Teisipäev, september 16, 2025

Monthly Archives: november 2018

Helena-Reet: Koos lastega autoga ümber Soome – TEHTUD! (VOL1: Tallinn-Helsingi-Nurmijärvi-Riihimäki-Hämeenlinna-Tampere) + FOTOD!

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Ma ei oska öelda muud kui WOW! Olen ise ka üllatunud, et sellise “hullumeelse” asja ette võtsin ning koos lastega 12-päevaga peaaegu kogu Soomele ringi peale tegin. Kogu reis oli veel lahedam, kui oskasin loota. Nägime ja kogesime nii palju, et raske on seda kõike korraga kirjeldada. Ma võiks samasuguse või veelgi pikema autoreisi kohe täna uuesti ette võtta – sama võib öelda mõlema lapse kohta. Me kõik kolmekesi oleme reisist lihtsalt super vaimustuses! Nii lahe on nendega reisida ning avastada neis uusi ja põnevaid iseloomujooni, kuulata nende mõtteid ja plaane, mille jaoks argipäeval koolide, ringide ja töö tõttu tihti niipalju aega ei jää.

Startisime 20.oktoori varahommikul. Viking XPRS väljus 07.00 Tallinnast ja 09.30 oli Helsingis. Ostsin edasi-tagasi laevapiletid juba augustis, kohe kui reisimõte tuli ning arvasin ka, et varem ostes saan soodsamalt. Maksin 157.-eur´i (edasi-tagasi piletid, auto, kolm inimest ja kajutid), ent juba peagi selgus, et reis tuleb planeeritust pikem ning  samuti olid piletid nädal enne sõitu hoopis odavamad. Annulleerisin vanad piletid (ostan alati 6.- eurose kindlustuse, mis võimaldab pileteid tagasi müüa ja/või muuta). Ostsin uued piletid, seekord vaid ühe otsa korraga, et tagasisõit ei oleks nagu “kohustus”. A4 Seaside Standard kajut+ auto+3 inimest, maksma läks 65.- eurot. Sõidan alati kajutiga, sest 2h30min lihtsalt laevas ringi hulkuda on minu jaoks väsitav ning tundub ajaraiskamisena. Kajut võimaldab privaatsuse, rahu ning võimaluse kas hommikuund pikendada või tööasjadega tegeleda.

https://www.instagram.com/p/BpI_IaPnOae/

https://www.instagram.com/p/BpJZo9THP1G/

09.30 olime Helsingis Katajanokanlaituri 8 asuvas sadamas ning laste soovil suundusime esimeses järjekorras Starbucks´i (Esplanadi 39, 00100 Helsinki) – see on sadamast välja sõites kohe Pohjoisesplanaadil Akadeemilise raamatupoega (Akateeminen kirjakauppa) samas majas. Võtsime Grande Latte (5.10), vahukoorega Grande Strawberry Cream Frappuchino  (5.50) ning Grande Mango Frappuchino samuti vahukoorega (5.80).

Seejärel lülitasin sisse oma Garmin GPS-i. Kuna mul on väga vana mudel, palvetasin, et see meid reisi jooksul alt ei veaks ning võtsime suuna Nurmijärvi poole. (Klaukkala külast ja Nurmijärvist loe rohkem SIIT). Tiirutasime Nurmijärvi ümbruses ringi, muuseas käisime ka Aleksis Kivi sünnikodu ning mälestusmärki vaatamas. Riipilä, Reuna, Klaukkala, Luhtajoki, Palojoki, Alhonniittu, Karhunkorpi, Raala, Jäniksenlinna, Nukari, Suomies jne… kõik armsad väiksed maakohad. Mida rohkem põhjapoole, seda rohkem on laiuvaid metsi, heinamaid ja privaatsust.

Edasi sõitsime läbi Hyvinkää ning tegime peatuse Riihimäkis, sest tahtsime läbi hüpata FLOW Kosmetiikka vabrik-poest, et näha kuidas Soomes loodussõbraliku seebi tegu käib. Meil oli endal ka kast “Elisheva & Shoshana” käsitööseepidega auto peal ning mõtlesin, et kui juba siinkandis, siis miks mitte “kolleegidele”  tere öelda ning nende seebivalikuga tutvuda. Kahjuks olid nad just sellel päeval ära messil.

Riihimäkis otsustasime ka lõunatada – laste suureks rõõmuks Hesburgeris. Võtsime kahekordse juustuburgeri menüü (Kerrosateria) 7.90, Megahamburgeri 6.90, Juustuhamburgeri 2.60 ning suured friikartulid 2.70.

https://www.instagram.com/p/BpJrxBKn62Y/

Kõhud täis võttis meie pisike auto suuna Hämeenlinna poole. Otsustasime külastada Vanajavesi järve kaldal asuvat keskajast pärit Häme kindlust (Kustaa III:n katu 6, 13100 Hämeenlinna), mis täna tegutseb muuseumina. Hämeenlinna on vanim linn Soome mandril ning kuni 19.sajandini oli üks tähtsaimaid Soome linnasid. Hämeenlinna on koht, kus võiks laiema ajalise graafiku puhul veeta päevi. Hämeenlinna tuntumad vaatamisväärsused peale Häme kindluse on kindluse suurtükimuuseum, vanglamuuseum ja Hämeenlinna kunstimuuseum. Muuseas on siin sündinud ning kuni 20-aastaseks saamiseni elanud ka maailmakuulus helilooja Jean Sibelius – ka tema sünnikodu on turistidele avatud (Hallituskatu 11).


Umbes poole viie paiku hakkasime Tampere poole sõitma. Tamperre on Hämeenlinnast mööda E12 maanteed 79km (umbes tund sõitu). Sõitsin ilma peatusteta otse Tamperre, et jõuda õhtul veel Ilves SPA-sse ning et lapsed saaks normaalsel ajal magama, sest ärkasime kõik kell 5 hommikul. Hotelli SPA oli mõnus väike ja rahulik, peale meie oli ainult kaks inimest. Peale ujumist ja saunaskäiku hakkas Ivanka Shoshana oma Pipi Pikksukka seljakotiga kaasa võetud kõige kallimate mänguasjadega mängima, ta jutustas oma Baby Alive nukule ja Penny Ling´ile, mida ta päeval nägi. Estella Elisheva vaatas kellegi Hansugusta videot oma telefonist ning mina tegin arvutis natuke tööd. Hotell tegi meile ka üllatuskingituse, toateenindaja tõi shampanjat, Karl Fazeri shokolaadi, maasikaid shokolaadis ning lastele kõrrejooke. Kui küsisin, et mispuhul see on, et me pole midagi tuppa tellinud, teatas neiu, et see on hotelli poolt VIP külalistele. 😀 Nice! Ei saa midagi öelda, aga ma tundsin ennast vägagi kõrvusttõstetuna. Aitäh! Meie tuba oli kõrgel ning aknast avanes imeilus vaade. Tähesäras Tampere oli väga lummav!

https://www.instagram.com/p/BpKFmGVH0lf/

https://www.instagram.com/p/BpKRPTaH0eJ/

https://www.instagram.com/p/BpKGXqKHyOR/

https://www.instagram.com/p/BpKHG9-ntUH/

https://www.instagram.com/p/BpKVlRSHAtu/

https://www.instagram.com/p/BpKapo5HxDj/

Järgmises blogis päev Tamperes ning meie teekond Vaasa!
Kallistan!

Tehnikaülikooli materjaliteadlased arendavad keskkonnasõbralikku materjali nutikate rõivaste tootmiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Hiljuti ilmus juhtivas erialaajakirjas Carbon tehnikaülikooli teadlaste sulest teadusartikkel „A method for producing conductive graphene biopolymer nanofibrous fabrics by exploitation of an ionic liquid dispersant in electrospinning“ (Juhtivate grafeenist ja biopolümeerist nanokiuliste kangaste valmistamise meetod kasutades ioonvedelikust dispergenti ja elektroketrust).

Artiklis tutvustatakse TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboris kasutusel oleva elektroketrusseadme abil saadavat materjali – nanokiudu – ja selle üha arenevaid kasutusvõimalusi.

Teadusartikli üks kaasautoreid, polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori juhtaja, professor Andres Krumme: „Eletroketruse abil toodetud süsiniknanomaterjali saab nimetada ka targaks või nutikaks tekstiiliks. Seda moodustavad nanokiud on läbimõõdult küll näiteks juuksekarvast 100 korda peenemad, olles aga erakordselt tugevad, sitked, painduvad ja tänu süsinikukoostisele ka elektrit juhtivad. Silmapaistvalt suure eripindala tõttu võimaldab see materjal tõhusalt energiat salvestada.“

Kuna nanokiu eriparameetrid nõuavad ka sellest materjali tootmiseks erilisi meetodeid, pole mikromeetrist väiksema diameetriga kiudude tekitamine võimalik traditsiooniliste kiudude ketrusmeetoditega. Nanokiudude valmistamiseks tuleb kasutada kõrgepingevälja.
„Kogu protsessi saab ühe lausega kokku võtta nii: polümeerlahusest toodetakse kõrgepingeväljas eriline nanokiud ning sellest omakorda nanokihiline kangas,“ selgitab professor Krumme.

Nanokiu eriomadused annavad sellele materjalile tõelise tulevikumaterjali kasutusala:
– Keskkonnakaitses saab nanokiududest valmistatud lausmaterjale kasutada saastunud õhu või vee puhastamiseks peenosakestest ja raskemetallidest. Põllumajanduses saab toodetud tarka kangast kasutada näiteks taimede katteloorina kahjurite vastu (mis on mõistagi kordi efektiivsem senisest tekstiilkatteloorist).
– Meditsiinis saab nanokangast kasutada tänu oma inimkeha loomulikku kasvukeskkonda meenutavale keskkonnale rakkude kasvatamiseks ja toota sellest antibakteriaalseid plaastreid ning sidemeid.
Heade mehaaniliste omadustega nanokiulisi elektroode saab kasutada tarkade rõivaste komponendina kandja tervisliku seisukorra jälgimiseks ning ka mõjutamiseks. Nanokiust saab teha kasvusubstraate rakkudele (biopolümeerist matile istutatakse tüvirakud), mida saab kasvades siirata näiteks kahjustatud inimnahale.
– Rõivatööstuses saab nanokiulistest materjalidest toota erilisi kaitserõivad, kus rõivastes on nii energiat salvestavad kui ka koguvad kiud (see võimaldab näiteks kogutud energiaga laadida vajadusel mobiiltelefoni). Rõivastes olevad sensorid aga annavad infot kandja vajadustest ja ka võimalikest häireolukordadest (päästjate, kalameeste jt puhul).

„Targa rõiva algne tooraine – tselluloos – on oma omadustelt inimkehale väga vastuvõetav, ehk siis polümeerkangas kasutatud toore on biopõhine ja loodulikku süsinikuringlust toetav“, kinnitab Andres Krumme.

Elektroketruse kui teadusharu alguseks saab tegelikult lugeda juba 20. sajandi algust, ehk siis 100 aastat tagasi, tööstuslikku rakendust hakati sellele leidma 50 aastat tagasi. Viimastel aastatel on huvi elektroketruse vastu aga plahvatuslikult kasvanud.

Allikas: Carbon, 08.2018

 

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

USA väljaanne tegi ülevaate Soome väikesaarest, mis näeb välja nagu Vene sõjaväebaas

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Väiksele Sakkiluoto saarele on turismi arendamise sildi all rajatud kokku 9 paadisilda, helikopteri maandumisplats ja sõjaväelaste kasarmuid meenutavad hooned.

22. septembril korraldasid Soome ametivõimud saarel reidi, mida ametlikult põhjendati rahapesu ja maksupettuse uurimisega, aga mille taga nähakse midagi muud.

Tegemist on Soome ettevõttele Airoston Helmi kuuluvate kinnistutega, mille omanik on 54-aastane Peterburi ärimees Pavel Melnikov. Saarel on lisaks turvakaamerad liikumisandurid ja hoiatussildid, mida pole varem Soome saartel nähtud, kuna nad on olnud siiani väga turvalised, vahendab New York Times.

Sakkiluoto ja 16 teise objekti läbiotsimisel osales kokku üle 400 Soome jõustruktuuride ametniku. Kui vahetult pärast seda Soomes viibinud peaminister Dmitri Medvedjevilt küsiti, kas tegemist oli Vene salabaasiga, küsis Medvedjev vastu, milline haige aju suudab midagi sellist välja mõelda.

Nii Venemaa kui Soome jaoks on see eelkõige usaldusväärsuse küsimus. Üks endine Soome parlamendi liige, kes varem töötas piirivalves, väitis, et tegemist on Vene allveelaevade baasiga. Sotsiaalmeedias on spekuleeritud, et tegemist oli Vene sõjaväeluure GU, endise nimega GRU vastase operatsiooniga.

USA ajakirjanikega rääkinud naabrid kahtlustavad samuti, et tegemist on millegi sõjalisega, mida Soomes ette valmistatakse. Muudkui ehitatakse, ehitatakse ja ehitatakse, aga pole teada, kelle jaoks. Ühtegi turisti pole objektidel näha olnud. Soome julgeolekuasutused on juba aastaid hoiatanud, et Vene kodanike soetatud kinnisvara võidakse kasutada sõjalisel otstarbel.

Kohal käinud New York Timesi ajakirjanik leidis eest luksusliku keskuse, mis meenutas Bondi filmidest tundud kurjategija Ernst Stavro Blofeldi residentsi.

Soome on viimasel ajal astumas samme, mis võivad Venemaad ärritada. Lisaks Vene kodanikule kuuluvate kahtlaste kinnistute läbiotsimisele osaletakse sel nädalal Norras NATO suurõppusel Trident Juncture 2018 ning kavas on piirata väljaspoolt Euroopa Liitu pärit isikutel strateegilise tähtsusega kinnisvara ostmist Soomes. Aasta lõpus antakse Soomes õigusi juurde luureasutustele.

Praegu on Soomes suurim kinnisvara omavate välismaalaste grupp just venelased, kellest paljud on seotud Vene presidendi Vladimir Putiniga. Reidide käigus võeti kinni kaks meest, üks Vene päritolu Eesti kodanik ja teine Vene kodanik, samuti ligi 3 miljonit eurot sularaha. Ära võeti ka arvuti kõvakettad ja mälupulgad mahuga kokku 100 TB.

Praegu on firma Airiston Helmi juht üks Itaalia kodanik, kes väidab, et tuli juhiks ühe Venemaa tuttava palvel. Seni pole teada, kes on salapärane omanik Pavel Melnikov.

Samade andmetega mees figureerib Venemaal kui 6 ettevõtte omanik, nende seas üks tuntud torude valmistaja. See Peterburi mees aga keeldus asja kommenteerimast, nimetades Soome asju oma eraeluks.

Soome investeeris Melnikov mitme erineva variisiku alt. Tal on passid, mis välja antud Venemaal, Lätis ja Maltal. Lisaks on tal Soome meedia andmetel elamisluba Ungaris ja veel kolme Kariibi mere saare passid, mida saab raha eest osta.

Kui Airiston Helmi Soomes 2007. aastal registreeriti, siis pidi see hakkama tegelema reisi- ja turismiteenuste pakkumise ning kinnisvarahaldusega. Aastate jooksul investeeriti miljoneid eurosid, aga siiani on firma näidanud ainult kahjumit ja mitte sentigi tulu.

Firma Soome äripartnerid, näiteks üks ehitaja pole siiani aru saanud, mille jaoks seda kõike tehakse. Tavaliselt on Soome väikesaartel kaks paadisilda, aga miks on neid vaja üheksa? Ning kallid turvasüsteemid saartel, kus pole mingit kuritegevust.

Ühtlasi arvavad inimesed, et asja uurimise puhul pole tegemist mingi rahapesu või maksupettusega. Sellise suure operatsiooni puhul peab seal taga olema midagi muud.

Läbiotsimise käigus tuli välja, et Airiston Helmi kontorihoone keldrisse oli ehitatud sidekeskus, mis ületab mäekõrguselt turismi- või reisifirma vajadused.

Ümberkaudsed elanikud on rääkinud, et Vene ettevõtjad on neilt küsinud, kas nad tahavad oma maatükke müüa, aga nad on vastanud eitavalt.

 

Soomes suureneb sissetulekuta inimeste arv, enamus neist välismaalased

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sissetulekuta maksukohuslaste arv on Soomes paari aasta jooksul kasvanud 15 000 inimese võrra ja möödunud aastal oli neid kokku 161 000. Enamik sissetulekuta maksukohuslastest on välismaa kodanikud – neid on üle 100 000. Need on isikud, kes on olnud Soomes tööl või õppimas või omavad Soomes kinnisvara, vahendab Yle.

Teine suurem rühm sissetulekuta inimesi on Soome kodanikud, kes elavad maksuvabadest toetustest või vanemate või elukaaslase kulul.

Kolmas rühm on Soome kodanikud, kes on läinud välismaale käima, õppima või tööle ja võtnud oma elukaaslase kaasa. Neid on kümneid tuhandeid.

Vanuseliselt on sissetulekuta inimesed valdavalt nooremad, 20ndates või 30ndates eluaastates.

Maksuamet ei arvesta ilma sissetulekuta inimesteks pensionäre ja töötutoetuste peal olevaid inimesi, kuigi mõnel on tulud väga väiksed. Sellele vaatamata on nii pensionid kui töötutoetused maksustatav tulu.

Tõelised sissetulekuta inimesed aga on Kela toetuste peal. Toimetulekutoetus maksu alla ei lähe, samuti eluasemetoetus ja elatisabi, mistõttu nende saajad on maksuameti silmis sissetulekuta. Neid toetusi taotletakse siis, kui muid sissetulekuid pole, näiteks töötutoetus on ära võetud.

Töötutoetuse kadumine ongi enamasti põhjus, miks inimesed hakkavad taotlema toimetulekutoetust. Enamasti on nad üksi elavad keskealised Soome kodanikud ja mehed. Selliseid pikaajalisi toimetulekutoetuse saajaid oli Soomes möödunud aastal 8400.

Ilma sissetulekuta üksi elava inimese toimetulekutoetus ja eluasemetoetus on kokku keskmiselt 1031 eurot kuus. Ilma sissetulekuta ühe lapsega üksikvanema (kes ei saa elatist) toetus on keskmiselt 1733 eurot kuus (toimetulekutoetus+eluasemetoetus+lapsetoetus+elatisabi).

Sissetulekuta inimeste arv kasvab ka seetõttu, et välismaalt tuleb Soome palju inimesi, kes lahkuvad ja jätavad selle registreerimata, mistõttu on nad maksuameti silmis jätkuvalt maksukohuslased.

Sissetulekuta inimesed pole ainsad, kes ei maksa Soomes makse. Igal aastal registreeritakse ka selliseid maksumaksjaid, kes saavad tulu, aga maksu ei maksa. See tähendab, et kõiksugu soodustused on viinud maksustatava tulu lõpuks nulli. Selliseid maksukohuslasi on igal aastal 180 000 ringis.

Koos sissetulekuta inimestega oli Soomes eelmisel aastal kokku ligi 340 000 maksukohuslast, kes ei maksnud ühtegi eurot maksu.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome roheliste juhiks valiti 60-ne Pekka Haavisto

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome roheliste juhiks valiti ülekaalukalt Pekka Haavisto, kes liitus erakonnaga 1980ndatel ja oli esimees 1990ndatel aastatel. Nüüd viib veteran Haavisto erakonna 2019. aasta aprillis parlamendivalimistele.

Nii Haavistol kui üldse rohelistel on toetus eelkõige noorte ja haritud naiste seas. Haavisto on avalikult homoseksuaalne mees. Ta on varem olnud kandidaat presidendivalimistel.

Eelmisel korral juhtis Haavisto Soome rohelisi suure majanduskriisi lama aastatel 1993-1995. Siis vahetus erakonna juht iga paari aasta järel, vahendab Yle.

Parlamenti pääses Haavisto juba 1987. aastal, aga kukkus pärast kaht koosseisu välja. Uuesti tagasi sai ta 2007. aastal. Ta on olnud Soome valitsuses keskkonna- ja arenguminister.

Haavisto sõidab meelsasti jalgratta ja VW Põrnikaga ning korraldab pidusid, kus käib väga kirevat rahvast. Haavisto sõpruskond on aga kitsam ja varjatud.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...111213...15Page 12 of 15