Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: juuni 2019

Eesti Kunstnike Liidu 19. aastanäituse publikuhääletuse preemia laureaat on Sirje Petersen

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kevadnäituse publik valis oma lemmikkunstniku! 5000 euro suuruse publikupreemia panid välja Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm. Aastanäituse žürii liige Elin Kard ĂĽtleb: „Juba teist aastat on Eesti Kunstnike Liidul ja Tallinna Kunstihoonel rõõm teha koostööd ettevõtjatega, kes annavad kunstipreemiate kaalukasse nimekirja äärmiselt olulise panuse, lisades näitusekĂĽlastajate tunnustusele väärika rahalise preemia.“

Publik valis oma lemmiku kevadnäitusel osalenud 117 autori hulgast. Hääletada sai kohapeal 2. juunini, hääle andis 1744 külastajat. Auhinnatseremoonial loositi kõigi hääletanute vahel välja NOAR.eu kunstimüügikeskkonna 500-eurone kinkekaart. Pildigaleriid auhinnatseremooniast saab näha siit.

Sirje Petersen on õppinud Tartu kunstikoolis, Tartu kõrgemas kunstikoolis, Tartu ülikooli kunstikabinetis ning Tallinna ülikoolis. Aastast 1981 osaleb ta aktiivselt näitustel, aastast 2000 töötab Tartu kõrgema kunstikooli lektorina. Tema töid on eksponeeritud Eestis ja paljudes välisriikides. Sirje Peterseni ekspressiivne pallasliku käekirjaga maalilooming on autobiograafiline, kandes endas erootilisi noote ja kujutades naist, kes otsib oma kohta elus.

Publikupreemia võitja Sirje Petersen: “Minu maal, mis pälvis publiku auhanna peegeldab minu paljude aastate tööd. Minu töö, mis pöörleb meie olemasolu, sisemaailma, ümbritsevate inimestega kohtumiste taustal, on laetud mõistatuste ja salapäraga. Need on mõtted ja tunded, mida need kohtumised selles maailmas loovad. Minu jaoks on teema ammendamatu ja saab ainult jätkuda. Suur au on pälvida Kevadnäituse publikuauhind. Mind teeb eriti rõõmsaks asjaolu, et see auhind on kevadnäituse külastajate otsus. See teadmine, et minu töö meeldib nii paljudele inimestele, annab mulle palju indu ja lusti edasiseks loominguks. Suur tänu kõigile, kes märkasid ja suhestusid kevadnäitusel minu maaliga ning keda minu töö kõnetas. Suur tänu kunstiarmastavatele sponsoritele, kes on selle preemia võimalikuks teinud.”

Kümme enim hääli kogunud kunstnikku olid seekordsel aastanäitusel Sirje Petersen, Laurentsius, Robin Nõgisto, Mari Roosvalt, Erki Kasemets, Tarmo Roosimölder, Alexei Gordin, Toomas Vint, Jane Remm, Kristi Kongi.

Näitus on Tallinna Kunstihoones, linnagaleriis ja kunstihoone galeriis avatud kuni 9. juunini. „Kevadnäitus 2019“ toimub koostöös Eesti Kunstnike Liiduga.

www.kunstihoone.ee 
www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/ 
www.instagram.com/tallinnarthall/  



Avafoto: Kunstnik Sirje Petersen´i maal “Sensuaalne” (Foto: eaa.ee)
Allikas: Eesti Kunstnike Liit

Täna 236 aastat tagasi toimus Islandi elanike jaoks üks ajaloo suurimaid katastroofe

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täpselt 236 aastat tagasi pühapäeval algas sündmuste jada, mis muutis elu Islandil tundmatuseni. Pühapäeva hommikul 8. juunil 1783. aastal purskas vulkaan Laki*. Järgmise 8 kuu jooksul purskas vulkaani kraatrist laavat 600 ruutkilomeetri suurusele alale (võrdluseks, Tallinna pindala on 160 ruutkilomeetrit).

Samal ajal paiskus õhku palju mürgiseid gaase. Tegemist oli viimase 1000 aasta jooksul maailmas suuruselt teise vulkaanipurskega. Ainult Indoneesias 1815. aastal pursanud Mount Tamboran oli võimsam, vahendab BBC.

Pärast vulkaanipurset hukkus 50 000-st toonasest Islandi elanikust 10 000. Mürgine, väävliühendeid sisaldav suits tappis inimesi ka mujal Euroopas. Nii juhtus näiteks Suurbritannias, kus inimesed lämbusid mürkgaaside kätte. Gaaside mõju suurendas kuumalaine.

Suits vaibus alles sügiseks. Ent sellega katsumused ei lõppenud: pärast seda tuli viimase 250 aasta külmim talv. See oli seotud vulkaanipurskega, kuna väävel seob atmosfääris soojust.

Vulkaanipurskega seotud surmad polnud niivõrd seotud purske enda kui just keskkonnamõjudega. Saak hävis ja koduloomad surid. Inimesed jäid nälga.

__________________________

Laki (islandi LakagĂ­gar ‘Laki kraater’) on vulkaan Islandi lõunaosas.

Vulkaani kõrgus on 818 meetrit.

8. juunil 1783 alanud ja 7. veebruarini 1784 kestnud purskes paiskas Laki koos kõrvalasuvate kraatritega välja 12–15 kmÂł laavat, mis kattis 565 km² suuruse ala. Laavafontäänid tõusid oletatavasti 800–1400 meetri kõrgusele. Vulkaaniline tuhk jõudis Euroopasse ja Põhja-Ameerika idarannikule. Atmosfääri ĂĽlakihtidesse levinud aerosoolid muutsid 1784. aasta suve jahedaks, “päikseta suveks”.

Laki purse oli Islandi elanikele üks ajaloo suurimaid katastroofe. Vulkaanilised gaasid ja tuhk hävitasid viljasaagi ja heina, mürgituse ja nälja tõttu suri kolmveerand kariloomadest. Nälga suri viiendik Islandi elanikest.

 

Soome presidendi kantselei soovis Eestile õnne ÜRO julgeolekunõukogusse saamise puhul

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome presidendi kantselei edastas Eestile õnnesoovid ÜRO julgeolekunõukogu* ajutise liikme staatuse saamise puhul.

Soome hindab eelkõige õigusriigi liikmelisust selles nõukogus.

Lisaks Eestile said koha nõukogus St Vincent ja Grenadiinid, Tuneesia, Vietnam ja Niger.

________________________
* ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid (resolutsioone).

Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget (Venemaa Föderatsioon, Hiina Rahvavabariik, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa) ning kümme roteeruvat liiget. Igal alalisel liikmel on otsuste vastuvõtmise suhtes vetoõigus, mistõttu tegelikkuses sageli ei suudeta otsusteni jõuda.

Roteeruvad liikmed valitakse ĂśRO Peaassamblee poolt kaheks aastaks. Igal aastal valitakse ĂĽmber viis roteeruvat liiget.

2007. aasta koosseisu kuulusid Belgia, Kongo Vabariik, Ghana, Indoneesia, Itaalia, Katar, Lõuna-Aafrika Vabariik, Panama, Peruu ja Slovakkia.

2008. aastal kuulusid Julgeolekunõukogusse Belgia, Burkina Faso, Costa Rica, Horvaatia, Indoneesia, Itaalia, Liibüa, Panama, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Vietnam.

2009. aasta algusest asusid Belgia, Indoneesia, Itaalia, Panama ja Lõuna-Aafrika Vabariigi asemele Jaapan, Türgi, Austria, Mehhiko ja Uganda.

2010. aasta algusest asusid Burkina Faso, Costa Rica, Horvaatia, LiibĂĽa ja Vietnami asemele Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Gabon, Liibanon ja Nigeeria.

2011. aasta algusest asusid Austria, Jaapani, Mehhiko, Türgi ja Uganda asemele Saksamaa, Portugal, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Colombia.

2012. aasta algusest asusid Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Gaboni, Liibanoni ning Nigeeria asemele AserbaidĹľaan, Guatemala, Maroko, Pakistan ja Togo.

2013. aasta algusest asusid Saksamaa, Portugali, India, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Colombia asemele Argentina, Austraalia, Luksemburg, Lõuna-Korea ja Rwanda.

2014. aasta algusest asusid Aserbaidžaani, Guatemala, Maroko, Pakistani ja Togo asemele Leedu, Jordaania, Tšaad, Nigeeria ja Tšiili.

2016. aasta algusest asusid ÜRO Julgeolekunõukogusse Egiptus, Jaapan, Senegal, Ukraina ja Uruguay.

2019. aasta algusest on ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeteks Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

2020. aasta algusest asuvad ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeteks Vietnam, Niger, Tuneesia, Saint Vincent ja Grenadiinid ning Eesti.

Rootsi: Linköpingi plahvatuse põhjustas pomm, purustusi sai 109 korterit

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Rootsi politsei info kohaselt põhjustas Rootsis Linköpingi kesklinnas toimunud plahvatuse pomm. Purustusi sai 109 korterit. Praegu ei oska politsei veel öelda, kes või mis võis pommi taga olla. Arvatakse, et selle taga võivad olla kuritegelikud rühmitused, aga selles osas selgust pole, vahendab Daily Mail.

Politsei info kohaselt pole tõendeid, et plahvatuse taga võis olla mõni terroristlik rühmitus. Plahvatus toimus hommikul kella 7 ajal.

Hukkunuid plahvatuses polnud, ligi 20 inimest viidi haiglasse ja nad said kergemaid vigastusi. Vigastused olid tingitud põhiliselt klaasikildusest, kuna korterite aknad purunesid.

Esialgsetel andmetel toimus plahvatus väljaspool korterelamuid, aga see pole veel kindel.

Doktoritöö: küsitletud politseinikud kipuvad keskkonnakuritegusid pidama klassikalistest vähemtähtsamaks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kas näiteks pidada õigeks käitumist, kui politseiametnik märkab öösel patrullautos, et septilise paagi veoauto laseb vedelikku ojja ning ütleb paarimehele, et see ei ole nende, vaid keskkonnaametnike töö, jättes juhtumi raporteerimata? Või, kui politseiametnik teeb vabal päeval oma kodu kevadist puhastust ning põletab maja taga aias enda vana mööblit ja autokumme?

Klassikalist politseiväärikust uuritakse maailmas laialdaselt ning kasutusel on metoodika, mille alusel on korrakaitseorganisatsioonid võrreldavad rahvusvaheliselt. Keskkonnakuriteod ja nende seos politseitööga olid aga enne Birgit Vallmüüri doktoritööd nendest uurimustest täielikult välja jäetud.

KĂĽsitlused politseiametnike seas

Keskkonnakaitse on ametlikult ülemaailmselt üks keskne prioriteet. „Samal ajal aga ei ole keskkonnakuriteod mitte ainult laiaulatuslikud, vaid ka tõusujoones. Turvalisuse valdkonna juhtfiguurid kipuvad nende tõsidust aga alahindama ja nendega võitlemist peetakse õiguskaitseasutustes pigem vähetähtsaks,“ selgitab väitekirja autor.

Doktoritöö keskendub rohelise politseiväärikuse teooria loomisele ning illustreerib seda Eesti näitel. Uurimisinstrumenti piloteeris Birgit Vallmüür Eestis Politsei- ja Piirivalveametis ja küsitles sealseid ametnike.

Uuringus osalenud politseinikud kaldusid Vallmüüri andmetel rohelise politseiväärikuse erinevate sündmuste kirjelduste tõsidust pidama võrdlemisi väheseks võrreldes klassikaliste stsenaariumitega.

Klassikalise väärkäitumise stsenaariumi (politseinik on kohalikus kogukonnas populaarne ning hinnatud ja talle tehakse näiteks toitlustusasutustes tänuks kingitusi) puhul olid vastanud kõige vähem kindlad, et seda peetakse nende asutuses rikkumiseks. Uuringus osalejad olid Vallmüüri andmetel keskmiselt aga veelgi vähem kindlad, et rohelise politseiväärikuse stsenaariumeid peetakse nende organisatsioonis rikkumiseks.

See viitab võimalusele, et keskkonnakuritegusid reguleerivaid reegleid ja nende järelevalvet polnud uurimuses osalenud ametnikele nii laialdaselt tutvustatud kui neid, mis seonduvad klassikalise väärkäitumisega, selgitab väitekirja autor.

Mõõta rahvusvaheliselt

Doktoritöö toob välja keskkonnakuritegudele keskendumise vajaduse õiguskaitse kontekstis ning esitab suunised rohelise politseiväärikuse valdkonna edasiseks arenguks. Töö loob ka teooria, mis toob välja politseiorganisatsioonide aspekte, mis seonduvad nendes esineva kõrge rohelise politseiväärikusega või toetavad selle saavutamist. Lisaks lõi Vallmüür uurimisinstrumendi, mis võimaldab mõõta rohelist politseiväärikust rahvusvaheliselt ning ka üksikutes politseiasutustes või alaüksustes.

Töö on uudne kogu politseiväärikuse valdkonnas, sest kasutas rohelise kriminoloogia vaatenurka ning tõi välja selle erinevuse peavoolu kriminoloogiast ning kirjeldas mõju rohelise politseiväärikuse metodoloogiale.

Tallinna Ăślikooli ĂĽhiskonnateaduste instituudi doktorandi Birgit VallmĂĽĂĽri väitekirja “A Theory of Green Police Integrity” („Rohelise politseiväärikuse teooria“) avalik kaitsmine toimus esmaspäeval, 3. juunil Tallinna Ăślikooli saalis M-648, algusega kell 15.30.

Doktoritöö juhendaja on ĂĽks klassikalise politseiväärikuse teooria autoritest, Michigani Osariigi Ăślikooli professor Sanja Kutnjak Ivković. Oponendid on Maribori Ăślikooli dotsent Branko Lobnikar ning Tartletoni Osariigi Ăślikooli professor Tara O’Connor Shelley.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

 

1...8910Page 9 of 10