu teada, et esimene nõue läks teele. Sellest on pandud ka pilt.
Trahv on nõudedokumenti järgi tehtud Helsingis Sturenkatu ja Kirstinkatu ristmikul neljapäeval, 30. mail kell 8.48 toimunud kiiruseületamise eest. Seal on lubatud kiirus 40 km/h, kiiruskaamera tuvastas kiiruse 47 km/h.
Trahvile peab järgi minema Helsingisse Malmi politseimajja või teatama aadressi Soomes, kuhu trahv saadetakse.
Varem Eesti numbrimärgiga autode kiiruskaamera trahve Soomes ei menetletud, nüüd hakati seda tegema.
NordenBladet —Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles Eesti lipu 135. aastapäeva hommikul Toompeal Kuberneri aias toimunud pidulikul lipuheiskamisel, et sinimustvalge on saanud lahutamatuks osaks meie rahvast, identiteedist ja iseolemisest. Ta lisas, et see on side, mis hoiab koos eelmisi ja järgmisi põlvkondi.
„Eesti lipp on meie sümbol, mida on kandnud eelmised ja kannavad tulevased põlved ning mis tähendab vabadust, iseseisvust ja püüdlusi jääda siin maailmas kestma,“ märkis Henn Põlluaas.
„Eesti lipp kujutab usku, lootust ja armastust. Usku enda rahvasse, iseolemisse, tugevusse ja tahtesse. Lootust jääda püsima ja helgele tulevikule. Armastust meie maa ja kõikide vastu,“ rääkis esimees.
Põlluaas märkis oma kõnes ka, et käesolev aasta on mitmeski mõttes juubeliaasta. „Lisaks lipu 135. aastapäevale möödus sajand Eesti parlamendi tegevuse algusest ja 150 aastat tagasi toimus esimene üldlaulupidu,“ ütles ta. Samuti tõi esimees esile kolmekümne aasta möödumist nii Balti ketist kui ka päevast, mil üle pikkade aastate taas sinimustvalge Pika Hermanni torni heisati.
„Hoidkem seda lippu ja neid värve südames ning ärgem iialgi laske sel lipul maha kukkuda,“ ütles Põlluaas.
Piduliku kandelipu kinkimisega tänasid Riigikogu ja Eesti Lipu Selts Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutust, Eesti Keele Instituuti ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus pälvis kandelipu laulu- ja tantsupeo juubeliaasta ning Eesti Keele Instituut eesti keele aasta puhul. Gustav Adolfi Gümnaasiumile annetati kandelipp aktiivse osalemise eest Eesti Lipu Seltsi poolt korraldatud oluliste tähtpäevadega seotud üritustel.
Riigilipu piduliku heiskamise tseremoonial kõneles veel Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.
Lipu päeva puhul tervitas Eestit Taani Lipu Seltsi president Erik Fage-Pedersen. Eesti ja Taani riigilipud tähistavad tänavu vastavalt oma 135. ja 800. aastapäeva.
Kuberneri aeda olid üles rivistatud vahipataljoni, Kaitseliidu, Naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide ja akadeemiliste ühenduste auvalve. Samuti olid kohal seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad. Mängib Kaitseväe orkester ning laulsid Eesti Naislaulu Seltsi ja Tallinna koolide koorid.
Kell 15–19 pääsevad huvilised Pika Hermanni torni. Ladusama sissepääsu korraldamiseks jagatakse külastajatele tasuta pääsmeid, kuhu on märgitud torni pääsu kellaaeg.
