NordenBladet — Stockmanni omanikud otsustasid vahetada välja kolm juhatuse liiget ja värbasid juhatuse esimeheks Soome tuntuima kriisijuhi, 72-aastase Lauri Ratia.

Ratia on elukutselt insener ja tööstusvaldkonna nõustaja ning saanud tuntuks kui elu ja surma piiril kõikuvate ettevõtete päästja. Teda on varem palgatud päästma Turu laevatehast ja lahendama endise Talvivaara kaevanduse probleeme. Ratio on seni töötanud Talvivaara kaevanduse omanikfirma Terrafame juhatuse esimehena.

Stockmanni aktsia on pooleteise aasta jooksul kukkunud 75 protsenti. Suurim probleem on olnud ettevõtte põhitegevuse ehk kabamaja teenuse kahjum. Ratialt oodatakse ka Stockmanni kriisist välja toomist, selleks sõlmivad Stockmanni neli suuremat osanikku temaga eraldi lepingu „nõuandeteenuste osas, mis aitavad Stockmanni väärtust tõsta”.

Juhtkonna palgad jäävad samaks, mille kohaselt makstakse juhatuse esimehele palka 80 000 eurot aastas.

Kevadel toimuval aktsionäride koosolekul vahetuvad kaheksast juhatuse liikmest kolm. Juhatuse liikmed Kaj-Gustaf Bergh, Jukka Hienonen ja Michael Rosenlew on teatanud, et juhatuse liikmetena enam ei jätka. Hienonen on ettevõtte praegune juhatuse esimees.

Omanikud on teinud ettepaneku valida 21. märtsil toimuval aktsinäride koosolekul uuteks juhatuse liikmeteks Ratia, Stefan Björkman ja Peter Therman.

Björkman on insener ja rootsikeelset kultuuri toetava ühenduse Konstsamfundet esimees. Konstsamfundet on Stockmanni oluline aktsiönär.

Therman töötab nõustajana konsultatsioonifirmas MPS ja juhatuse aseesimehena investeerimisfirmas Hartwall Capital.

Stockmanni juhatuse aseesimeheks saab Leena Niemistö, kes on praeguse juhatuse liige. Lisaks temale jätkavad juhatuses veel Niemistön lisäksi Eva Hamilton, Esa Lager, Tracy Stone ja Dag Wallgren.

NordenBladet — Soomes on suurenenud ulatusliku migratsiooni oht, selgub siseministeeriumi avalikustatud riiklikust ohuhinnangust. Migratsiooni oht kujutab endast peamiselt kurjategijate, luurajate ja eriüksuste liikmete varjatud Soome imbumist. Ulatuslik migratsioon tähendab seda, et tulijate hulk on pidev, et tulijate hulk on suurem kui lahkujate oma ning et kõiki tulijaid ei suudeta piiri peal korralikult kontrollida.

Ulatusliku migratsiooni mõju Soome ühiskonnale võib olla see, et inimesed lakkavad uskumast, et valitsus suudab olukorda kontrollida. Sellise ohu mõju peetakse Soome kaitsevõimele ja majandusele praegu väikeseks, aga oht on suurenemas. Ohtude seas on suurenenud infomõjutuse oht. See tähendab järjekindlat avaliku diskussiooni häirimist ning tõe ja vale vahelise piiri hägustumist. Infomõjutuse ohtu suurendab eri meediakanalite, kaasa arvatud sotsiaalmeedia kanalite arvu ja mõju kasv. Lisaks kasutavad infomõjutust ära teatud riigid oma mõjuvõimu suurendamiseks. Infomõjutamise ohu ulatust Soome elutähtsatele tegevustele peetakse küllalt suureks.

Lisaks on kasvanud poliitilise, majandusliku ja sõjalise mõjutuse oht. Seeläbi püütakse mõjutada teist riiki tegema midagi sellist, mida muidu ei tehtaks. Mõjutuse eesmärk on muu hulgas näidata riigi juhtkonda võimetuna ning süvendada ebakindlust.

Soomele võivad avaldada poliitilist ja majanduslikku mõju Euroopa Liidu suhtes vaenulikult meelestatud jõud.
Poliitilise, majandusliku ja sõjalise mõjutamise ohtu peetakse küllalt suureks. Majanduse, infrastruktuuri ja varustuskindluse koha pealt on oht väga suur.

Infovõrkude ja -teenuste tõsiste häirete ohtu peetakse eriti suureks. Selline oht mõjutab laiemalt terve ühiskonna toimimist. Häirete põhjustajateks võivad olla infosüsteemide vead ja elektrikatkestused. Küberohtusid ja infosüsteemide häireid võivad põhjustada nii kurjategijad, terroristid kui välisriigid.

Ravimiresistentsete bakterite levik on samuti üks ohtudest, aga seda peetakse väikeseks.

Väikseks ohuks peetakse ka kiire levikuga tõsist loomade haigust.

Veevarustuse häireid peetakse väikseks ohuks, aga selle mõju majanduse, infrastruktuuri ja varustuskindluse koha pealt peetakse suureks.

Merel toimunud suure õnnetuse oht on suurenenud seoses nafta ja kemikaalide veo suurenemisega Läänemerel. Meretranspordi osakaal Soome lahel kasvab tulevikus.

Merre võib sattuda reostavaid aineid ka maapinnalt. Õnnetus toob endaga kaasa ulatusliku mõju ökosüsteemile. Õnnetustel on nii lühi- kui pikemaajalised mõjud. Õnnetuse mõju Soome elutähtsatele tegevustele peetakse siseturvalisuse seisukohalt suureks.

Kõige suuremat mõju Soomele avaldaks aga otsene sõjaline tegevus, ent sellise võimaluse oht püsib 2015. aasta tasemel.

Elektrivarustuse suure häire oht pole samuti kasvanud. Selle mõju aga peetakse jätkuvalt väga suureks.

Gripi ja muude epideemiate oht pole suurenenud, aga selle mõju peetakse suureks.

Suureks peetakse ka tuumaelektrijaama õnnetuse mõju Soomele, ent sellise õnnetuse toimumise oht pole suurenenud.

Soome riiklik ohuhinnang koostati nüüd teist korda ja saadeti Euroopa Komisjonile detsembrikuus. Eelmine ohuhinnang koostati 2015. aastal.