Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: veebruar 2019

Algas kandideerimine stipendiumile „Naised teaduses“

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eilsest, (30. jaanuarist 2019) on avatud konkurss L’Oréal–Balticu stipendiumile „Naised teaduses“. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse välja seitse 6000 euro suurust stipendiumit. Esmakordselt nomineeritakse igast Balti riigist üks stipendiaat L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent).

Igas Balti riigis antakse konkursipõhiselt välja üks stipendium kuni 40-aastasele doktorikraadiga naisteadlasele oma uurimistöö elluviimiseks loodusteadustes, keskkonnateadustes, füüsikas või tehnikateadustes. Lisaks antakse Lätis välja kaks ning Eestis ja Leedus üks stipendium kuni 33-aastasele naisdoktorandile oma uurimistöö lõpetamiseks neis valdkondades

L’Oréali „Naised teaduses“ stipendiumitele saab kandideerida 30. jaanuarist 7. märtsini 2019 programmi veebilehel www.forwomeninscience.com.

Lätis hakati L’Oréali stipendiume välja andma 15 aastat tagasi. Selle aja jooksul on tunnustatud kokku 42 sädelevat naisteadlast. Kaks aastat tagasi liitusid programmiga Eesti ja Leedu. „Naised teaduses“ stipendiumiga on seni tunnustatud kahte Eesti teadlast: dr Els Heinsalu ja dr Karin Kogermanni.

Stipendiumiprogrammi kutsus Lätis ellu programmi patroon, Läti Vabariigi endine president Vaira Vike-Freiberga. Täna toimib see koostöös Läti Teaduste Akadeemia, Leedu Teaduste Akadeemia, Eesti Teaduste Akadeemia ja UNESCO Balti riikide rahvuslike komisjonidega ning on ainus toetusprogramm neis riikides, mis toetab nimelt naisteadlaste ametialast arengut ja nende jaoks oluliste eesmärkide saavutamist.

Ülemaailmne „Naised teaduses“ programm loodi 1998. aastal. Alates sellest ajast on UNESCO ja L’Oréal panustanud ühiselt selle programmi kaudu teadustegevusse, samuti püüdesse naisteadlaste arvu suurendada ning soolist võrdõiguslikkust ka teadusmaailmas edendada. Selle kaudu mitte ainult tunnustatakse naisteadlasi, vaid ka aidatakse neil oma eesmärkideni jõuda ning oma saavutusi võimalikult laialt tutvustada.

Programmi raames on tänaseks toetatud rohkem kui 2700 noort naist 115 riigist üle maailma. Oma karjääri tipus on tunnustuse saanud 97 tippteadlast – nende seas Elizabeth H. Blackburn ja Ada E. Yonath, kes on mõlemad Nobeli auhinna laureaadid.

L’Oréal‒UNESCO rahvusvahelise tõusvate talentide programmi siht on tunnustada silmapaistvaid naisteadlasi ja toetada lootustandvaid noori naisteadlasi nende karjääri vältel. Programmi valitakse 15 naisteadlast riiklike ja piirkondlike parimate stipendiaatide hulgast viiest regioonist (Aafrikast ja Araabia riikidest, Aasiast, Euroopast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast), et neid inspireerida ja julgustada nende teekonda teadusmaailmas.

Lisainfo
Karin Laar
Korporatiivkommunikatsiooni ja meediajuht Baltikumis
L’Oreal Poland & Baltic HUB
+372 5333 1232
Karin.LAAR@loreal.com
Projekti koduleht: www.fwis.fr

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Taani ehitab seakatku tõrjeks 70 kilomeetri pikkuse elektrifitseeritud piiriaia

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Taani kardab, et Aafrika sigade katk levib Saksamaalt metssigade kaudu Taani ja ehitab seetõttu piirile aia. Taani on ainus riik Euroopas, kus sigu elab rohkem kui inimesi. Taanis on 3000 farmis ligi 12 miljonit siga, rahvaarv on 6 miljonit, vahendab The Guardian.

Piiriaia pikkus on ligi 70 kilomeetrit. Aia ehitus algas esmaspäeval, projekt kiideti heaks eelmisel suvel. Katku pole veel Taanis ega Saksamaal tuvastatud, aga üks juhtum oli sügisel Belgias. Oluline osa Taani ekspordist tuleb sigadest, Taanist eksporditakse igal aastal miljardeid kilosid sealiha.

Aed on elektrifitseeritud ja 1,5 meetrit kõrge. Sellest pääsevad üle põdrad, aga sead mitte. Aed ehitatakse ainult põldudele ja lagedale maale, teed jäävad vabaks.

Saksamaal ollakse aia suhtes skeptilised, sest haigus levib saastunud seadmete või toidu kaudu. Keskkonnakaitsjad on samuti aia vastu, kuna see takistab teiste väiksemate loomade nagu huntide, saarmaste ja šaakalite liikumist.

Piiriaia ehitust peetakse märgiliseks, sest Taani taaskehtestas kolm aastat tagasi piirkontrolli ning Saksamaa tahab teha sedasama.

 

 

Helsingi politsei oli sunnitud magama panema üle 30 koeravabrikus kasvanud huntkoera

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingi politsei andis teada, et oli sunnitud 28. jaanuaril magama panema üle 30 koeravabrikus kasvanud huntkoera, keda oli hoitud väga kehvades tingimustes. Helsingi politsei loomakuritegude uurimisgrupp on tegelenud alates aasta algusest raske loomakaitsekuriteoga, milles kahtlustatakse üht huntkoerte kasvatajat.

Uurimise käigus on selgunud, et kahtlusalune kasvatas huntkoeri ning pidas üleval koertehoidu. Politsei korraldas 9. jaanuaril koeravabrikuks kasutatud talus läbiotsimise, kust leiti 64 koerlast ja lisaks muid loomi. Loomade elutingimused ei vastanud nõuetele.

Reedel käis koeravabrikut vaatamas loomaarst, kes tõdes, et alles oli veel 36 looma, samas kui 30 looma oli viidud minema. Minema olid viidud loomad, kelle puhul suudeti tuvastada omanik ja kes olid toodud hoiule.

Politsei konfiskeeris 25. jaanuaril ülejäänud talus olnud loomad. Seaduse järgi võib konfiskeeritud looma panna magama, müüa või muul moel loovutada. Politsei hinnangul aga olid loomad sellises olukorras, et neid polnud võimalik loovutada. Huntkoerad võivad olla ettearvamatud ja isegi ohtlikud.

Politsei ei saanud võtta riski, et loomad antakse kiiresti uutesse kodudesse, kus nad võivad ohtu kujutada. Helsingi politsei otsustas esmaspäeval, 28. jaanuaril üle 30 koerlase magama panna.

Mingeid muid võimalusi politsei hinnangul ei olnud. See on väga kurb juhtum ja politsei ülesanne on avalikku korra ja turvalisuse tagamine. Loomaarsti abil püütakse leida uus kodu talus olnud kahele koerale ja kanadele.

Uurimise käigus on selgunud, et huntkoerte kasvatamise ajal elas talus peamise kahtlusaluse 3-aastane laps. Uurimise käigus selgitatakse välja ka lapse elutingimused.

 

 

Helsingis tuli välja mitu ebaseaduslikku lasteaeda, mis kinni pannakse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Linn on saatnud mitmele eralasteaiale kirja, et ebaseaduslik asutus tuleb kinni panna. Lauttasaaris asuv Ankkalampi lasteaed pannakse kinni sel neljapäeval ning veel seitset lasteaeda ähvardab sulgemine. Helsingis tegutseb mitmeid lasteaedu, mille puhul pole vastavat ehitusluba. Ankkalampi on tegelenud lastehoiuga aastaid ilma, et selleks oleks täidetud kõik tingimused, vahendab Helsingin Sanomat.

Linna ehitusjärelvalve selgitab praegu kaheksa ebaseadusliku lasteaia tegevust. Asi sai alguse Lauttasaarist, kus ebaseaduslik tegevus tuli välja jaanuari keskel. Uurimise käigus on selgunud, et mõni lasteaed on ebaseaduslikult tegutsenud kümmekond aastat. Ettevõttel Ankkalampi on Helsingis kokku 15 lasteaeda.

Linna ehitusjärelvalve on ebaseaduslikult tegutsevatele lasteaedadele saatnud välja kirjad, milles nõutakse trahvi ähvardusel lubamatu tegevuse lõpetamist. Lõpliku otsuse sulgemise kohta teeb linna keskkonnakomisjon.

Ankkalampi on edukas ettevõte, firma käive on aastatel 2014-2017 kasvanud miljonist eurost viie miljonini. Firma kasum on kasvanud 35 000 eurost 229 000 euroni. Ettevõtte juht Heidi Ruhala on ka selle omanik. Ta ei soovinud teemat kommenteerida.

Lasteaia sulgemise otsus tuli üllatusena lapsevanemetale, kes ei tea nüüd, kuhu oma laps panna.

Ebaseaduslikud lasteaiad tegutsevad ruumides, millel pole vastavat ehitusluba. Seetõttu pole kindel, et need vastavad lasteaedadele kehtestatud turvanõuetele. Ankkalampi lasteaed Lauttasaaris näiteks tegutseb endistes laoruumides ja selle puhul pole kindel, kas sinna pole jäänud asbesti või muude kahjulike ainete jääke.

Muud Ankkalampi lasteaiad tegutsevad endistes äri- ja bürooruumides. On võimalik, et seal pole ventilatsioon piisav. Samuti ei pruugi seal olla piisavalt varuväljapääse.

Helsingi linn tunnistab ka ise puudust, et pole varem lasteaedade puhul ehituslubade olemasolu kontrollinud. Loodeti selle peale, et teenusepakkuja vastutab ise, et kõik oleks korras.

Lauttasaari lasteaed on endises tööstushoones tegutsenud pool aastat. Selle puhul selgus, et ruumid pole piisavalt tuleohutud. Ventilatsioon on ehitatud 1975. aastal lao tarbeks.

Helsingis käib eralasteaedades ligi 3500 last ja linna lasteaedades ligi 25 000 last.

 

TalTech doktoritöö tõestas, et kaugtöö on tööea pikendamiseks optimaalseim võimalus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — TalTech ärikorralduse instituudis kaitses René Arvola hiljuti doktoritööd „Telework as a solution for extending worklife“ (Kaugtöö kui lahendus tööea pikendamiseks).

Kaugtöö on vaimse töö tegijate hulgas üha rohkem ja rohkem levinud. See omakorda aga eeldab ka tööandjatelt enam tähelepanu kaugtöö korraldamisel. Kaugtöö eelisteks töökeskkonnas peetakse peamiselt paindlikkust töötaja jaoks, kellel on võimalik ise valida töötamise aega ja kohta.

Doktoritöö üks juhendaja, TalTech majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi professor Piia Tint: „Kasutasime töös mitut uurimismeetodit, rakendades nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset lähenemist. Kvantitatiivsete andmete kogumisel kasutati mittetõenäosuslikku sihipärast valimit ja mugavusvalimit ning need andmed analüüsiti statistilise analüüsi abil, mis sisaldas lineaarset korrelatsiooni, ANOVA ühefaktorilist dispersioonanalüüsi ja t-testi. Nelja uuringu käigus koguti ja analüüsiti andmeid erinevate vaimse töö tegijate (sh kinnisvarasektori- ja ülikooli töötajate) kaugtööga seotud inimfaktorite kohta“.

Töö tulemusena loodud töökorralduslikud suunised  toetavad just kaugtöö abil vaimse töö tegijate pensionile jäämise edasilükkamist (st töötatakse koos pensioni saamisega ja otseselt koju jäämine lükkub edasi). Kuna kaugtööd kasutavad rohkem just suurema kogemusega töötajad, on tööandja huvides, et nende kogemused oleksid kättesaadavad ka napima staažiga kolleegidele. Seega on tööandja seisukohast oluline säilitada meeskonnatöö vaim, et kaugtöö tõttu töötajate vaheline vahetu, nn silmast-silma kontakt päriselt ei kaoks.

Doktoritöös tehtud uuringud kinnitavad, et kaugtööd tehakse intensiivselt ning tööandjad on kaugtöö reguleerimisel liberaalsed.

„Küll aga peab lisama, et kaugtööd  korraldavad arvestatava süsteemse lähenemise puudumise tõttu töötajad suuresti omal initsiatiivil, tuginedes isiklikule tarkusele. Kaugtöö kontseptsiooni sünnist alates on selle põhjused, ulatus ja muu kaugtööga kaasnev olnud pidevas muutumises, olles näiteks tihedalt seotud infokommunikatsiooni tehnoloogia kasutamisega. Seetõttu sooviksime tulevikus uurida just personaalseid tegureid kaugtöö kasutamisel“, selgitab Piia Tint.

„Tehtud uuringud lubavad väita, et kaugtöö võimaldab aja ja raha kokkuhoidu näiteks töötaja transpordis, paindlikkust töösuhetes, stressivabamat töökeskkonda, paremaid keskendumisvõimalusi ning mõningal juhul isegi leevendusi tervisehädadele. Selline töövorm võib olla ka üks lahendustest progresseeruva eluea tõusuga seotud probleemile, leevendades ühe meetmena ka kasvavat survet pensionisüsteemile“, kinnitab professor Tint.

Doktoritöö juhendajad olid emeriitdotsent Ülo Kristjuhan ja professor Piia Tint (TalTech).
Oponendid olid Pasi Juhani Pyöriä (Tampere Ülikool) ja dotsent Henrijs Kalkis (Riia Stradinši Ülikool).

Doktoritöö on avaldatud TalTech raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?9115

Lisainfo: TalTech ärikorralduse instituudi professor Piia Tint, piia.tint@ttu.ee

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...91011...14Page 10 of 14