Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: juuni 2019

Soome juurtega Eesti rahvastikuminister pidas Helsingis eesti noortele kõne

NordenBladet — Soome juurtega Eesti rahvastikuminister Riina Solman pidas ESTO päevade raames Helsingis Oodi raamatukogus toimunud seminaril kõne sealsetele eesti noortele.

Sotsiaalmeedias avaldatud kõne tekst on järgmine:

Head ESTO päevadest osavõtjad! Armsad noored!
1972. aasta juulikuus magas üks paarinädalane tüdruk Kesk-Eestis Viljandis oma muretut lapseund, teadmata, et tuhandete kilomeetrite kaugusele, ookeani taha Torontosse on kogunenud tuhanded eestlased maailma eri paigust kinnitama oma veendumust eesti rahva igavesest ja püsivast õigusest vabadusele, enesemääramisele ja iseseisvusele oma isade maal ja rahvuslikul territooriumil ning mõistma hukka kommunistlikku okupatsiooni Eestis. Alanud olid esimesed ESTO päevad.

Esimest ESTO-t kokku võttev raamat algab sõnadega: „Mõte sai teoks. Kaks pikka aastat eestlase visadust, jonni ja tööd – väsimatut tööd – oli riita laotud.
Ligi paarikümnetuhandeline piduliste arv Torontos, igipõlises indiaanlaste kohtumispaigas, ületas kõik lootused ja lõi üleva tuju. See oli alles vägi. Seda tasus vaadata. Teadagi on tore statistikast lugeda, et eestlasi on vabas maailmas nii ja nii palju. Aga oma silmaga näha – see on hoopis iseasi.“

Nii nagu sirgus suuremaks see väike Viljandi tüdruk, muutus samal ajal aina vägevamaks vabas maailmas elanud eestlaste hääl kord nelja aasta tagant toimuvatel ESTO päevadel, aga loomulikult ka ESTO päevade vahelisel ajal nendes paljudes riikides, kus nad elasid, et nõuda meeleavalduste, pöördumiste ja kohalike riigijuhtidega suheldes Eesti maale ja rahvale vabadust ja iseseisvust.

Kui 1988. aasta detsembris jõudis Austraalias Melbourne’is toimunud viiendatele ESTO päevadele sadakond eestlast nõukogude okupatsiooni alt vabanevast Eestist – tulevane president Lennart Meri, tulevane peaminister Mart Laar, terve rida kirjanikke ja muusikuid, sealhulgas Ivo Linna ja Alo Mattiisen – oli võimalik tänu ja rõõmuga tõdeda, et lõpuks ometi sai rääkida tõepoolest ülemaailmsetest Eesti kultuuripäevadest.

Eesti iseseisvuse taastamine kaotas lõplikult eestlaste jaoks kõik omavahelised lahutavad piirid. Noor Viljandi neiu, kellest vahepeal oli saanud tallinlane, sai nautida seda piirideta maailma ning tunda ennast osana ülemaailmsest eestlaskonnast. Meil on põhjust olla tänulik kõigile nendele inimestele, kes läbi aegade on erinevates riikides ESTO päevi korraldanud ja nendel osalenud, andes oma ülisuure panuse võitlusesse Eesti iseseisvuse taastamise eest ning eestluse hoidmisse maailmas.

Täna seisab see kunagine Viljandi tüdruk, kes on paar nädalat vanem kui ESTO päevad, siin teie ees, head noored, et võtta osa oma elu esimestest ESTO päevadest ning arutada koos teiega eestluse tuleviku üle maailmas.

Julgen arvata, et eestlasi on elamas üha suuremas hulgas maailmas riikides. Igal pool ei ole küll suurt eestlaste kogukonda, kuid paljudes riikides on märkimisväärses suuruses seegi. Ilmselt on üleliigne rõhutada Soomes elava eestlaskonna arvukust ja panust Soome ellu.

Kas suurte eestlaste kogukondade olemasolu teistes riikides on Eesti riigi seisukohalt hea või halb? Kas saab üldse niimoodi küsida? Ühelt poolt on loomulikult meie riigi selge seisukoht see, et kõik välismaal elavad eestlased, kes soovivad Eestis elada, õppida või töötada, on teretulnud Eestisse tagasi pöörduma. Praegune valitsus on seadnud üheks eesmärgiks luua välismaalt tagasipöördumiseks institutsioon, mille ülesandeks on perede ja üksikisikute nõustamine, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taas harjumist, elu- ja töökoha ning lastele koolikoha leidmist ja muude praktiliste küsimuste lahendamist.

Teiselt poolt näeme aga ka seda, kui suur rikkus ja potentsiaal on ülemaailmne eestlaskond. Väliseesti kogukonnad on oma aktiivse tegevusega hoidnud eestlust elus maailma paljudes eri paikades aastakümnete jooksul ning aidanud esindada Eesti seisukohti oma asukohariikides. Eesti valitsus soovib omalt poolt luua tingimused, et see hea koostöö jätkuks ja meie välismaal elaval eesti kogukonnal oleks kindlus oma missioonirikast tööd Eesti hea tahte saadikuna jätkata.

Sellest eesmärgist lähtudes moodustas Eesti valitsus eelmisel nädalal uue valitsuskomisjoni – ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni, mida ma rahvastikuministrina juhin ning kuhu kuulub peale minu veel neli valitsuse liiget. Äärmiselt oluline on aga see, et sellesse kuuluvad ka nelja väliseesti suurema katusorganisatsiooni esindajad. Ma loodan väga, et sellel komisjonil saab olema oluline roll väliseesti kogukondade eluga seotud teemade viimises Eesti valitsuse ja riigiasutusteni.

Head noored! Olete enam kui 60 delegaadina esindamas siin ligi 30 riiki. Ma olen enam kui kindel, et te olete oma asukohariikides aktiivsed mitte ainult eestlaste kogukonnas, vaid ka väljaspool seda. Tänapäevases maailmas oleks see teisiti mõeldamatugi. Pean aga siiski omalt poolt väga oluliseks, kui eestlastest noored saavad olla ühiselt tegutsemas ka nii ajaloolistes kui uutes eesti seltsides, eesti majades, eesti kogudustes ja pühapäevakoolides, eesti koorides ja tantsurühmades, metsaülikoolides, skaudi- ja gaidirühmades ja teistes ühendustes. Esivanemate pärandi hoidmine ja tegevuste edasikandmine on see järjepidevus, mis tugevdab ja väärtustab nii perekonda kui kogukonda. Loodetavasti on teiegi hulgas neid, kes on oma koori või rahvatantsurühmaga tulemas osalema järgmisel nädalavahetusel Tallinnas toimuvale juubelilaulupeole ja tantsupeole „Minu arm“. Tunnustusväärne on aga kindlasti ka kõikvõimalike uute ühendavate organisatsioonide loomine kogukonnatunde ja ühistegevuse edendamiseks ning tõstaksin siin eriliselt esile üsna värsket, aga teguvõimast ühendust Soome Eesti Noored, kes on tänase seminari korraldaja.

Valitsus on alustamas Globaalse Eesti programmi koostamist, mis saab alates 2021. aastast asendama senisest laiemal kujul Rahvuskaaslaste programmi. Mul oleks väga hea meel, armsad noored, kui te saadaksite mulle otse või organisatsioonide kaudu omi mõtteid, ettepanekuid ja ootusi selle kohta, mis selles uues programmis teie arvates võiks sisalduda. See programm saab olema tehtud eesmärgil, kuidas väliseesti kogukonnad oleksid kõige paremal viisil Eesti ellu kaasatud ning kuidas me kõik ühiselt saaksime teha Eesti suuremaks.

Üks digimaailma võimalus, millega te olete kindlasti kursis ja mis on mõeldud Eesti suuremakstegemiseks, on Eesti e-residentsus. E-residentsus on mõeldud küll nendele, kellel ei ole Eesti kodakondsust, kuid tegelikult on ju tihtilugu välisriikide kodanikud needki, kes kuuluvad liikmetena eestlaste kogukondadesse või perekondadesse erinevates riikides. Ning kindlasti saate soovitada e-residentsust oma sõpradele, kes ei ole küll eestlased, aga soovivad olla mingil kombel seotud Eesti riigiga. Nagu olete võibolla kuulnud, siis kinkis Eesti riik sümboolselt oma e-residentsuse isegi eelmisel aastat Eestit külastanud paavst Franciscusele. E-residentsus annab võimaluse kasutada Eesti riigi e-teenuseid ning samuti ka näiteks asutada ettevõtet Eestis.

Head noored! Rahvastikuministri koht loodi Eesti valitsusse selleks, et süsteemselt kavandada Eesti riigi rahvastiku- ja perepoliitikat. Mul on hea meel, et praegune valitsus on seismas tugeva ja terve perekonna eest. Meie jaoks on väga olulised lapsed ja noored ning perede toimetulek, kokkuvõtlikult – peresõbralik Eesti. Tugevad ja terved pered on meie rahva edasikestvuse ja elujõu kandjateks mitte ainult Eestis, vaid kõigis eestlaste kogukondades üle maailma.

Ma tänan teid kuulamast ning soovin teile kõigile palju toredaid hetki tänavustel ESTO päevadel nii Soomes kui Eestis.

Soomes pannakse trahvivõlglased vangi – see läheb ühiskonnale väga kalliks

NordenBladet — Soomes on siiani levinud tava panna pisivarguste eest karistuseks trahvi saanud ja trahvi maksmata jätnud inimesed vangi. See läheb aga ühiskonnale väga kalliks maksma. Soomlane Miro pandi vangi, kuna ei suutnud maksta talle poevarguste eest määratud trahve. Sellistest vangidest paljud on kodutud, alkohoolikud ja haiged. Praegune süsteem on nii inimestele endile kui ühiskonnale kallis ja koormav, vahendab Helsingin Sanomat.

Helsingi vanglas on sees 17 sellist võlavangi. Üks neist, 23-aastane Espoo mees Miro on vangis juba kolmandat korda. Trahvide eest muidu Soomes vangi ei panda, välja arvatud juhul, kui oled varatu ja oma elu üle kontrolli kaotanud.

Politsei võttis Miro märtsikuu alguses kinni Tampere kesklinnas Hesburgeris. Ta viidi Helsingi vanglasse, kus talle tehti tervisekontroll. Korvpalluri pikkune mees kaalus vaid 70 kilo. Ta oli olnud pikka aega söömata. Tal oli maksmata trahve 1900 euro eest ja lõpuks pöörati see kohtu poolt 90 päeva pikkuseks vanglakaristuseks.

Kokku on Soomes aastas ligi 1300 sellist võlavangi. Enamus neist on mehed. Pooled neist kodutud alkohoolikud. Nad on omadega täiesti põhjas.

Tegelikkuses ei peaks nad istuma vanglas. Nad on trahvi saanud pisirikkumiste nagu õlle või toidupala varguse eest. Algul on neile kohtu poolt mõistetud trahvid, aga kui nad pole olnud võimelised neid tasuma, siis on nad pandud vangi. Rusikareegel on selline: kolme päevapalga suurune trahv vastab ühele ööpäevale vangistuses. Kui trahv on eurodes, siis on üks ööpäev vanglas 30 eurot.

Selline võlavangla on ajast ja arust, võetud kasutusele 18. sajanadil ja püsib muutumatuna siiani. Kriitikute arvates on selline süsteem mõttetu ja ühiskonnale kallis ning koormav. Soome liigub selles osas teistest Põhjamaadest erinevalt, et pigem laiendab sellist võlavangla süsteemi. Rootsis, Norras ja Taanis on võlavanglast loobutud või kasutatakse seda äärmiselt harva. Soomes aga otsustati süsteemi 2018. aasta aprillis karmistada nii, et vangi võib sattuda senisest lihtsamalt. Seda tehti vaatamata asjaolule, et enamus eksperte oli selle vastu. Parlament kinnitas uue korra tänavu kevadel ja see jõustub 2021. aasta alguses.

Teadlaste arvates on pärast uue korra jõustumist iga päev vanglas 30 võlavangi rohkem. See tähendab aastas 600-700 lisavangi.

Paljudele tundub selline kord imelik, kuna palju karimimate kuritegude nagu vägistamiste või peksmiste eest mõistetakse Soomes tingimisi karistused. Ja siis pannakse vorsti varastamise eest inimene vangi. Vanglahierarhias on võlavangid kõige madalamal tasemel. Nende peale kulub vanglasüsteemis igal aastal kümneid miljoneid eurosid. Ainuüksi uus kord suurendab kulusid 11 miljoni euro võrra aastas.

Ühe vangi ööpäevane jooksev kulu oli Soomes eelmisel aastal 214 eurot, see tähendab, et võlavangide ülalpidamise jooksvad kulud on 2,4 miljonit eurot aastas. Lisaks koormab trahvivõlglastega tegelemine politseid ja kohtuid.

Näiteks ühe vangi puhul, kes sattus vangi 700-eurose trahvivõla pärast, läheb tema ülalpidamine maksumaksjale maksma 7700 eurot.

Enamus trahvivõlglastest on alkohoolikud. Asjatundjate arvates peaks nad olema võõrutusravil, mitte vanglas. Nende jaoks, kes on omadega põhjas, ei kujuta vangla endast mingit hirmuvahendit. Elu näitab, et alkohoolikud tulevad meelsasti vanglasse tagasi.

Võõrutusega on aga samuti probleem, sest alkohoolikud sinna vabatahtlikult ei lähe. Selleks oleks vaja neid suunata ravile nende tahte vastaselt. Praegu tuuakse need inimesed vanglasse ja mõned on väga kehvas olukorras, jalakarvad kasvanud läbi pükste, nii et hooldajad peavad vaeva nähema, et pükse jalast kätte saada.

Kui need alkohoolikud vanglast välja pääsevad, siis kukuvad kohe uuesti jooma. Helsingi vangla asub Hermanni linnaosas, kus on lähedal Hämeentie ja Kurvi, kus omakorda kogunevad alkohoolikud. Trahvivõlglased on üha nooremad ja üha kehvemas olukorras. Juba 30-aastastel on sellised haigused, mis muidu on vanuritel.

Trahvivõlglaste olukorda raskendab see, et nende karistused on lühikesed. Nad jõutakse vaevalt elule turgutada, kõht täis sööta ja habemed ära ajada, kuinad nad pääsevad vabadusse. Helsingi vanglas on 312 kohta ja vange tavaliselt sees alla 300. Mingit erilist ravi need vangid ei saa. Paljud vangid on psüühiliste probleemidega.

Vangid ise pakuvad välja, et vangla asemel võiks kasutada ühiskondlikult kasulikku tööd, aga trahvivõlglased on enamasti selleks liiga kehvas olukorras, et neid tööle panna. Teine võimalus oleks jalavõru, aga selleks oleks vaja elukohta, mida trahvivõlglastel pole.

Trahvide karimistamist nõuavad aga häälekalt kaupmehed, kes on hädas sagenevate poevargustega. Varguste tõttu kaotavad kaupmehed 550 miljonit eurot aastas. Sellest summast poole moodustavad poevargused ja üle kolmandiku on kaupluste endi töötajate vargused. Trahvivõlglased on vangis enamalt jaolt just poevarguste pärast.

 

Ida-Tallinna Keskhaigla hakkab koostöös TalTechiga taastusravis kasutama virtuaalreaalsust

NordenBladet — „Aasta koostööd TalTechiga on kaasa toonud meeskondadele ühist rõõmu ja ettevõtmisi ja patsientidele reaalset abi,“ ütles ITK Taastusravikliiniku juhataja dr Heidi Alasepp, viidates lülisambakirurgide ja ortopeedide kasutatud 3D prinditud mudelite kasutuselevõtule.

Uudne lähenemine taastusraviks saab võimalikuks tänu TalTechi ja ITK eelmisel aastal alguse saanud koostööle, kuhu nüüd lisandub ka Itaalia Teadusnõukogu instituut STIIMA-CNR.

„Eesti inimestele läheb kõige rohkem korda tervishoid ja samuti peetakse väga oluliseks teadus-arendustegevust. Täna toome need kaks valdkonda kokku,“ ütles teadusprorektor Veinthal. „Koostööd tuleb teha oma valdkonna parimatega, see kasvatab ja arendab meid kõiki: Itaalia Teadusnõukogu automaatikainstituut on oma valdkonna parim.“

„Oleme leidnud valdkonna, kus on huvi nii meil kui TalTechil, kui kõik panustame, siis saame pakkuda inimestele kvaliteetset abi,“ ütles ITK juhatuse esimees Ralf Allikvee.

Esitletavas virtuaalses supermarketis saab kognitsioonilangusega patsiente, näiteks insuldi-järgselt, nii hinnata kui taasharjutada kaupluses sisseoste tegema.

Uudse lähenemise eesmärgiks on inimesi aidata ja treenida pärast tõsise haiguse põdemist uuesti hakkama saama igapäevaste toimingutega. „Meie eesmärk on aidata ägeda haiguse, näiteks insuldi, läbipõdenud inimestel naasta igapäevaellu veelgi efektiivsemalt ja saada ise oma eluga nii hästi hakkama kui võimalik,“ ütles dr Heidi Alasepp. „Astume haiglana uude ajastusse ja tehnoloogilisse arendusmaailma, et leida TalTechi inseneridega koos parimad võimalused, mis aitaks patsiente tulevikus veelgi tõhusamalt,“ sõnas dr Alasepp.

Eestis haigestub igal aastal ca 4500 inimest insulti. Taastusravi (liikumis- ja kõneravi) alustatakse niipea, kui patsiendi seisund seda võimaldab. „Teaduspõhine meditsiin kinnitab, et mida rohkem liigutada ja trenni teha, seda paremini taastutakse, aju tegevus taastub talle ülesandeid andes,“ ütles dr Alasepp. Patsiendid taastuvad erinevalt – mõned paranevad juba paari nädalaga. Püsivate haiguse jääknähtude puhul võib taastumisprotsess kesta kuid ja aastaid, oluline on puudega kohaneda ning võtta eesmärgiks elada võimalikult täisväärtuslikku elu.

Inseneride ja meditsiinitöötajate rahvusvahelise arendustöö eesmärgiks on leida parimaid tehnoloogilisi lahendusi taastusravi patsientide tervenemise toetamiseks ja pärast raskeid haigestumisi parima elukvaliteedi tagamiseks.

TalTechi inseneriteaduskonna professor Tauno Otto kinnitusel on kahe suure teadusharu rahvusvaheline koostöö oluline väljakutse nii TalTechile kui ITK-le, et luua seeläbi ülikooli ja haigla arendus-uuringupotentsiaali ning pikemas perspektiivis tagada patsientidele veelgi parem ligipääs kaasaegsele taastusravile.

TalTech ja ITK koostöö keskendub lisaks virtuaalreaalsusele ka digitaliseerimisele ja 3D-tehnoloogiatele: näiteks on keerulisi lülisambaoperatsioone aidanud ette valmistada 3D prinditud patsiendipõhised kompuutertomograafiaga saadud mudelid. Samuti on selles koostöös valminud 3D prinditud meditsiinilisest titaanist kontsluu.

Tehnoloogiliselt on koostööd toetanud Eesti teaduse teekaardi objekti „Nutika tootmise  tuumiktaristu“ (SmartIC) investeeringud kihtlisandustehnoloogiasse, kompuutertomograafiasse ja neid ühendavatesse digitehnoloogiatesse

 

Allikas: itk.ee
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Bloomberg: Soome ei anna oma territooriumi sõja korral Venemaale kasutada

NordenBladet — Kuigi Soome ei soovi veel NATOga liituda, ei anna Soome ka oma territooriumi sõja korral Venemaale kasutada. Soome on viimase viie aasta jooksul oma relvastust täiendanud vastavalt NATO standardile. Samuti on Soome suurendanud õppuste hulka nii USA kui NATO liikmetega, vahendab Bloomberg.

Kui Niinistö presidendina alustas 2012. aastal, siis oli Soome enda jaoks NATO ukse sulgenud. Nüüd on uks taas avatud. Küll aga ei tähenda see peatset liitumist, kuna see tekitaks pingeid suhetes Venemaaga.

Varem nõukogude ajal tegi Soome kõik selleks, et olla suurele idanaabrile meele järele. Enam see nii ei ole. Kui Venemaa tungis sisse Ukrainasse 2014. aastal, siis ühines Soome sanktsioonidega ja vähendas kontakte Venemaaga. Soome valitsusametnike väitel ei anna Soome kasutada oma maad, õhuruumi ega merd selleks, et Venemaa saaks rünnata Balti riike.

Niinistö sõnul on Soome valmis mobiliseerima 48 tunni jooksul 280 000 sõjaväelast võimaliku rünnaku vastu. Tema sõnul on künnis piisavalt kõrge selleks, et kutsumata külalise jaoks kujuneb see kulukaks. See positsioon on olnud sama alates 1939. aastast, mil Soome kaitses Talvesõjas oma territooriumi Punaarmee vastu.

Niinistö ütles, et 1990ndatel vähendasid Euroopa riigid oma relvastust lootuses, et kui levitatakse headust, siis on kõik hea. Soome oli aga selles osas tõrges ning relvastust ei vähendatud ja sõjaväekohustust ei kaotatud.

Samas ei usu Niinistö, et Venemaa rünnak Soome või Baltimaade vastu oleks võimalik. Kui Venemaa läheb sõtta NATO vastu, siis tähendab see III ilmasõda. Niinistö ütles, et ta ei usu, et Venemaa ründab Soomet või Balti riike eraldi. Sõjaline konflikt tähendab, et kõik kistakse sõtta.

Praegu puutub Soome kokku väiksemate Vene-poolsete provokatsioonidega, mida Pentagonis kutsutakse „nibbling” (tõlkes: näksimine). Viimastel aastatel sõidab üha enam Vene sõjalennukeid Soome õhuruumis ilma sisse lülitatud saatjata. 2016. aastal lasi Venemaa ligi 1000 India ja Afgaani immigranti üle Soome piiride, kuigi enamus neist polnud mingid õiged varjupaigataotlejad. See meenutas kunagist Kuuba liidri Fidel Castro tegevust, kus ta lasi Floridasse lahti Kuuba vangid.

Jüri Ratas: koostöö lähedase sõbra Soomega on muutuvas maailmas järjest olulisem

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas arutas 14. juuni kohtumisel Soome peaministri Antti Rinnega riikidevahelist koostööd, olulisi projekte Läänemere piirkonnas ja juulis algavat Soome eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus.

„Eesti ja Soome lähedus sai täna taas kinnitust. Mul on hea meel, et oleme kõigis olulistes küsimustes Soomega ühel meelel, sest vaid üheskoos saame vastu astuda ülemaailmsetele väljakutsetele nagu kliimamuutused ja kestliku majandusarengu tagamine. Muutuvas maailmas muutub meie koostöö veelgi olulisemaks. Selleks, et liiguksime heanaaberlikult edasi, on tähtis, et Põhja- ja Baltimaad kõneleksid jätkuvalt ühisel häälel nendes rahvusvahelistes küsimustes, kus jagame selgelt samu seisukohti ja et meie riikide sõnal oleks rohkem kandepinda,“ ütles Ratas.

Peaminister rõhutas digikoostöö tähtsust. „Eesti ja Soome kahepoolne koostöö on üha tihedam, kui saame edasi liikuda näiteks parema andmevahetuse vallas. Eesti ja Soome vahetavad omavahel juba digiretsepte, kuid võimalusi on veel maksuandmete, äri- ja rahvastikuregistri ning sotsiaalteenuste valdkondades. Põhja- ja Baltimaade regioonist võiks saada maailma kõige paremini digitaalselt ühendatud piirkond.“

Ratas ja Rinne arutasid veel Soome liitumist Rail Balticuga ning Eesti, Läti ja Soome ühtse gaasituru loomist. Tulevikuteemana räägiti ka Tallinn-Helsingi tunneli plaanidest. Samuti rääkisid peaministrid Läänemere keskkonna olukorrast, mis on Soome uue valitsuse üks prioriteete.

Juulis alustab Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ning on oma prioriteediks seadnud ühtse siseturu arendamise, reeglitepärase maailmakorra tugevdamise ja kliimaküsimused, mis on Eestile samuti olulised. Euroopa Liidu uue perioodi strateegilises tegevuskavas on siseturg ning majanduskasv, mis jõuaks kõigi inimesteni, samuti tähtsal kohal.

Soome peaminister Antti Rinne tegi Eestisse oma ametiaja esimese välisvisiidi.

 

Allikas: Eesti Riigikogu