Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: veebruar 2019

Peresõbraliku tööandja märgise programmi saab kandideerida 4. veebruarini

NordenBladet — 4. veebruarini on avatud peresõbaliku tööandja märgise kandideerimisvoor tööandjatele, kes soovivad muuta oma töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks. Programmi pääsejad selguvad märtsi alguses.

„Hiljutisest CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust selgus, et 75% töötajatest on avatud tööpakkumistele, mis tähendab, et tööandjad peavad üha rohkem pingutama, et pakkuda töötajatele lisaks väärilisele palgale ka peresõbralikku, turvalist ja paindlikku töökeskkonda,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Paljudes organisatsioonides mõeldakse töö- ja pereelu ühitamisest rääkides automaatselt väikeste lastega töötajatele, kuid teema võib olla sama oluline ka teiste töötajate jaoks, näiteks võib olla suurem vajadus toetavale töökeskkonnale vanurit hooldaval töötajal või tudengil, kes õpib ja töötab samaaegselt.“

Peresõbraliku tööandja programmis osalenud tööandjate kogemused on näidanud, et nende töötajad on konkurentsivõimelisemad ja lojaalsemad.

Ministri sõnul on programmiga liitumise vastu huvi tundnud juba paljud ettevõtted. „Need tööandjad, kes veel kahtlevad, jõuavad lähipäevil kenasti taotlusankeedi ära täita.“

Programmi on oodatud kõik tööandjad nii erasektorist, avalikust kui kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni töökultuuri ja on võtnud eesmärgiks muuta töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks.

Programmis osalemiseks ei pea tööandja olema eelnevalt kasutusele võtnud peresõbralikke meetmeid ja piisab sellest, kui tööandjal on soov selles vallas veelgi enam ära teha.

Käimasolev taotlusvoor avati eelmise aasta novembris ning kandideerimise tähtaeg oli 31. jaanuar, mida otsustati pikendada 4. veebruarini 2019.

Sel aastal pääseb programmi ligi 30 tööandjat, kes valitakse välja kandideerimisankeedi esitanud organisatsioonide hulgast. Lõplikud programmi pääsejad selguvad 2019. aasta märtsi alguses.

Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja peresõbraliku tööandja mudelit rakendab konsultatsiooniettevõte Civitta Eesti AS.

Taust:

  • 2017. aastast sotsiaalministeeriumi poolt välja antava peresõbraliku tööandja märgise laiem idee on muuta ĂĽhiskonna hoiakuid peresõbralikumaks, parandada tööandjate konkurentsivõimet töötajate värbamisel ning suurendada töötajate turvatunnet. Konkursi tulemused on andnud võimaluse tunnustada tööandjaid, kes väärtustavad head tööõhkkonda ja arvestavad töötajate pereeluga.
  • Peresõbraliku tööandja märgise programm kestab 1,5-2,5 aastat sõltuvalt tööandja algsest peresõbralikkuse tasemest. Programmis suunatakse tööandjad oma tegevusi analĂĽĂĽsima ja põhjalikult läbi mõtlema, samal ajal pakutakse neile nõustamist ja koolitusi. Lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka töötajaid.
  • Uuringute kohaselt on peresõbralikud tööandjad konkurentsivõimelisemad. Eriti nähtav on töö- ja pereelu ĂĽhitamise positiivne efekt tööandjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega tööjõudu. Positiivse tulemusena on välja toodud ka haiguspäevade arvu vähenemist, töötajate madalamat stressitaset ja tööandja maine paranemist.
  • Seni on peresõbraliku tööandja lõppmärgise pälvinud kokku 13 tööandjat. 62 tööandjat omavad algmärgist, mis tähendab, et nad osalevad aktiivselt programmis ning rakendavad peresõbralikke meetmeid, et muuta oma organisatsiooni töökultuuri pere- ja töötajasõbralikumaks.

Lisainfo programmi kohta Tööelu portaali veebilehel.

2018. aasta sügisel alg- ja lõppmärgise saanud tööandjad.

Peresõbraliku tööandja visuaal.

 

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome mees pani vara mĂĽĂĽki ja kolis perega Hispaaniasse, nĂĽĂĽd on ta Soomes tagasi

NordenBladet — Soome mees Matti kolis 2016. aastal perega Hispaaniasse, põhjendades seda Soome külma kliima ja valitsuse pagulaspoliitikaga. Nüüd on 37-aastane mees Soomes tagasi ja räägib, et uuel kodumaal oli palju bürokraatiat. Hispaania majaost läks samuti vett vedama.

Soomega hüvasti jätnud Matti oli Soomes tagasi pärast seda, kui oli vaid mõned kuud Hispaanias elanud. Mees pani enne seda müüki oma palkmaja Tampere ligidal Ylöjärvis, puhkekorteri Ikaalineni spaas, mitu autot, ATV ja 12 aasta vanuse ettevõtte, kirjutab Iltalehti.

Nüüd, mitu aastat hiljem tervitab mees külalisi taas endises kodukohas Ylöjärvis, otse järve ääres asuva palkmaja juures. See on tema praegune kodu.

Mis siis Hispaanias juhtus?

Matti sõitis perega Hispaaniasse juba 2016. aasta detsembris, enne kui Soomes vara müüdud sai.

Nad läksid mereäärsesse linna Alicantesse. Nad olid ostmas neljatoalist ridamaja, aga siis selgus, et majal polnud veel kasutuslubagi.

Nad olid maksnud sisse juba käsiraha. Lahkudes Soomet kirunud Matti tunnistab, et ega Hispaaniagi ole mingi õnnemaa.

Mehe väitel osutus Hispaania väga bürokraatlikuks. Soome vara müümine läks samuti väga aeglaselt. Mees pani oma vara müügihinnaks 230 000 eurot. Müüdud sai vaid vana elamise.

Soome naasmise soov tekkis siis, kui abikaasa Heidi jäi 2017. aastal lapseootele. Nõnda tuldi tagasi juba 2017. aasta märtsikuus.

Tagasi tuldi märtsikuus, poeg sündis augustikuus. Heidi tunnistab, et ka temale ei meeldi Soomes pimedus ja külm ilm ja on valmis uuesti lahkuma, aga praegu on pere otsustanud elada Soomes. Soomes pole perel häda midagi.

Nende uues kodus Näsijärvi ääres on ruumi 130 ruutmeetrit, lisaks järveäärne saun. Aknast avaneb kaunis vaade järvele ja köögipliiti köetakse puudega. Pere värske liige on nüüd juba 1,5-aastane Damien.

Pere ema ja isa on seotud pere taksoäriga, mis tegutseb Tampere ümbruses ja millel on kokku 14 autot. Perele meeldib nende töö, aga nad kritiseerivad uut taksoseadust, mis annab eelise vahendajatele.

Kuigi pere on kõige suhtes hästi kriitiline, nad poliitikas kaasa ei löö. Pereisa on varem olnud Ylöjärvi volikogu liige ja linna usaldusmees.

Viimasest ametist lasti ta aga lahti seoses kriitilise veebikirjutusega. Politsei leidis, et mehe kirjutis õhutas viha teatud rahvusgrupi vastu. Kohus andis aga mehele õiguse.

Mõne aasta tagune Soomest lahkumine peret ei heiduta ja minekut nad kõigele vaatamata ei kahetse.

 

Õiguskomisjon tahab taastada politseinikele ja kaitseväelastele masu-eelse pensioni

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on tagada pensionile läinud politseiametnike ja kaitseväelaste võrdne kohtlemine pensioniskeemides. Eelnõu puudutab neid politseinikke ja kaitseväelasi, kelle palgataset majanduskriisi ajal alandati.

„See eelnõu on kantud eelkõige õiglustundest nende inimeste vastu, kes pidid omal ajal keerulistes oludes Eesti riiki taas üles ehitama,“ ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.

Komisjoni liikme Raivo Aegi sõnul on loogiline, et majandussurutise tõttu kannatanud isikute pensione tõstetakse. „2009. aastal vähendati politseinike ja kaitseväelaste palkasid kaheksa protsenti ja seetõttu saavad nad praegu ootuspärasest madalamat pensioni. Eelnõuga taastatakse pensionid masu-eelsele tasemele.“

Komisjoni istungil eelnõu algatajate esindajana osalenud Johannes Kert rõhutas samuti, et eesmärk on seada jalule õiglus erruläinud kaitseväelaste ja piirivalvurite ees. Ta selgitas, et eelnõu puudutab enne 2013. aasta aprilli pensionile läinud kaitseväelasi ja enne 2010. aasta jaanuari pensionile läinud politseiametnikke.

Algatajate sõnul puudutab eelnõu hinnanguliselt umbes 1400 politsei- ja piirivalveameti pensionäri ning ligi 660 kaitseväepensionäri.

Komisjoni istungil osalesid veel Sotsiaalkindlustusameti, Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad.

Riigikogu liikmete algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) teine lugemine on kavandatud Riigikogu 31. jaanuari istungile.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Majanduskomisjon saatis kaubamärgi registreerimist lihtsustava eelnõu teisele lugemisele

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon otsustas saata täiskogu ette teisele lugemisele eelnõu, mis muudab kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste registreerimise mugavamaks ja lühendab intellektuaalomandit puudutavate vaidluste menetlusaega.

Üha muudatusena võimaldab eelnõu Patendiametil kasutusele võtta kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste registreerimise taotluste ning muude avalduste elektroonilise vastuvõtmise ja menetlemise süsteemi. Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on huvi kaubamärkide kaitsmise vastu tõusev trend. „Eestis on ligikaudu 26 000 registreeritud kaubamärki ja nende hulk kasvab jõudsalt. Sellega koos suureneb ka soov kaitsta oma immateriaalset vara,“ selgitas Sester.

Muudatustega tunnistatakse kehtetuks need seaduse sätted, mis reguleerivad Patendiametile esitatavate dokumentide vorminõudeid ja on selgelt mõeldud vaid paberdokumentide jaoks. Samuti kaotatakse originaaldokumentide esitamise nõue.

„Muudatus toob kaasa Patendiameti töö sisulise ümberkorraldamise, seetõttu muutuvad kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduse õiguskaitse andmise menetlused tõhusamaks ning halduskoormus väheneb märgatavalt,“ sõnas Sester.

„Eelnõu muudab valdkonnas palju asju paremaks,“ lisas komisjoni liige Arto Aas. „Taotluste ja avalduste menetlemine muutub kiiremaks ja täpsemaks, kuna tööprotsessid on lihtsamad, tõhusamad ja elektroonilised. Pealegi võimaldab elektrooniline menetlustarkvara ühildamist ka teiste riigi registritega,“ rääkis Aas.

Veel muudab eelnõu intellektuaalomandi vaidluste lahendamise korda, andes selleks ainupädevuse Harju Maakohtule. See on ainus maakohus, kus on intellektuaalomandi vaidlustele spetsialiseerunud kohtunikke ja muudatus võimaldab kasutada nende pädevust ning kogemusi, et tagada vaidluste tõhus menetlus ja lahendite hea kvaliteet.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (765 SE) on Riigikogu täiskogu istungil teisel lugemisel 13. veebruaril.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Infotunnis käsitleti sotsiaalkindlustusameti infosüsteemiga seotud küsimusi

NordenBladet — Riigikogu infotunnis (30.01.2019) vastas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva Liina Kersna esitatud küsimusele haldusala riigihangete ja Monika Haukanõmme esitatud küsimusele SKAIS-2 kohta.

Kersna märkis, et riik on välja kuulutanud 8 miljoni euro suuruse hanke kurikuulsa sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS-2 arendamiseks. Ta tuletas meelde, et vaid kolmveerand aastat tagasi sõlmis riik 10 miljoni euro suuruse lepingu sama süsteemi arendamiseks. Kersna sõnul tuli talle kui sotsiaalkomisjoni liikmele see uudis üllatusena. Kersna soovis teada, kas see uudis tuli ka ministrile üllatusena, et juba 2019. aasta alguses nii mahukas hange välja kuulutati, või miks jäeti seekord avalikkus sellest hankest informeerimata.

Iva sõnul ei ole see ootamatu ega pole see ka üllatav. „Selline plaan, et uus raamleping sõlmitakse, oli koheselt kavas. Tegemist ei ole mitte lepinguga konkreetseteks töödeks sellises mahus, vaid tegemist mõlemal juhul on raamlepinguga,“ selgitas minister. Ta märkis, et lepitakse kokku, missugustel tingimustel edaspidi võidakse tööd teha ja missugune võib olla maksimaalne töömaht. Kuid iga konkreetse töö jaoks tuleb sõlmida eraldi leping, eraldi raha taotleda ja täpsustada tööosa.

Iva ütles, et esialgne raamleping, mis sõlmiti eelmise aasta alguses 10 miljonile, on vahepeal täpsustunud.  „Näiteks, sellest esimesest raamhankest on eelmisel aastal akteeritud töid 710 000 euro ulatuses,“ ütles minister.

Iva põhjendas, et sotsiaalvaldkonnas toimivad IT süsteemid pärinevad 2000. aastast. „Me ei loo mitte uut IT-süsteemi, vaid me loome juurde uusi teenuseid. Meil peaks saama selle aasta sügisest valmis ka esimene sündmusteenus,“ ütles Iva. Tema selgituste kohaselt tähendab see, et  inimene ei lähe ega hakka enam taotlema mingeid toetusi-teenuseid, vaid näiteks, kui laps sünnib, siis tuleb talle pakkumine teenustele, mida tal on õigus saada ning ta saab operatiivselt kogu selle info kätte. „Samamoodi peaks selle aasta sügisest valmima iseteenindusportaal – selline, kus inimene saab kogu sotsiaalinfo otse koduleheküljelt kätte,“ ütles minister. Ta lisas, et tervikuna on Eesti infosüsteemid seotud, et me saaksime info kohe kätte ja ei peaks erinevatest infosüsteemidest infot koguma. Ministri sõnul peame lõpuks jõudma sotsiaalsüsteemi infosüsteemides korralikult 21. sajandisse, et pakutavad teenused oleksid inimesele abiks.

Peaminister JĂĽri Ratas vastas Maris Lauri esitatud kĂĽsimusele sotsiaalvaldkonnas toimuva, Martin Helme esitatud kĂĽsimusele Antarktika ekspeditsiooni, JĂĽri Saare esitatud kĂĽsimusele keelatud annetuste menetlemise ja Jaak Madisoni esitatud kĂĽsimusele Keskerakonna programmi kohta.

Välisminister Sven Mikser vastas Andres Herkeli esitatud küsimusele inimõiguste rikkujate suhtes kehtestatud sanktsioonide kohta.

 

Allikas: Eesti Riigikogu