Teisipäev, märts 19, 2024

Monthly Archives: november 2018

Tule maale ja rikastu – Norra riik kuldab maale kolijad häbenemata üle

NordenBladet — Maale elama kolinud inimeste õppelanud kustutatakse, eraisikute maksud on madalamad ja tööandjate maksud viidud nulli – selline paradiis ootab maale elama kolijaid Norras. Eesmärk on hoida elu maal alles, maksku mis maksab.

Soomet ootab ees samuti raske otsus: kas lasta maapiirkondadel tühjeneda või hoida neid elus. Neli viiest soomlasest pooldab maapiirkondadel elu sees hoidmist riigi rahaga. Praegu aga kinnisvara hinnad maapiirkondades kukuvad kivina ja isegi Savonlinna-sugused keskused on mures oma tuleviku pärast, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomes ja Rootsis vaadatakse maapiirkondade tühjenemist kui loodusseadust – megatrendi, mille vastu pole mõtet võidelda. Regionaalpoliitika on sõimusõna.

Norra aga liigub siin vastassuunas. Naftaga rikastunud maa hoiab vägisi väikseid kohti elus, maksku mis maksab. See on Põhjamaades suur erand.

Siin on mõned Norra põhjaossa elama läinud inimeste soodustused:

Kõigil piirkonda elama asunutel kustutatakse õppelaenust igal aastal 2600 eurot, õpetajatel 4600 eurot. Kui elad maal pikemalt, kustub laen täielikult.

Kui asutad ettevõtte, ei pea maksma üldse tööandjana makse. Elektrist tuleb maksta vaid osa ja sedagi ilma käibemaksuta.

Tulumaks on maal väiksem – selline kord kehtib juba alates 1990ndate aastate algusest. See kord loodi tollal kalanduse kriisi jaoks ja püsib tänaseni.

Norra regionaalpoliitika alustala on tööandja maksude puudumine: mida kaugemal inimese tööle võtad, seda vähem maksad. See põhimõte kehtib kogu maal.

Norras ei tule see kõik tasuta: selle maksumus aastas on riigile 1,5 miljardit eurot, see on samas suurusjärgus Soome põllumeestele makstavate toetustega.

Lisaks on Norras põllumajandustoetused Soome omadest kõrgemad ning kaitsetollide kaudu antav toetus kohapealsetele tootjatele. Näiteks nisu ja sealiha hinnad on Norras Soome omadest kaks korda kõrgemad – see toetab kohapealset tootjat.

Norra maaelu toetusi ei kõiguta ükski valitsus ega erakond – toetus sellele põhimõttele on sedavõrd suur. Samuti on Norras väga suured toetused väikevaldadele. Näiteks veidi üle 3000 elanikuga valda on ehitatud oma spordikeskus, ujula, mäesuusakeskus ja soojendusega jalgpallihall. Rääkimata sellest, mis maksavad mägiteede tunnelid. Või Norra üle 50 lennuvälja ülalpidamine. Sellele lisaks maksab arengufond Innovasjon Norge maapiirkondade ettevõtjatele heldelt toetusi. Investeeringutest makstakse kinni kuni 3/4.

Kokkuvõttes püütakse teha Norras nii, et maapiirkonda elama kolivad inimesed ei peaks end teistest kuidagi kehvemini tundma.

Norra äärealade toetuste tõhusust uuriti 2012. aastal. Selgus, et toetusmeetmetest on abi piirkonda elama asunud inimeste jaoks. Need, kes said rohkem toetust, jäid kauemaks.

Vaatamata suurtele toetustele maapiirkondades on ka Norras nii, et linnad kasvavad ja maapiirkonnad tühjenevad. Siiski on nii teadlased kui elanikud ühel meelel, et ilma toetusteta oleks tühjenemine veel kiirem.

Norra keeldus Euroopa Liiduga ühinemisest 1972. aastal. Mõjuvaks sai just maapiirkondade elanike arvamus. Samal ajal hakkas raha sisse tulema naftapuurtornidest. Maaelu edendamiseks oli pärast seda jälle raha. Norra pole jätkuvalt Euroopa Liidu liige ja teine kord keelduti liitumast 1994. aasta rahvahääletusel.

Norra põhjaosas elati varem ja elatakse ka praegu kala, see on tursa püügist, kuivatamisest ja saatmisest Lõuna-Euroopa riikidesse. Lisaks kasvatatakse palju lambaid. Ka sellele makstakse kõvasti peale – ilma toetusteta poleks lambakasvatus mõeldav. Toetustest tuleb rohkem raha kui liha müügist.

Norralased ei lase pead norgu. Isegi riigi põhjaosas pandi püsti alternatiivrokifestival, mida teatakse kõikjal Põhja-Norras ja mis aitab maailmaga kontakti hoida. Isegi väikestes külades on poed, kust saab osta kõike. Kõige minevamad tooted on vahvlid ja kohv.

Seltskond on Põhja-Norra saartel väga kirju: algul tulid hipid, siis punkarid ja lõpuks 1980ndatel aastatel Rootsist üks suur moslemiperekond. Nüüd on paljud saare noored pöördunud islamiusku. Vahel on pidude käigus punkarite ja moslemite vahel veidi ütlemist, aga ei midagi enamat. Tähtis on, et saarel valitseks üldine positiivne meeleolu.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu koguneb täiendavale istungile tuleva nädala esmaspäeval

NordenBladet — Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus Toompea lossi istungisaali kokku Riigikogu täiendava istungi 26. novembril algusega kell 11.

Istungi päevakorras on Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Eiki Nestori, Kalvi Kõva, Marianne Mikko, Jaanus Marrandi, Inara Luigase, Heljo Pikhofi, Kersti Sarapuu, Tiit Teriku, Mihhail Korbi, Heimar Lenki, Erki Savisaare, Märt Sultsi, Enn Eesmaa, Anneli Oti, Siret Kotka-Repinski, Vladimir Velmani, Dmitri Dmitrijevi, Mihhail Stalnuhhini, Igor Kravtšenko, Helmut Hallemaa, Marika Tuus-Lauli, Eevi Paasmäe, Toomas Väinaste, Valeri Korbi, Rainer Vakra, Toomas Pauri, Jaanus Karilaidi, Karin Tammemägi, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Helmen Küti, Toomas Jürgensteini, Hardi Volmeri, Toomas Vitsuti, Barbi Pilvre, Hannes Hanso, Monika Haukanõmme ja Tanel Talve esitatud Riigikogu avalduse „ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta“ eelnõu (758 AE) esimene lugemine.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

SUUR PÖÖRE Soome kinnisvaraturul: eluasemest ei pruugi enam lahti saada

NordenBladet — Seni on paljud inimesed teinud Soomes nii, et võtnud laenu, ostnud korteri, hoidnud seda kaks aastat, et see maksuvabalt maha müüa ja siis müünud suure vaheltkasuga maha. Nüüd on aga seis, kus korraga on müüki tulemas suur hulk selliseid kortereid ja neile ei pruugi leida enam ostjat.

Juba praegu on Helsingis seis selline, et 3-toaliste ja suuremate vanemate korterite hind on hakanud kukkuma. Samuti on languses hinnad Vantaal Havukoskis, Koivukyläs, Martinlaaksos ja Myyrmäel, vahendab Helsingin Sanomat.

Neid piirkondades oli korterite kõrgeim hind 2013. aastal. Pärast seda on hinnad langenud. Näiteks üks korter hinnati 2010. aastal 164 000 eurole, eelmisel kevadel maksis korter vaid 130 000 eurot. Selline hinnalangus on reaalne kõikides Soome suuremates linnades.

Seega pole enam seis selline, kus korter on võimalik kasuga maha müüa. Üha enam inimesi peavad arvestama sellega, et saavad korteri müügist hoopis kahju. Kui aga kõik korraga müüma lähevad, langeb hind veelgi rohkem. Palju inimesed on ostnud korteri nn ühistulaenuga ja pole laenumakseid üldse tasunud. Skeem on selline, et osta korter ühistulaenuga, laenu maksma ei pea ja kahe aasta pärast müüakse korter vaheltkasuga maha. Kui aga hinnad kukuvad ja ostjat ei leia, siis jäävad inimestele korterid kätte ja nad peavad hakkama laenumakseid tasuma. Paljud inimesed pole sellega arvestanud.

Paljudel juhtudel kaetakse 70-80 protsenti korteri hinnast ühistulaenuga. Tänu sellele saavad inimesed korteri kätte väiga väikse sissemakse ja või täiendava laenu abil. Ühistulaenude puhul on aga oht selles, et pangad võivad tõsta intressi vastavalt euribori tõusule.

Arvestama peab ka sellega, et kahe aasta jooksul on korter juba mõnevõrre kulunud, mistõttu selle eest ei saa enam küsida uue korteri hinda. Seni, kuni hinnad tõusid, sai ka vanema korteri maha müüa kui uue, aga see ei pruugi igavesti nii jätkuda. Senine korterite kiire hinnatõus on Soomes olnud pigem erand kui reegel ja on ainult aja küsimus, mil hinnad hakkavad langema. Tulevikus on korterite puhul nagu autodega, kus hind kukub kõige rohkem esimesel aastal pärast ostu ja hiljem hakkab vaikselt alla tulema.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Mihkel Zilmer

NordenBladet — Tartus, Dorpati konverentsikeskuses toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teadus sotsiaalmeedias – meelelahutuse ja müra vahel?” anti üle 2018. aasta Eesti teaduse populariseerimise riiklikud auhinnad.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Mihkel Zilmer. Mihkel Zilmer on teadlane ja õppejõud, kes on üle 40 aasta tutvustanud teaduspõhise toitumise aluseid ja populariseerinud nii enda kui teiste uurijate teadusuuringute tulemusi. Lihtne ja rahvale arusaadav sõnakasutus koos sügavate teadmistega on olnud see, mille tõttu tema esitatud sõnumid on inimestele hästi vastuvõetavad ning soovitused järgitavad. Mihkel Zilmer on koostanud üle kahekümne rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt medaleid saanud sportlaste teaduspõhised toitumiskavasid (nt. Gerd Kanter jt). Ta on nende aastate jooksul normaalse söömise ja joomise kohta tarkust ning juhiseid jaganud arvuliselt mitme Eesti jagu rahvale.  See on olnud töö, mis on äärmiselt vajalik inimeste tervise ja heaolu tugevdamiseks ning elukvaliteedi parandamiseks.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis teadusajakirjanik Priit Ennet (Eesti Rahvusringhääling), kes on pikaaegne Eesti teaduse populariseerija ja Eesti Teadusajakirjanike Seltsi eestvedaja. Ennet on juba alates 2005. aastast juhtinud Vikerraadios saadet Labor, samuti teeb ta populaarseid hommikusi Teadusuudiseid.

II preemia pälvis zooloog ja pedagoog Aivo Tamm, kes on silmapaistvalt edukas loodusteaduste huvi tekitaja ja hoidja õpilastele toimuvate huviringide kaudu.

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvis peapreemia Elva Gümnaasiumi Miniteaduskool, mille eestvedajad on õpetajad Evelin Toom ja Külli Korol.

II preemia tegevuste ja tegevuste sarjade kategoorias pälvisid looduskeskkonna-alased katsed lasteaedades, eestvedaja Huvitava Bioloogia Kool.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil autasustati peapreemiaga õppefilmide sarja soodest „Ah soo!“, mille idee autor ja stsenarist on Piret Pungas-Kohv, Eestimaa Looduse Fond.

II preemia anti Zooloogid 2.0 veebipõhisele blogile, mille eestvedajad on Randel Kreitsberg ja Tuul Sepp.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil said peapreemia Ajakiri Eesti Loodus ja peatoimetaja Toomas Kukk.

II preemia trükisõna valdkonnas anti artiklite sarja „Antibiootikumid ja ravimresistentsus” eest Ülar Allasele ja Tanel Tensonile Tartu Ülikool.

Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti välja peapreemia loodusvaatluste maratonile, mille eestvedajad Märt Kose ja Veljo Runnel, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

II preemia uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti huvihariduse näidisõppekavale “Mänguline matemaatika koos LEGO EV3 robotiga 4. – 6. klassis” ning eestvedaja Janika Leostele koos meeskonnaga.

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul saab tänavu Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm.

„Eesti Teadusagentuuris me näeme, et konkurents teaduse populariseerimise auhindadele läheb iga aastaga üha tugevamaks. See on kindel märk teaduskommunikatsiooni edenemisest meie riigis. Selle üle, et üha rohkem teadlasi peab oma teadustööst rääkimist ja kirjutamist igapäevatöö lahutamatuks osaks, saame ainult suurt rõõmu tunda. Usun, et selle aasta preemia saanute eeskuju nakatab paljusid. Aitab ju teadus meil maailma paremini mõista ja igapäeva eluga paremini toime tulla ning on parim viis maailma uurimiseks ja edendamiseks,“ kommenteeris Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärgiks on tunnustada Eestis teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi ja tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Helsingi on täis kõrgelt haritud, vallalisi, lastetuid ja üksikuid inimesi

NordenBladet — Helsingi suurim elanike rühm on 28-aastased inimesed, keda  septembri lõpus oli kokku 13 538. Neist naisi on 500 võrra enam kui mehi. Noored inimesed tulevad Helsingisse põhiliselt kultuurielu ja vaba aja veetmise võimaluste, samuti töö tõttu. Enamus neist elab üürikorteris, on kõrgelt haritud naised, vallalised ning lastetud, vahendab Yle.

Soomes sündinud 28-aastasest naistest on 64 protsendil ja meestest 45 protsendil kõrgharidus. Meeste puhul on tegelik number hiljem suurem, kuna sõjaväekohustuse tõttu käib osa mehi 28-aastaselt veel kõrgkoolis.

Helsingi on noortele alustamiseks mugav koht, kuna seal on palju väikseid elamisi, 1-2-toalisi kortereid. See on ka põhjus, miks Helsingis elab palju üksikuid ja lastetuid inimesi.
Enamus noori elab Helsingis üürikorterites ja põhjuseks on korterite kõrge hind. 28-aastastest soome naistest vaid 17 protsendil on laps. Erinevus on suur võrreldes Espoo ja Vantaaga, kui näiteks Vantaal on 28-aastastest naistest 60 protsendil laps või lapsed. Espoos elab iga kolmas 28-aastane naine koos lapse või lastega.

Helsingi elavatest 28-aastastest meestest vaid 8 protsenti elab lapse või lastega. Erinevus naistega tuleb sellest, et mehed saavad lapsed vanemas eas kui naised. Lahutuse korral jääb laps enamasti naise juurde elama.

Helsingi elanike keskmine vanus on 40,6 aastat.

Terve Soome peale on suurim vanuserühm 55-aastased. Trend on selline, et Helsingi elanikkond nooreneb ja ülejäänud Soome vananeb. Helsingisse tulevad noored õppima ja jäävad tööle. Hiljem siirduvad paljud välismaale.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT