Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: veebruar 2019

19 NÕUANNET, mida järgida rästikuhammustuse puhul

NordenBladet – Siia on kirja pandud veebist kättesaadava info põhjal vajalikud näpunäited rästikuhammustuse kohta ning põhipunktid, kuidas rästikuhammustuse korral käituda ning kuidas mitte. 

Põhjalik jutt professor Naomi Loogna sulest ilmus 2001. aasta Terviselehes, samuti on teemat lahanud Harri Jänes. Põhipunktid meeldejätmiseks:

Üldinfo

  • Rästik* hammustab ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul viisil ärritada.
  • Enim leidub rästikuid Saare-, Hiiu-, Viru-, Tartu- ja Läänemaal.
  • Rästikumürk on selge kollakas vedelik, mis koosneb valkudest, aminohapetest, mineraalainetest jm. Mürgina toimivad polüpeptiidid ja ensüümid, mis lagundavad vere punaliblesid ja põhjustavad verevalumeid. Erituva mürgi kogus sõltub eelmisest jahist möödunud ajast. Mürk ei ole väga toksiline, seetõttu vaid üksikud rästikuhammustused lõppevad kannatanu surmaga. Umbes kolmandikul juhtudest mürki inimesse ei satugi.
  • Mürgi mõju inimesele saavutab maksimumi hammustushetkest 30 minuti – 4 tunni pärast, hiljem vähenedes. Mürgi toime sõltub selle kogusest, kannatanu tervislikust seisundist ja hammustuskohast. Hammustus on ohtlikum kuuma ilmaga ja juhul, kui hammustuskoht paikneb näos, kaelal või seljal. Kõige ohtlikum on mürgihamba ja seega ka mürgi sattumine veresoonde.
  • Hammustuse puhul on näha kaht teineteisest 0.5 – 1 cm kaugusel paiknevat täpikujulist haavakest, hammustus ise ei ole eriti valus ja meenutab nõelatorget. Mõne minuti jooksul pärast hammustust võib valu tugevneda, paarikümne minutiga areneda turse, nahk omandab lillakaspunase varjundi ja muutub tundetuks. Umbes tunni möödumisel võib tekkida peavalu, peapööritust ja iiveldustunne, vahel ka oksendamine. Võivad tekkida kõhulahtisus, hingeldus, nõrkustunne, nahk kattub külma higiga, kannatanu võib muutuda rahutuks ja teadvuse kaotada. Võib tekkida punetus ja paistetus hammustuse piirkonnas. See koht valutab tugevalt. Turse hammustuskohal saavutab maksimumi 48-72 t jooksul pärast hammustust. Võivad ilmneda vesivillid. Hammustuskohale lähedal olevad lümfisõlmed suurenevad. Mürgi imendudes võivad tekkida muutused mitmete elundite talitlustes, näit kopsudes. Võib kujuneda neerukahjustus. Verevalandid ning kahjustatud kudedest vabanevad ained mõjutavad vere hüübimist ja tekitavad hemolüüsi. Osal patsientidest kannatanutel tekib kohe pärast hammustust näo, huulte või keele turse.
  • Mürk kui võõrvalk võib tekitada ka anafülaktilist reaktsiooni (shokk, kõriturse, bronhispasm, mis väljendub õhupuudustundes). Shoki tunnused: kahvatu nahk, kahvatu-lillakad huuled, külm higi, keha värisemine, nõrkustunne, janu, kiire ja nõrk pulss, rahutus, võib tekkida isegi teadvusetus.
  • Lastel ja vanuritel, kelle organismi vastupanu on väiksem, esinevad selgemalt väljendunud üldised mürgistusnähud.
  • Ravi

  • Kannatanut tuleb rahustada ja toimetada haiglasse nii kiiresti kui vähegi võimalik. Rahustuseks: Eestis ei ole keegi teadmata aegadest saadik rästiku hammustusest surnud, kogu Euroopas on teada väga üksikuid surmajuhtumeid viimase 10-20 aasta jooksul, enamik neist Vahemeremaades (nokisrästik), või on tegemist olnud rästikumürgi suhtes ülitundlike inimestega. Ülitundlikel, sh mesilasemürgi suhtes allergilistel inimestel tasub kindlasti olla väga ettevaatlik.
  • Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta ning raske üldseisundi oht.
  • Et ära hoida vererõhu langust ja kollapsit (ajuveresoonte varustuse äkilisest vähenemisest tingitud mööduv teadvusetus), peab kannatanu lamama, keelates liigutused ja hammustatud jäseme tõstmise kõrgemale, sest see kiirendaks mürgi levikut kehas. Haige katta soojalt. Hammustuskohale võib panna külma kompressi.
  • Hammustatud jalg või käsi lahastatakse käepärast olevate vahenditega, et aeglustada koevedeliku voolu ja sellega ka mürgi liikumist kudedes. Enne eemaldatakse sõrmused ja käevõrud. Paljude allikate soovituste kohaselt tuleb kannatanule anda rohkesti juua, ükskõik mida peale alkohoolsete jookide, et kiirendada maomürgi eritumist neerude ja seedekulgla kaudu. Soovitatakse juua rohkesti kuuma kohvi või teed. Samas on ka soovitusi, mille kohaselt ohtrasti juua andmine ei ole näidustatud. Ilmselt võib esineda juhtumeid ja asjaolude kokkulangemisi näiteks seoses kannatanu üldise tervisliku seisundiga, mille puhul joomine ei pruugi positiivset mõju avaldada.
  • Kas kannatanule tehakse vastumürgisüst või mitte, selle otsustavad meedikud. 2005. aasta Postimehes ilmus lugu, kuidas vastumürgisüst hilines ning mis olid tagajärjed. Samas tegi tervishoiuamet 2004. aastal pressiteate, mille kohaselt pole vastumürk rästiku hammutuse korral enamasti näidustatud, sest kolmandikul rästikuhammustuse juhtudest ei satugi mürk inimesse, Eestis saada olev F(ab`)2-tüüpi vastumürk tekitab aga umbes kümnendikul patsientidest allergilisi kõrvalnähte. Absoluutseid näidustusi vastumürgi kasutamiseks pole. Suhtelisteks näidustusteks on ravile raskesti alluv või pikaajaline shokk või näo või kaela piirkonnas kiiresti leviv turse koos hingamisraskustega. Täiskasvanud patsiente peaks haiglas jälgima vähemalt 6, lapsi 24 tundi. Kui selle aja jooksul ei teki olulist turset ega üldreaktsiooni, lubatakse patsient koju. Taastumine on seda kiirem, mida noorem on patsient. Alla 14-aastased toibuvad ühe kuni kolme nädalaga. Kahel kolmandikul vanematest patsientidest säilivad valud ja tursed üle kolme nädala, neljandikul isegi kuni üheksa kuud.
  • Vale ja küsitav ravi

  • Hammustatud jäseme kinninöörimine vöö, paela, nööri või zhgutiga ei peata rästikumürgi levikut kehas, lisaks võib see kudesid paikselt kahjustada ja vigastada.
  • Katsed imeda suuga mürki haavast välja on tulutud, sest kudede elastsuse tõttu sulgub väike hammustushaav kohe.
  • Hammustuskoha väljalõikamine või põletamine vigastab veresooni ja närve, hilisem nakkuse lisandumine põhjustab haavamädanikku. Mürk aga liigub kehas nii kiiresti, et seda ei ole võimalik kudede eemaldamisega kõrvaldada.
  • Hammustushaavakeste määrimine mürki oksüdeeriva, s.t. kahjutustava kaaliumpermanganaadi tugevalt lilla lahusega on kasutu, sest see ei jõua mürgini.
  • Viina joomine vastumürgina on mõttetu ja isegi ohtlik, sest alkohol kiirendab mürgi levikut organismis ja viib selle ruttu ajurakkudeni.
  • Vältimine

  • Liikudes kohtades, kus on karta rästikuga kohtumist, kantakse tugevaid jalatseid, kõige parem säärikuid. Tihedast nahast või kummist ei tungi rästiku mürgihambad läbi, vaid libisevad ära või koguni murduvad.
  • Abi saamine
    Oletame aga, et olete üksi kõrvalises kohas, näiteks sügaval metsas. Kas mobiil on kaasas ning kas on levi? Kas oskate kirjeldada, kus paiknete või kiiresti jõuda kohta, kuhu oskate ka esmaabimeeskonna juhatada? Või kui olete koos kaaslasega, kuidas käitute? Eelneva info põhjal oleks hea kõik see enda jaoks valmis mõelda… Kohe ja kiiresti peaks metsas hammustuskohale peale otsima midagi külma, näiteks sammalt või vett… See, kuivõrd tõsine on hammustuse mõju, selgub tavaliselt esimese 10 minuti jooksul. Kannatanu ei tohiks käia ega joosta. Pöördumist arsti poole ka hammustuse kahtluse korral peetakse igal juhul vajalikuks.

    Ma ei leidnud selliste juhtumite kirjeldusi, kus inimasulatest kaugel ja mobiilühenduseta üksik inimene oleks saanud rästiku käest hammustada, millele omakorda oleks järgnenud tugev shokk või allergiline reaktsioon ning see inimene oleks pidanud otsustama, kuidas käituda – kas oodata ja jälgida enesetunde muutusi või püüda siiski kohe hakata võimaliku abi poole liikuma?

    Ilmselt pole väikeses Eestis selliseid juhuste kokkulangemisi olnud, või teab keegi? Suurbritannias on alates 1876. aastast olnud vaid 14 surmaga lõppenud rästikuhammustuse juhtumit, neist viimane aastal 1975. Rootsis on aastas keskimselt 1300 rästikuhammustuse juhtumit, millest vaid 12% juhtudel on olnud vajalik haiglaravi.

    __________________________________________

    *Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik, on Eesti ainus looduslik mürkmao liik. Ta kuulub soomuseliste seltsi, rästiklaste sugukonda ja rästikute perekonda. Harilik rästik on Eestis looduskaitse all (III kategooria). Madsen (1988) ja Capula ning Luiselli (1994) püstitasid hüpoteesi, et enamik rästikuid ei ela kauem kui 8–9 aastat. Inglismaal tehtud uuring pakub aga mitmete rästikute elu pikkuseks looduses rohkem kui 25 eluaastat. Rästikud elavad 10–15-aastaseks, aga on teateid 25- ja 30-aastastestki rästikutest.

    Alamliigid
    Rästikuid on aegade jooksul liigitatud väliskuju, luustiku (selgroolülide), kehamustri kui ka soomuste ning kilbiste arvu ja paigutuse põhjal. Hariliku rästiku alamliikide süstemaatika ei ole päris selge. Linnaeus kirjeldas harilikku rästikut kolme liigina: Coluber Berus ja Coluber Chersea (“Systema Naturae”) ning Coluber Prester (“Fauna Svecica”). Tänapäeval on need hariliku rästiku sünonüümid.

    Harilikul rästikul on neli alamliiki:
    1) Vipera berus berus (Linnaeus, 1758)
    2) Vipera berus bosniensis (Boettger, 1880)
    3) Vipera berus nikolskii (Vedmederya, Grubant & Rudajeva 1986)
    4) Vipera berus sachalinensis (Zarevsky, 1917)

    Käesoleval ajal klassifitseeritakse Vipera bosniensis ja Vipera sachalinensis osade autorite poolt eraldi liikidena.

    Levila
    Ta on maailma kõige põhjapoolsema levikuga madu ja ainuke mürkmadu nii Eestis kui ka suuremas osas Euroopast. Rästik on laialt levinud Euraasia metsavööndis, asustades Kesk- ja Põhja-Euroopat kuni 68° põhjalaiuseni ja Aasias segametsavööndit kuni 61–63° põhjalaiuseni ning taiga lõunaosa, kohati ka steppe. Levila ulatub Suurbritanniast Sahhalini ja Koreani. Lõunas ulatub levila 40° lõunalaiuseni. Elupaikadena eelistab harilik rästik hea rohukasvuga segametsi, metsaservi, raiesmikke ja kinnikasvanud põlendikke. Tihti elutseb ta soodes ning järvede ja jõgede kallastel. Paljud rästikud võivad elada kultuurmaastikel, näiteks juurvilja- ja puuviljaaedades, seda eeskätt toidu rohkuse tõttu, milleks on näiteks putukad ja konnad. Harvem kohtab harilikku rästikut kuivades männikutes, niitudel ja samblakuusikutes. Rästikud elavad peamiselt maapinnal, harva ronivad nad puudele ja põõsastele. Mäestikes võib ta elutseda kuni 3 km kõrgusel merepinnast. Harilikud rästikud paiknevad levilas ebaühtlaselt, moodustades sobivates piirkondades suuri maokoldeid, kus asustustihedus võib küündida 90 isendini, eelkõige talvituspaikades, ja puududes teisal hoopis. Üldiselt ei ole rästikute asustustihedus suurem kui 3–8 madu ruutkilomeetri kohta. Eestis on tavaliselt 3–8 madu ruutkilomeetri kohta ja nad on enamasti tavalised kõikjal.

    Eluviis
    Rästikuid loetakse üsna paigatruudeks loomadeks, kes elavad kogu elu meelsasti samas piirkonnas. Madude elupaik on eeldatavasti 1,5–4 hektari suurune, sõltudes toidupoolisest, võistlejate rohkusest ja vaenlaste arvukusest, kusjuures sellel alal elab madude paar. Pärast talvitumist ja suviste elukohtade hõivamisel võivad rästikud siiski oma elupaika mõnesaja meetri või isegi 2–5 km ulatuses muuta, ujudes vajadusel üle järvede ja jõgede. Rästikute elu parasvöötmes jaotub lihtsustatult kaheks: talveperiood, mille pikkus on keskmiselt 6 kuud (oktoobrist aprillini), ja suveperiood, mis on keskmiselt sama pikk. Pehme kliimaga aladel jäävad paljud rästikud kogu talveks aktiivseks.

    Loe ka:
    13 OLULIST teadmist rästiku kohta, mis võivad päästa su elu

    Avafoto: Rästik (Youtube kuvatõmmis)
    Allikad: Vikipeediaerikpuura.wordpress.com

    Soome ajakirjanik leidis Eestist terve rea … Allah’eid. Todellinen Tallinna ajakirjanik kirjutab:” Eestist on tehtud Euroopa muhameedimaa. Islam võitis Eestis.”

    NordenBladet — Soome ajakirjanik jäi vaatama poe ostutšekki ja silm jäi pidama sõnal „Allah”, mida esines tšeki peal korduvalt.

    Sotsiaalmeediasse on üles pandud mitu ostutšekki, kus esineb sõna „Allah” päris mitmel korral. Eestlased saavad aru, et see on lühend sõnast „allahindlus”, aga välismaalastel võib see tõesti teatud kahtlusi ja kõhklusi tekitada.

    Todellinen Tallinna ajakirjanik kirjutab:” Eestist on tehtud Euroopa muhameedimaa. Eesti rassism oli vaid illusioon. Islam võitis Eestis” ning lisab, et juba Rimi ostutshekilt peab kohustuslikus korras lugema “Allah”.

    Kuigi pole tegemist mingi viitega islamile, võib see võõramaalastele arusaamatuks jääda. Eriti praeguses maailmas, kus sel sõnal on kurikuulus tähendus. Samuti võib see  probleeme tekitada, näiteks kui reisida Iisraeli või USA-sse ning keegi seda ostutshekki nägema juhtub.

     

    Allikas: Eestinen.fi
    Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

    Probleem: Eesti emad-isad on hädas Soome lastekaitsega

    NordenBladet — Eesti ema on hädas Soome lastekaitsega ja väidab, et suurem osa Soome lastekaitsjatest on empaatiavõimetud ning mitte heatahtlikud inimesed. Ema kirjutab sotsiaalmeedias, et kogub infot teiste inimste kogemuse kohta Soome lastekaitsega. Naine kirjutab, et tal on advokaat olemas. Ta lisab: „… saaksime üheskoos sellele õudusele ja perede rikkumisele punkti panna, ehk ehitatakse see mädanenud süsteem uuesti ülesse! Mina teen sellele alguse ning üheskoos on meil suuremad võimalused!”

    Kommentaarid on nii ühte- kui teistpidi. Mitmed kommentaatorid soovivad naisele edu tema ettevõtmises. Teised väidavad, et probleem pole nii suur, kui algul paistab.

    Üks mees kirjutab: „Võin väikse põhjuse välja tuua, kuidas see käib täiesti tühja koha pealt. Nimelt, kui tulin omal ajal Soome, siis poiss oli natuke endast väljas ja ei tahtnud koolist koduseks antud õppetükke väga õppida ja kui koolis õpetaja küsis, et miks tegemata, siis oli tal vastuseks, et tal on kodus nii palju tööd, et ei ole aega, ja see oli juba piisav põhjus, miks külastama tuldi.”
    Üks naine kirjutab: „Soomes on ju väga palju probleeme lastekaitsega. Üldiselt on nad võitmatud. Advokaadid teevad näo ja pärast maksad kohtukulusid, sest politsei seda uurima ei hakka. Tsiviilasi. Selle süsteemi vastu on väga paljud läinud. Kui lähed, siis pole sa ka ainuke. Oled ehk end kurssi viinud Lokakuun liike – Lokakuun liike https://www.lokakuunliike.com/” (Lokakuun liike ühendab inimesi, kel on olnud probleeme lastekaitsega Soomes.)

    Teine naine kirjutab: „Soomes on lastekaitse väheke teiste reeglitega kasutuses kui Eestis seda on. Siin antakse lapsi sinna probleemidega 10x lihtsamalt kui Eestis seda tehakse. Kui oled siin uus nägu ja seadust ei tunne, siis võibki sul Soome asjadest raskem aru saada olla. Soomes saab arst, pollar, õpetaja jne. iga väikse asja eest sinna lapsest teada anda. Piisab, kui nad alaealised on. Tugevat närvi vaja, ei enamat. Tavaliselt enamuse asju seal tühistatakse. Mis ei jõua mitte kusagile. Käib ainult lastekaiselt läbi ja läheb kanne prügikasti.”

    Kolmas naine kirjutab: „Mul tehti koolist täna lastensuojelun ilmoitus, kuna mu 12a vastas õpetaja küsimusele „Mis tundeid tekitas vanadetants?” Poiss vastas, et enesetapu tundeid. Kohe saadeti poiss kuraatorile ja mind kutsuti kooli. Kuna mu 12a laps on väga sarkastilise huumoriga, sain õhtul lastensuojelult ka kõne koolist tehtud ilmoituse kohta.”

    Samas on ka risti vastupidiseid arvamusi. Üks naine kirjutab: „Mina ei saa aru, kui elada normaalset elu, kuidas jäädakse lastekaitse hambusse? Ma olen üksikvanemana elanud siin 10 a ja pole isegi näinud ega kuulnud mingit lastekaitset, kuigi peaksin ju kuuluma eriti riskirühma.”

    Teine naine kirjutab: „Millisel faktil põhineb väide, et enamus soome sotsiaaltöötajaid on empaatiavõimetud??? Jubedalt tahaks linki vastavale läbiviidud uuringule ja selle tulemustele! Tasub natuke ettevaatlikum selliste väljaütlemistega olla! Saan aru, et on mingi valus kogemus olnud, aga üldistada siiski ei tasu, eriti väites see olevat faktipõhine. See võib tuua veel lisa jama kaela. Parem otsi mõni usaldusväärne vastav ametnik ja uuri, mida saad teha, ole valmis ka oma vigu tunnistama ja otsi nõustamist, koolitust jne… usu inimeste headusesse ja saad isegi head vastu.”

    Kolmas naine kirjutab: „Kusjuures väga palju on koolil oma osa. Mu piiga on aspi, autist, st. et ta on erinev teistest. Pidevalt tuli koolist kaebusi, teatati iga plika lause lastekaitsele edasi. Poliis käis üle kuulamas last. Lõpuks, koolide kokkuleppel vahetasime kooli – väiksema ja teadjamate vastu ja voilaa- ei mingeid kaebusi, kõnesid ega muud, sest teatakse, mis on aspi laps. Rahulikum olla, kooli kiidan. On palju tuge, koosolekuid jne. siinpool lastekaitse ei vii lapsi kodunt minema, vaid ulatab abikäe. Peab ikka suur põhjus selleks olema, et lapsed käest ära viidaks.”

    Neljas naine kirjutab: „Kodus käidi mul ka. Pikka aega nendega koostööd teinud, mulle ainult kasulik olnud. Kodus nähti, et kõik on korras- lõpetati ruttu asi ära. Muidugi sellevõrra nad olemas, kui ma vajan nõu jne. Keegi ennist mainis- annad sõrme, võtavad käe. Tegelikult päris nii ei ole. Eks see piirkonniti erinev. Seda ma tean, et paljud eesti pered l-kaitsega hädas.”

     

    Allikas: Eestinen.fi
    Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

    Soomes reformitakse ajateenistust, ajateenija baaskursus muutub lihtsamaks

    NordenBladet — Soome ajateenistuses toimub lähiajal viimaste aastakümnete suurim muutus, kui ajateenija baaskursust muudetakse lihtsamaks. Tegemist on uue programmiga, mis kannab nime Väljaõpe 2020, muudab ajateenistuse kursuse-põhiseks ja lihtsustab ajateenija baaskursust, vahendab Helsingin Sanomat.

    Tegemist on Soome kaitsejõudude viimaste aastakümnete suurima muudatusega. Viimati muudeti allohvitseride väljaõpet. Uut väljaõpet testitakse kahe aasta jooksul ja see võetakse kasutusele kõigis väeosades. Uue programmiga muudetakse ajateenijate ja reservväelaste väljaõpe kursusepõhiseks. Eesmärk on võtta kasutusele uuem koolitustehnoloogia nagu simulaatorid ja virtuaalne keskkond. Uue väljaõppe tarbeks soetatakse laskesimulaatoreid Rootsi Saabi käest. Lepingu maht on kokku 9 miljonit eurot.

    Üks osa uuendusest on ka viimastel nädalatel testitud ajateenija uudsed toidupakid. Kaasaskantava toidu abil tahetakse vähendada aega, mis kulub toitlustamise peale. Soome kaitseväe peastaabi väljaõppe osakonna info kohaselt on muutused tingitud asjaolust, et ühiskond on ümberringi edasi arenenud ja ajateenistus peab muutustega kaasas käima. Digitaalne keskkond on noortele tuttavam kui varasem konservatiivne, mida seni on kasutatud.

    Väljaõppe reform ei puuduta ajateenistuse pikkust. Küll aga võivad selle osad muutuda. Praegu koosneb ajateenistus 8 nädalat kestvast baaskursusest, millele järgneb 9 nädalat kestev eriväljaõppe kursus ja lõpuks 7 nädalat kestev rühmaõppus. Allohvitseriks õppijad lähevad pärast baaskursust 16 nädalaks allohvitseride kooli. Ohvitseriks õppijad lähevad sealt pärast 7 nädalat reservohvitseride kursusele, mis kestab 14 nädalat.

    Uue süsteemi järgi kestab baaskursus 6 nädalat ja on senisest lihtsam. Kaht esimest nädalat kutsustakse orientatsiooniks, mille jooksul võimaldatakse sõduri ellu pehme sisse-elamine. Praegu toimub enamus väljalangemisi ajateenistusest kahe esimese nädala jooksul, mis on intensiivne, ja seda tahetakse uue korraga ära hoida.

    Pärast orientatsiooni on neli nädala pikkust kursust, mida võib valida enda äranägemise järgi. Pärast kuus nädalat kestvat algset väljaõpet järgneb 6 nädala pikkune edasine valdkonna-põhine väljaõpe, kus antakse edasi vastavalt kas maa-, mere- või õhujõudude alased baasteadmised. Alles pärast neid kahte 6 nädala pikkust tsüklit valitakse välja allohvitseriks ja reservohvitseriks õppijad. See annab parema võimaluse ajateenijaid jälgida ja neid hinnata ning valida juhtideks õiged inimesed. Reservohvitseriks õppimine algab pärast 6 nädalat kestvat allohvitseride väljaõpet. Reservohvitseride kursus kestaks senisest 2 nädalat kauem ehk 16 nädalat.

    Reasõdurid jätkavad pärast kahte 6-nädalast tsüklit 6 nädalat kestva eriväljaõppe ja siis veel 6 nädalat kestva kriisiaja üksuste väljaõppega. Nädala pikkustel kutsustel on esmaspäeval sissejuhatus, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval koolitus ning reedel toimuvad testid. Kursuste jaoks on valminud õppefilmid. Uuendustega püütakse jõuda selleni, et kui ajateenijad lähevad metsa, siis on neil juba eelteadmised olema, mitte ei minda sinna õppima. Metsas olekut kasutatakse õigete võtete omandamiseks. Uut süsteemi on juba katsetatud Pori brigaadis ja tulemused on olnud positiivsed. Uuel süsteemil on olnud ka vastaseid. Uut süsteemi katsetatakse kahe aasta jooksul ja katsetused algasid eelmisel suvel.

     

    Allikas: Eestinen.fi
    Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

    Trump ähvardab lahti lasta üle 800 ISIS-e võitleja, kui Euroopa riigid neid vastu ei võta

    NordenBladet — USA president Donald Trump teatas sotsiaalmeedias, et vangistatud 800 ISIS-e võitlejat lastakse lahti, kui Euroopa liitlased pole nõus neid vastu võtma ja nende üle kohtu mõistma.

    Trump kirjutas Twitteris, et USA palub Suurbritannial, Prantsusmaal, Saksamaal ja teisel Euroopa liitlastel vastu võtta ja kohtu alla anda üle 800 ISIS-e võitleja, kelle ameeriklased on Süürias kinni võtnud. „Islamikalifaat on langemas. Alternatiiv on väga halb, kuna me oleme sunnitud nad vabastama…”

    Trump jätkas, et USA ei taha, et ISIS-e võitleja Euroopa „üle ujutavad”, mis arvatavasti juhtub, kui nad lahti lasta. „Me teeme nii palju ja kulutame nii palju,” jätkas Trump, „nüüd on aeg teistel välja astuda ja teha seda, milleks nad on hästi võimelised. Me tõmbame tagasi pärast 100-protsendilist võitu Kalifaadi üle.”

    Selle peale on mõnede Euroopa riikide juhid raevus, vahendab Politico.

    Enne seda teatas Trump USA vägede väljaviimisest Süüriast. USA ootab, et Euroopa riigid võtavad Süürias ohjad USA-lt üle.

    Hispaania välisminister Josep Borrell oli üks neist, kes teatas, et pole mingit huvi saata Süüriasse sõjaväelasi. Hispaania ja teised Euroopa riigid pole valmis USA asemel Süürias tegevust üle võtma.

    Trumpi seisukoht valas veelgi õli tulle Euroopas, kuna paljud ISIS-e võitlejad on Euroopast pärit.

    Donald J. Trump on Twitter

    The United States is asking Britain, France, Germany and other European allies to take back over 800 ISIS fighters that we captured in Syria and put them on trial. The Caliphate is ready to fall. The alternative is not a good one in that we will be forced to release them……..

    Donald J. Trump on Twitter

    The U.S. does not want to watch as these ISIS fighters permeate Europe, which is where they are expected to go. We do so much, and spend so much – Time for others to step up and do the job that they are so capable of doing.

     

     

    Allikas: Eestinen.fi
    Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT