PĂŒhapĂ€ev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: veebruar 2019

Minister Sikkut: Tervishoius on tÀhtis ja vajalik iga spetsialist

NordenBladet — „Tervishoiutöötajate roll meditsiinis on vĂ”tmetĂ€htsusega. Mitte moodsad masinad, vaid just teie olete need, kes loovad tervishoiu nĂ€o – teie isikuomadused mÀÀravad, kuidas patsiendid tajuvad kogu sĂŒsteemi,“ ĂŒtles minister Riina Sikkut. „Inimestel on tervishoiutöötajate ja –spetsialistide suhtes aina kĂ”rgemad ootused. Patsient vĂ”ib unustada teie nime, aga ta ei unusta, kuidas teda koheldi.“

Minister Riina Sikkut avaldas heameelt, et arstide ja Ă”dede vĂ€ljarĂ€nne on pidurdunud ning ĂŒha enam lĂ”petajaid jÀÀb tööle meie tervishoiusĂŒsteemi. „RÔÔmustan, et soovite oma teadmiste, oskuste ning suure sĂŒdamega olla abiks teistele inimestele. Usun, et teate ja tunnete kui vĂ€ga teid on meie tervishoidu vaja,“ lisas minister.

Tallinna Tervishoiu KÔrgkooli talvistel lÔpuaktustel saavad rakenduskÔrgharidusÔppe diplomi 206 lÔpetajat: Ôed, eriÔed, Àmmaemandad ja optometristid. Lisaks antakse 42 kutseÔppe lÔputunnistust hooldustöötajatele ja erakorralise meditsiini tehnikutele. Kokku lÔpetab sel talvel Tallinna Tervishoiu KÔrgkoolis 248 tervishoiutöötajat.

„Oleme vĂ”tnud Eestis suuna eelisarendada peremeditsiini. Esmatasandi tervishoiu tugevdamisega suureneb nii Ă”dede kui ka teiste tervishoiuspetsialistide roll. NĂ€iteks krooniliste haigustega inimeste ravi ja jĂ€lgimine liigub suuremas mahus just perearstide ja Ă”dede hoolde,“ ĂŒtles minister Riina Sikkut. „Selleks on vaja ka rohkem erioskustega Ă”desid, kes oskavad nĂ”u ja abi anda nĂ€iteks diabeetikutele, astmaatikutele ja vaimse tervise muredega inimestele.“

Ministri sĂ”nul vĂ”imaldavad Ă”e kutse- ja erialane koolitus osutada Ă”dedel nii iseseisva ambulatoorse Ă”e teenust kui ka statsionaarset Ă”endusabi. „Iseseisva Ă”endusabi kasv on Eesti tervishoius olnud viimastel aastatel mĂ€rkimisvÀÀrne ning kasvab tulevikus kindlasti veelgi. JĂ€rk-jĂ€rgult laiendame Ă”dede ja Ă€mmaemandate Ă”igusi ravimiretseptide vĂ€ljastamiseks. Lisaks analĂŒĂŒsib ministeerium vĂ”imalust anda tulevikus pereĂ”dede Ă”igus avada haiguslehti,“ ĂŒtles minister Sikkut. „Õendustöötajate jĂ€relkasvu kindlustamiseks suurendame aasta-aastalt Ă”ppekohtade arvu Ă”e ja Ă€mmaemanda erialadel, samuti panustame nii Ă”ppe- kui töökeskkonna parandamisse.“

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2017. aastal 3,5 arsti ja 6,5 Ă”endustöötajat, sh Ă”desid 6,2. 2015. aastal oli Euroopa Liidu riikides tuhande elaniku kohta keskmiselt sama palju arste, kuid Ă”endustöötajaid oli peaaegu poolteist korda rohkem – 8,6.

2017. aastal valminud OSKA raport, milles analĂŒĂŒsiti tervishoiuvaldkonna tööjĂ”u ja oskuste vajadust, nĂ€eb ette, et tippspetsialistidest arstide kĂ”rval on lĂ€hema 10 aasta jooksul vaja jĂ”uliselt kasvatada ka teiste tervishoiuspetsialistide ettevalmistamise mahtu. „Meil on vaja teid kĂ”iki – Ă”desid ja eriĂ”desid, Ă€mmaemandaid ja optometriste, hooldajaid ja kiirabitehnikuid. Iga lĂ”petanud spetsialist on meile tĂ€htis,“ rĂ”hutas minister Riina Sikkut.

 

Avafoto: Riina Sikkut (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Sotsiaalministeerium

Loe kĂ”iki NordenBladetÂŽi “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kroonlinna merevÀebaasi luureinfo: Venemaa paigutab tuumarakette Kaliningradi

NordenBladet — Kroonlinna merevĂ€ebaasi luureinfo nĂ€itab, et sadamast on lahkunud Ropucha-klassi dessantlaev Aleksandr Ć ablin, mis on varem transportinud tuumarakette Iskander. VĂ”imalik, et Kaliningradi viiakse midagi veel lisaks.

Vahetult pĂ€rast teadet tuumaleppest lahtiĂŒtlemise kohta lahkus seni pikalt sadamas seisnud laev laev 2. veebruaril Kroonlinnast ja arvatav sihtkoht on Kaliningrad.

Lahkunud laeva kohale on liigutatud Ôppelaev SmolnÔi, ilmselt selleks, et sadamas olevate laevade arvu muutumine kahtlust ei Àrataks.

Petri MÀkelÀ on Twitter

The USA pulled out of the #INFtreaty the #Russian #BalticFleet Ropucha-class landing ship Aleksandr Shabalin set sail from #Kronstadt. It has deployed #Iskander units before. First pictures show the Ropucha (Pennant nr. 110) at its pier where she has spent most of the winter.

 

Soomlaste arvates seletab pagulaste seksuaalkuritegusid erinev kultuur ja usk

NordenBladet — Enamus soomlasi arvab, et pagulaste seksuaalkuritegude pĂ”hjuseks on erinev kultuur ja usk. KĂŒsitluse andmetel leiab nii 65 protsenti soomlastest. Soome vĂ€ljaanne Helsingin Sanomat tellis vastava kĂŒsitluse pĂ€rast seda, kui Oulus ja Helsingis olid tulnud pĂ€evavalgele pagulaste poolt toime pandud seksuaalkuriteod. VĂ€lismaalt varjupaiga taotlejatena Soome tulnud mehed panid eriti palju toime lastevastaseid seksuaalkuritegusid ja nĂŒĂŒd otsitakse pĂ”hjuseid, miks see nii on.

PĂ€rast juhtumeid asusid Soome vĂ”imuliit ja opositsioon koos kiiresti karmistama karistusi seksuaalkuritegude eest. Soome ĂŒhiskond on jagatud pĂ€rast seksuaalkuritegusid kahte leeri. Üks leer, keda esindab pĂ”lissoomlaste juht Jussi Halla-aho leiab, et pĂ”hjus on islamimaadest tulnud noortes meestes. Teised leiavad, et usul pole tĂ€htsust ning soomlased panevad samamoodi toime seksuaalkuritegusid. Soomlastest peavad seksuaalkuritegude pĂ”hjuseks usku ja kultuuri peamiselt pĂ”lissoomlaste toetajad, samas kui roheliste ja vasakpoolsete toetajad leiavad, et see nii ei ole.

PÔlissoomlaste toetajad on ka kÔige rahulolematumad praeguse valitsuse reageerimisega seksulaakuritegudele.

KÔige suurem osa, 26 protsenti soomlastest leiab, et seksuaalkuritegude tÔrjumiseks tuleks karistusi karmistada.

Uuringu jĂ€rgi pole seksuaalkuriteod pannud inimesi negatiivsemalt pagulastesse suhtuma, vĂ€hemalt mitte vĂ”rreldes kolme aasta taguse ajaga. Uuringu jĂ€rgi peab pool soomlastest pagulasi ja varjupaiga taotlejaid kĂŒllalt suureks ohuks Soomele ja soomlastele, nii ei arva 44 protsenti soomlastest. 2016. aastal vastas 65 protsenti soomlastest, et pagulased ja varjupaiga taotlejad kujutavad kĂŒllalt suurt ohtu Soomele ja soomlastele.

KĂŒsitlus viidi lĂ€bi 22-27. jaanuaril ja selle teostas Kantar TNS Oy.

 

Soome terviseamet tahab muuta ametinimetused sooneutraalseks – pritsumehed mĂ”tlesid omale uue nime

NordenBladet — Soome terviseamet tahab kĂ”ik ametinimetused muuta sooneutraalseks. See tĂ€hendab, et kaotatakse metinimetused, mis sisaldavad sĂ”na -mees. Nimetuse vahetus puudutaks ka pritsumehi (soome keeles: palomies). Selle asemele soovitatakse sĂ”na: pÀÀstja. Soome pritsumehed aga tahavad jÀÀda pritsumeesteks, vahendab Ilta-Sanomat.

Pritsumeeste vĂ€itel aga vĂ”idakse pÀÀstjad segi ajada PÀÀstearmeega, mille töötajaid nĂ”nda kutsutakse. Pritsumehed ise mĂ”tlesid omale vĂ€lja termini „tuletehnika spetsialist” vĂ”i „ kustutus- ja pÀÀsteolukordade spetsialist”. Pakuti vĂ€lja ka „tulesĂ”dur”, mis paljudele meeldis.
 

 

Peaminister Ratas osaleb Riias Balti peaministrite kohtumisel

NordenBladet — Peaminister JĂŒri Ratas sĂ”idab tĂ€na Riiga, kus ta vĂ”tab osa Eesti, LĂ€ti ja Leedu peaministrite mitteametlikust kohtumisest. Balti Ministrite NĂ”ukogu eesistuja on sel aastal LĂ€ti ja kohtumist juhib uus peaminister KriĆĄjānis KariƆơ.

„Soovin KriĆĄjānis KariƆơile edu nii uues ametis kui Balti ministrite nĂ”ukogu töö juhtimisel. Tihe koostöö viib meid sihile nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelisel areenil,“ lausus peaminister Ratas. „LĂ€ti prioriteedid Balti Ministrite NĂ”ukogus –  julgeoleku tugevdamine, regionaalse ĂŒhenduvuse arendamine ning ĂŒhiste huvide kaitsmine ELis – on ĂŒhtmoodi tĂ€htsad meile kĂ”igile,“ sĂ”nas Ratas.

Kohtumine algab aruteluga aktuaalsetel teemadel Euroopa Liidus nagu Ühendkuningriigi EList lahkumine, siseturu, sealhulgas digitaalse ĂŒhtse turu tulevik ning liidu tulevane pikaajaline eelarve.

Lisaks rÀÀgitakse Atlandi-ĂŒlestest suhetest, Venemaaga seonduvast ning olukorrast Ukrainas. Kohtumise pĂ€evakavas on ka suurte regionaalsete infrastruktuuriprojektide areng: Rail Baltic, ĂŒhtne gaasiturg ja elektrivĂ”rkude sĂŒnkroniseerimine Kesk-Euroopaga. Peaministrid kohtuvad ka NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuse direktori Jānis Sārtsiga.

TĂ€na kell 11.50 algab kolme peaministri ĂŒhine pressikonverents.

Balti Ministrite NÔukogu loodi 1994. aastal kolme riigi valitsustevahelise koostöö jÀrjepidevuse tagamiseks. NÔukogu teeb otsused konsensusega ning need on kolme riigi jaoks siduvad.

Eestisse naaseb peaminister Ratas tÀna Ôhtul.

 

Allikas: Eesti Riigikogu