Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: veebruar 2019

Minister Sikkut: Tervishoius on tähtis ja vajalik iga spetsialist

NordenBladet — „Tervishoiutöötajate roll meditsiinis on võtmetähtsusega. Mitte moodsad masinad, vaid just teie olete need, kes loovad tervishoiu näo – teie isikuomadused määravad, kuidas patsiendid tajuvad kogu süsteemi,“ ütles minister Riina Sikkut. „Inimestel on tervishoiutöötajate ja –spetsialistide suhtes aina kõrgemad ootused. Patsient võib unustada teie nime, aga ta ei unusta, kuidas teda koheldi.“

Minister Riina Sikkut avaldas heameelt, et arstide ja õdede väljaränne on pidurdunud ning üha enam lõpetajaid jääb tööle meie tervishoiusüsteemi. „Rõõmustan, et soovite oma teadmiste, oskuste ning suure südamega olla abiks teistele inimestele. Usun, et teate ja tunnete kui väga teid on meie tervishoidu vaja,“ lisas minister.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli talvistel lõpuaktustel saavad rakenduskõrgharidusõppe diplomi 206 lõpetajat: õed, eriõed, ämmaemandad ja optometristid. Lisaks antakse 42 kutseõppe lõputunnistust hooldustöötajatele ja erakorralise meditsiini tehnikutele. Kokku lõpetab sel talvel Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 248 tervishoiutöötajat.

„Oleme võtnud Eestis suuna eelisarendada peremeditsiini. Esmatasandi tervishoiu tugevdamisega suureneb nii õdede kui ka teiste tervishoiuspetsialistide roll. Näiteks krooniliste haigustega inimeste ravi ja jälgimine liigub suuremas mahus just perearstide ja õdede hoolde,“ ütles minister Riina Sikkut. „Selleks on vaja ka rohkem erioskustega õdesid, kes oskavad nõu ja abi anda näiteks diabeetikutele, astmaatikutele ja vaimse tervise muredega inimestele.“

Ministri sõnul võimaldavad õe kutse- ja erialane koolitus osutada õdedel nii iseseisva ambulatoorse õe teenust kui ka statsionaarset õendusabi. „Iseseisva õendusabi kasv on Eesti tervishoius olnud viimastel aastatel märkimisväärne ning kasvab tulevikus kindlasti veelgi. Järk-järgult laiendame õdede ja ämmaemandate õigusi ravimiretseptide väljastamiseks. Lisaks analüüsib ministeerium võimalust anda tulevikus pereõdede õigus avada haiguslehti,“ ütles minister Sikkut. „Õendustöötajate järelkasvu kindlustamiseks suurendame aasta-aastalt õppekohtade arvu õe ja ämmaemanda erialadel, samuti panustame nii õppe- kui töökeskkonna parandamisse.“

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2017. aastal 3,5 arsti ja 6,5 õendustöötajat, sh õdesid 6,2. 2015. aastal oli Euroopa Liidu riikides tuhande elaniku kohta keskmiselt sama palju arste, kuid õendustöötajaid oli peaaegu poolteist korda rohkem – 8,6.

2017. aastal valminud OSKA raport, milles analüüsiti tervishoiuvaldkonna tööjõu ja oskuste vajadust, näeb ette, et tippspetsialistidest arstide kõrval on lähema 10 aasta jooksul vaja jõuliselt kasvatada ka teiste tervishoiuspetsialistide ettevalmistamise mahtu. „Meil on vaja teid kõiki – õdesid ja eriõdesid, ämmaemandaid ja optometriste, hooldajaid ja kiirabitehnikuid. Iga lõpetanud spetsialist on meile tähtis,“ rõhutas minister Riina Sikkut.

 

Avafoto: Riina Sikkut (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Sotsiaalministeerium

Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kroonlinna mereväebaasi luureinfo: Venemaa paigutab tuumarakette Kaliningradi

NordenBladet — Kroonlinna mereväebaasi luureinfo näitab, et sadamast on lahkunud Ropucha-klassi dessantlaev Aleksandr Šablin, mis on varem transportinud tuumarakette Iskander. Võimalik, et Kaliningradi viiakse midagi veel lisaks.

Vahetult pärast teadet tuumaleppest lahtiütlemise kohta lahkus seni pikalt sadamas seisnud laev laev 2. veebruaril Kroonlinnast ja arvatav sihtkoht on Kaliningrad.

Lahkunud laeva kohale on liigutatud õppelaev Smolnõi, ilmselt selleks, et sadamas olevate laevade arvu muutumine kahtlust ei ärataks.

Petri Mäkelä on Twitter

The USA pulled out of the #INFtreaty the #Russian #BalticFleet Ropucha-class landing ship Aleksandr Shabalin set sail from #Kronstadt. It has deployed #Iskander units before. First pictures show the Ropucha (Pennant nr. 110) at its pier where she has spent most of the winter.

 

Soomlaste arvates seletab pagulaste seksuaalkuritegusid erinev kultuur ja usk

NordenBladet — Enamus soomlasi arvab, et pagulaste seksuaalkuritegude põhjuseks on erinev kultuur ja usk. Küsitluse andmetel leiab nii 65 protsenti soomlastest. Soome väljaanne Helsingin Sanomat tellis vastava küsitluse pärast seda, kui Oulus ja Helsingis olid tulnud päevavalgele pagulaste poolt toime pandud seksuaalkuriteod. Välismaalt varjupaiga taotlejatena Soome tulnud mehed panid eriti palju toime lastevastaseid seksuaalkuritegusid ja nüüd otsitakse põhjuseid, miks see nii on.

Pärast juhtumeid asusid Soome võimuliit ja opositsioon koos kiiresti karmistama karistusi seksuaalkuritegude eest. Soome ühiskond on jagatud pärast seksuaalkuritegusid kahte leeri. Üks leer, keda esindab põlissoomlaste juht Jussi Halla-aho leiab, et põhjus on islamimaadest tulnud noortes meestes. Teised leiavad, et usul pole tähtsust ning soomlased panevad samamoodi toime seksuaalkuritegusid. Soomlastest peavad seksuaalkuritegude põhjuseks usku ja kultuuri peamiselt põlissoomlaste toetajad, samas kui roheliste ja vasakpoolsete toetajad leiavad, et see nii ei ole.

Põlissoomlaste toetajad on ka kõige rahulolematumad praeguse valitsuse reageerimisega seksulaakuritegudele.

Kõige suurem osa, 26 protsenti soomlastest leiab, et seksuaalkuritegude tõrjumiseks tuleks karistusi karmistada.

Uuringu järgi pole seksuaalkuriteod pannud inimesi negatiivsemalt pagulastesse suhtuma, vähemalt mitte võrreldes kolme aasta taguse ajaga. Uuringu järgi peab pool soomlastest pagulasi ja varjupaiga taotlejaid küllalt suureks ohuks Soomele ja soomlastele, nii ei arva 44 protsenti soomlastest. 2016. aastal vastas 65 protsenti soomlastest, et pagulased ja varjupaiga taotlejad kujutavad küllalt suurt ohtu Soomele ja soomlastele.

Küsitlus viidi läbi 22-27. jaanuaril ja selle teostas Kantar TNS Oy.

 

Soome terviseamet tahab muuta ametinimetused sooneutraalseks – pritsumehed mõtlesid omale uue nime

NordenBladet — Soome terviseamet tahab kõik ametinimetused muuta sooneutraalseks. See tähendab, et kaotatakse metinimetused, mis sisaldavad sõna -mees. Nimetuse vahetus puudutaks ka pritsumehi (soome keeles: palomies). Selle asemele soovitatakse sõna: päästja. Soome pritsumehed aga tahavad jääda pritsumeesteks, vahendab Ilta-Sanomat.

Pritsumeeste väitel aga võidakse päästjad segi ajada Päästearmeega, mille töötajaid nõnda kutsutakse. Pritsumehed ise mõtlesid omale välja termini „tuletehnika spetsialist” või „ kustutus- ja päästeolukordade spetsialist”. Pakuti välja ka „tulesõdur”, mis paljudele meeldis.
 

 

Peaminister Ratas osaleb Riias Balti peaministrite kohtumisel

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas sõidab täna Riiga, kus ta võtab osa Eesti, Läti ja Leedu peaministrite mitteametlikust kohtumisest. Balti Ministrite Nõukogu eesistuja on sel aastal Läti ja kohtumist juhib uus peaminister Krišjānis Kariņš.

„Soovin Krišjānis Kariņšile edu nii uues ametis kui Balti ministrite nõukogu töö juhtimisel. Tihe koostöö viib meid sihile nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelisel areenil,“ lausus peaminister Ratas. „Läti prioriteedid Balti Ministrite Nõukogus –  julgeoleku tugevdamine, regionaalse ühenduvuse arendamine ning ühiste huvide kaitsmine ELis – on ühtmoodi tähtsad meile kõigile,“ sõnas Ratas.

Kohtumine algab aruteluga aktuaalsetel teemadel Euroopa Liidus nagu Ühendkuningriigi EList lahkumine, siseturu, sealhulgas digitaalse ühtse turu tulevik ning liidu tulevane pikaajaline eelarve.

Lisaks räägitakse Atlandi-ülestest suhetest, Venemaaga seonduvast ning olukorrast Ukrainas. Kohtumise päevakavas on ka suurte regionaalsete infrastruktuuriprojektide areng: Rail Baltic, ühtne gaasiturg ja elektrivõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga. Peaministrid kohtuvad ka NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuse direktori Jānis Sārtsiga.

Täna kell 11.50 algab kolme peaministri ühine pressikonverents.

Balti Ministrite Nõukogu loodi 1994. aastal kolme riigi valitsustevahelise koostöö järjepidevuse tagamiseks. Nõukogu teeb otsused konsensusega ning need on kolme riigi jaoks siduvad.

Eestisse naaseb peaminister Ratas täna õhtul.

 

Allikas: Eesti Riigikogu