Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: november 2018

Soome loomade varjupaigad on täheldanud erakordset trendi, kus loomaomanikud toovad varjupaika kodust oma loomi kui „leituid”

NordenBladet — Loomaomanikud toovad omaenda loomi varjupaika kui „leituid” põhjusel, et sellega pääsevad nad looma varjupaika toomise kuludest. Enamasti viiakse loom ära siis, kui väike armas kutsikas suuremaks kasvab ning kakab ja pissib põrandale või hammustab inimesi. Koerast vabanemine on raske otsus ja taustal võivad olla majanduslikud põhjused. Varjupaika viimist peetakse kõige soodsamaks lahenduseks, vahendab Yle.

Üle 20 aasta varjupaigas töötanud Jussi Nummiola saab kohe aru, kas tegemist on inimese oma koeraga või on loom päriselt leitud. Kui „leitud” koer hüppab rõõmsalt autost välja ja järgneb saba liputades inimesele, siis tekib kohe kahtlus, et tegemist pole leitud loomaga. Tavaliselt jookseb leitud koer kohe kaugemale, kui lahti pääseb, räägib Nummiola.

Enamasti tuuakse varjupaika segaverelised koerad, kes on saadud tasuta. Algul on need koerad kutsikana ilusad, aga ei arvestata sellega, kui ruttu koer suureks kasvab.

Probleemsed koerad võivad käia ühe omaniku käest teise kätte, enne kui varjupaika satuvad. Seaduse järgi peab igal omavalitsusel olema koht, kuhu leitud loomad paigutada. Seal hoitakse looma vähemalt 15 ööpäeva, pärast mida võib looma müüa, anda uuele omanikule või magama panna.

Kui koer on vähegi sotsiaalne ja võtab õppust, siis leitakse talle uus kodu. Aga kui juhtum on lootusetu, siis pannakse koerad magama. Koera magama panemise ehk eutanaasia hinnad kõiguvad loomaarstide juures 150-200 euro vahel ja sõltuvalt tuhastamisest.

Kui koer on kadunud, siis aitab omanikku leida kõige paremini sotsiaalmeedia. Eri gruppide ja lehtede kaudu on koerad leidnud tagasitee omaniku juurde või siis uue kodu. Üks mees üritas tuua lausa kaks „leitud” koera, aga sotsiaalmeedia kaudu tunti omanik ära. Tavaliselt on sellistel puhkudel omanikud ise oma veast aru saanud ja koera varjupaigast ära toonud. Koer tagastatakse omanikule tasu eest. Neile loomadele, kelle omanikku ei leita, püütakse otsida uus kodu.

Keskmiselt läheb ühe leitud koeraga tegelemine omavalitsusele maksma 185 eurot. Hind erineb aga olenevalt omavalitsusest. Praegu parlamendis menetluses oleva seadusemuudatuse kohaselt peab edaspidi olema koeral märgistus, mis vähendab kadumiste hulka. Soomes pole veel kehtestatud koerte kohustuslikku kiibistamist, mistõttu sörgib Soome ses osas teistel riikidel sabas.

Praegu on Soomes märgistatud ligi 80 protsenti koertest. Koer märgistatakse mikrokiibiga, mis pannakse naha alla. Uus loomakaitseseadus, mis kehtestab sundkiibistamise jõustub Soomes 2021. aastal. Vastutus leitud loomade ja varjupaikade eest läheb omavalitsustelt üle maakondadele.

 

Soome ja Eesti saavad Europarlamendis ĂĽhe koha juurde

NordenBladet — Järgmisel kevadel toimuvad Europarlamendi valimised ja see toob suure muutuse nii Soome kui Eesti jaoks – nimelt saavad mõlemad riigid ühe koha juurde.

Tegemist on kohtade ümberjagamisega pärast Brexitit ehk Suurbritannia lahkumist. Soome saab ühe koha juurde ja tulevikus on Soomel 14 kohta. Eesti saab samuti ühe koha juurde ja tulevikus on Eestil 7 kohta.

Kõige rohkem saavad kohti juurde Hispaania ja Prantsusmaa – juurde tuleb 5 kohta. Saksamaa kohtade arv jääb samaks. Läti ja Leedu kohtade arv jääb samuti samaks, Rootsi saab juurde ühe koha.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Muusik Esa ”Nätsi” Rosvall on elanud 28 aastat autos

NordenBladet — Varem muusikuna tegutsenud 73-aastane soome mees elab juba viimased 28 aastat autos. Praegu on mees kolinud Hispaania lõunarannikule Fuengirolasse – ja elukoht on endiselt auto.

Muusik Esa ”Nätsi” Rosvall ei suuda ühe koha peal olla. Nõnda on ta leidnud omale sobiva elamise mooduse. Ta on elanud 28 aastat autos, neist viimased 7 aastat Hispaanias, vahendab Iltalehti.

Soomes on mehel haagissuvila, kus kodumaal käies ööbib. Hispaanias elab soomlane Citroen Berlingos, mille ta leidis ühest remonditöökojast ja korda kõpitses. Autos on palju erinevaid laekaid ja katuseaknad. Autos on lisasoojendi, mis annab sooja. Gaasipliidil saab teha hommikuse kohvi ja süüa.

Kahe Poris elava tütre hoiatustele vaatamata käis Nätsi suvel autoga Soomes ja nüüd on ta teel tagasi. Lendamine ning elamine üürikorteris mehele ei istu.

Nätsi pole kogu elu alkoholist hoolinud, aga muusiku elukutse talle meeldib, kuna sellega seoses saab ringi sõita. 1980ndatel tegeles ta tsirkusega, millega seoses sõitis isegi Venemaa läbi.

Autos elav Nätsi on pidanud üle elama vaid ühe varguse – kord Barcelona ligidal võeti tal auto tagaistmelt kott raha ja dokumentidega. Järgmises peatuspaigas sai ta oma asjad tagasi, aga 100 eurot raha oli läinud.

Möödunud aasta Hispaanias oleks võinud jääda mehe jaoks viimaseks. Nimelt nägi ta unes, et uss on roninud tema jalgade juurde magamiskotti. Kui ta ärkas, sai aru, et see oli olnud uni. Peeglisse vaadates aga märkas, et üks näopool oli alla vajunud. Kui veel üks käsi oli tundetu, helistas tuttav mees kiirabisse. Nätsi oli saanud kergekujulise ajuinfarkti, millele saadi õnneks kiiresti jaole ja seetõttu ei ole sellest jäänud nähtavaid jälgi.

Mitmel alal tegutsemise eest omistati Nätsile möödunud aastal Soomes kunstnikupension.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome politseinik paljastab valusa tõe: väga paljud kuriteod jäetakse üldse uurimata

NordenBladet — Soome konstaabel avaldab valusa tõe: massikuritegude uurimisega politsei ei tegele. Ainus tegevus on „info tapmine” nagu sel puhul öeldakse.

Helsingi politsei vanemkonstaabel Pauli Mäenpää kirjutab väljaande Helsingin Sanomat arvamusküljel, et massikuriteod nagu näiteks vargused on nii levinud, et need mätsitakse lihtsalt kinni ja avalikkusele infot ei anta, sest politsei ei jaksa nende kuritegudega tegeleda.

Selliste massikuritegude hulka, millega politsei ei jõua tegeleda, kuuluvad näiteks jalgrattavargused, samuti autode rehvivargused. Mäenpää väitel pole vähemalt Helsingi politseil võimalust selliste kuritegudega tegeleda. Kui politsei iga kuriteoga tegeleks, siis jookseks uurimised umbe.

Näiteks jalgrattavargus pannakse politseis lihtsalt kirja, et inimene saaks vajadusel kindlustuse poole pöörduda, ja see ongi kogu tegelemine. Vahetult pärast seda lõppeb asja uurimine ilma mingite täiendavate toiminguteta.

Politseinik väidab, et selline on praktika ja avalikkusel on õigus seda teada. Massivargustega tegelevad Soomes ühed ja samad isikud, enamasti varastatud kraami kätte ei saada ja hüvitist samuti mitte. Karistused on samuti nii leebed, et enne jõutakse varastada väga palju, kui inimene reaalselt vangi pannakse.

Mäenpää väitel on politsei muutunud vaid kindlustusfirmade tegevuse vahelüliks ja see kisub alla politseitöö moraali. Paljud politseinikud lahkuvad töölt, sest sisuliste asjadega saab vähe tegeleda. Seetõttu oleks hea, kui avalikkusele räägitaks ausalt, nagu asjad on, et kuritegude uurimata jätmise põhjus on ressursipuudus, mitte politseinike kehv töö.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome naine hakkas valmistama kaeratooteid ja teenib sellega miljoneid

NordenBladet —Kaarina naine Merja Scharlin (73) hakkas juba 1990ndate aastate algul tootma kaerast tooteid ja nüüd teenis korraliku varanduse, kui müüs äri edasi suurfirmale Fazer.

Scharlin uskus hapendatud kaera ehk kiislasse siis, kui kõik ülejäänud hakkasid valmistama toiduaineid soja baasil. Scharlinile aga soja ei meeldinud, kuna sel oli kohutav maitse. Möödunud aastal müüsid Merja ja tema poeg Niko (39) oma ettevõtte Bioferme edasi Fazerile. Ettevõte on tuntud Yosa kaeratoodete poolest, vahendab Helsingin Sanomat.

Müügimõte sündis sellest, et kaerabuum muudkui kasvas ja turul konkureerimiseks oleks olnud vaja suuri investeeringuid. Ettevõtte täpne müügihind pole teada, aga pojale laekus eelmise aasta eest tulu 9,8 miljonit eurot ning emale samuti paar miljonit.

Merja ja Niko Scharlin jäid pärast ettevõtte müüki Fazerisse tööle. Merja aitab välja töötada uusi tooteid ja üks on selline, mis on maailmas täiesti unikaalne: taimne, aga pole jogurt.

Merja on õppinud Helsingi ülikooli maamajandus- ja metsandusteaduskonnas toidutehnoloogiat. Oma ettevõtte asutas ta garaažis 40 aastat tagasi. Alguses tootis ta hapendatud taimemahlu. Siis oli peamine toode ökohapukapsas. Vahepeal prooviti toota arooniaveine, aga siis jäädi alates 1990ndate algusest pidama kaeratoodete juurde.

Kaerajogurtite kaubamärgi Yosa esimene osa tuleb ingliskeelsest nimetusest, teine osa aga sõnast kiesa, mis Karjalas tähistab hapendatud kaerakiislat. Vanal ajal söödi kiislat pärast suuremaid pidusid, kui taheti seedimine korda saada.

Ühtlasi soovib Merja võtta ühe puhkuse, sest pole 40 aastat õieti puhata saanud.