NordenBladet — Esmaspäeval, 20. augustil tähistatakse Toompea lossis Eesti taasiseseisvumispäeva. Sel puhul on kõigil soovijatel võimalus tõusta Pika Hermanni torni Eesti iseseisvust sümboliseeriva lipu juurde.
Pika Hermanni torn on külalistele avatud kella 13–18ni. Ladusama sissepääsu korraldamiseks jagatakse külastajatele tasuta pääsmeid, kuhu on märgitud torni pääsu kellaaeg. Sissepääs on Toompea lossi vasakpoolsest vestibüülist.
Taasiseseisvumispäeval peab Toompea lossi Valges saalis oma traditsioonilise piduliku koosoleku ka 20. Augusti Klubi. Tervitussõnad ütleb Riigikogu esimees Eiki Nestor. Päevakohase ettekandega esineb 20. Augusti Klubi liige, Põhiseaduse Assamblee juhataja Tõnu Anton.
Taasiseseisvumispäeva tähistamine Toompeal:
Kell 11.15 – lillede asetamise tseremoonia 20. augusti mälestuskivi jalamile Toompea nõlval. Tseremooniast võtavad osa Riigikogu esimees Eiki Nestor ja aseesimees Enn Eesmaa.
Kell 12 – 20. Augusti Klubi pidulik aastakoosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervituskõnega esineb Riigikogu esimees Eiki Nestor. Päevakohase ettekande teeb klubi liige, Põhiseaduse Assamblee juhataja Tõnu Anton. Üritusest võtab osa Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa.
Kell 13–18 on soovijaile avatud Pika Hermanni torn. Sissepääs Toompea lossi vasakpoolsest vestibüülist.
1994. aastal asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt.
27 aastat tagasi, 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.
NordenBladet — Maaelukomisjoni tänasel väljasõiduistungil Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis käsitletakse taas pikaajalise põua mõju põllumajandusele ja võimalikke meetmeid olukorra leevendamiseks. See on jätk 30. juulil toimunud maaelukomisjoni erakorralisele istungile.
Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul koguneb komisjon uuesti, et saada ülevaade Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) omakapitali suurendamiseks eraldatud raha kasutamisest ja sellest, kas PRIA on valmis toetusi põllumeestele varem välja maksma.
„Langetatud otsus eraldada riigieelarvest 20 miljonit eurot, et põllumeestel oleks tagatis pankade võimalike laenunõuete korral, on olnud vajalik samm. Samas tuleb arutada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA) toetuste varasemat väljamaksmist põllumeestele. PRIA toetusi makstakse tavaliselt detsembris, aga sel aastal oleks põllumeestel neid juba septembris vaja,“ ütles Kokk. Ta toonitas, et peame pakkuma põllumehele finantsvõimekust, et ka järgmisel kevadel vilja külvataks ja loomad laudas oleksid.
Koka hinnangul oleks üks võimalusi toetada põllumehi seoses põukahjustustega Maaelu Arengukava (MAK) tootmise potentsiaali taastamise meetme rakendamise kaudu. Ta märkis, et Euroopa Komisjoni teatel on maaelu arengukava raames tootjaid võimalik toetada, kui liikmesriik tunnistab põuaolukorda kui “loodusõnnetust”. Taolise otsuse korral võib kuni 100 protsendi ulatuses toetada põua tõttu kahjustatud põllumajandustootmise potentsiaali taastamist. „Kaalumist on väärt küsimus, kas me ikka ei peaks teatud piirkondades välja kuulutama põuaolukorda kui “loodusõnnetust”“, ütles Kokk.
Koka sõnul tuleb lahendada kiiremas korras veel rida pakilisi probleeme, et päästa käesoleva aasta saaki. Ta selgitas, et koostöös Keskkonnaametiga tuleks üle vaadata veekasutuspiirangud ja veeseadusest tulenevad nõuded ning võimalusel neid erandkorras leevendada, eriti mis puudutab veekaitsevööndis majandustegevuse lubamist, et seal oleks võimalik põuasel suvel sööta varuda.
Maaelukomisjoni istungile järgneb ringkäik Jõgeva- ja Tartumaal, mille käigus tutvutakse kohaliku maaettevõtlusega ja kohtutakse põllumeestega.
Komisjoni istungile on kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Maaelu Edendamise SA, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Taimekasvatuse Instituudi ning Jõgeva- ja Tartumaa põllumeeste esindajad.
NordenBladet — Arvamusfestivalil saab hoo sisse teaduspõhisele argumentatsioonile kutsuv algatus „Kust sa tead?“, mis kestab 2019. märtsis toimuvate Riigikogu valimisteni. Algatuse peaeesmärk on Riigikogu valimiste aastal tõsta rohkem kui varem esile teaduspõhiseid fakte poliitilistes debattides ja seeläbi muuta valimiskampaania targemaks.
Algatuse abil soovivad algatuse partnerid levitada teadmist, et teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on ja, et faktidel, tõenditel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel. „Paraku näeme täna, et paljudel juhtudel see nii ei ole. Ega see ju ka lihtne ole, sest lisaks faktidele peavad poliitikud arvesse võtma ka väärtusi, majandust, arvamusi ja hoiakuid ning ka uurimistulemusi saab vaadata erineva nurga all. Seetõttu soovime kaasa aidata, et poliitiliste ettepanekute debattidel oleks teaduspõhistel faktidel kindel koht ning valijad küsiksid poliitikutelt sagedamini „Kust sa tead?“ selgitas Karin Jaanson, Eesti Teadusagentuuri tegevjuht.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on kaubanduskoda pidanud alati oluliseks argumenteeritud dialoogi ja julgustanud ettevõtjaid seda ka poliitikutelt nõudma. „Me võiksime poliitilises dialoogis kasutada oluliselt rohkem ära meie teaduskompetentsi ning vähemalt püüda poliitilistele otsustele leida tuge ka teadlastelt,“ ütles Palts ning täiendas, et tänanegi aktsiisipoliitika kapsaaias üksteisele kivi viskamine oleks olemata, kui enne otsuste tegemist oleks küsitud sotsiaalteadlaste arvamust.
Eesti Rahvusringhäälingu teadustoimetaja ja ajakirjandusõppejõud Marju Himma leiab, et see algatus võiks kõnetada ajakirjanikke, kel on kohustus küsida väidete ja arvamuste taga olevaid argumente. „Liiga sageli võimenduvad ajakirjanduses poliitikute ja „ekspertide” arvamused, mis lähemal uurimisel osutuvad lihtsalt sõnakõlksudeks, millel puudub faktiline taust. Selleks, et taolist tühja informatsiooni hulka vähendada, peaksid nii ajakirjanikud kui ka kõik Eesti elanikud palju rohkem küsima, kust sa tead, et midagi sellist väita.” Algatuse eesmärki toetab ka Arvamusfestivali ERRi laval toimuv arutelu „Võltsuudised päästavad ajakirjanduse”, kus räägitakse lähemalt ajakirjanduse kohustusest infot kontrollida ja filtreerida.
Idee algatuseks pärineb Rootsist, kus käesoleva aasta septembris toimuvad parlamendi valimised ja aasta algusest on esmakordselt käivitatud kampaania „Hur vet du det? (Kust sa seda tead?)“. Lisaks julgustab ja innustab Suurbritannias juba 2011. aaastal algatatud kampaania „Ask for evidence“.
Kampaania käigus julgustame inimesi rohkem ja julgemalt poliitikutelt küsima, millisele tõendusmaterjalile nad toetuvad oma otsuste tegemisel ja valmislubaduste andmisel. Arvamusfestivalil on võimalus poliitikutelt küsida „Kust sa tead?“ 11. augustil kell 14.00 – 15.30 toimuval arutelul Teaduspoliitika 2019: Väitlus enne tormi, mida juhib Eesti Teadusajakirjanike Seltsi juht Priit Ennet, aga ka kõigil teistel aruteludel.
Algatuse tänased partnerid on Eesti Teadusajakirjanike Selts, Eesti Teadusagentuur, Tartu Ülikool, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Ajalehte Liit ja Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Rahvusringhääling.
Sellega on oodatud liituma kõik apoliitilised organisatsioonid. Huvilistel palume ühendust võtta Eesti Teadusagentuuri tegevjuhi Karin Jaansoniga e-postil Karin.Jaanson@etag.ee
NordenBladet —Turu linn müüb oksjonil 600 000-eurose alghinnaga vana sõja-aegse koobastiku, mis asub Pääskyvuori mäe all. Turu kesklinnast vaid mõne kilomeetri kaugusel asuv Pääskyvuori koobastik on olnud aastakümneid avalikkuse eest varjatud. Turu linn ei osanud sellega midagi peale hakata ja seetõttu pannakse see müüki, vahendab Helsingin Sanomat.
Koobastikku pääseb sisse mäe külje sees oleva raudukse kaudu. Varem kasutas koobastikku sõjavägi. See piirkond oli aiaga piiratud ja suletud ligi 80 aastat.
Koopad ehitati Talvesõja ajal lõhkeainete tootmise ja hoidmise jaoks.
Jätkusõja ajal töötas koobastikus ligi 650 inimest, enamus naised. Nad valmistasid seal püssipadruneid.
Koopad on rajatud nii, et nad peaksid vastu pommitamisele. Töö oli raske, sest lõhkeainete tootmiseks kasutatud toorained tetrüül ja trotüül enk TNT põhjustasid nahakahjustusi, halba enesetunnet ja silmade ärritust. Lisaks kasutati koopaid lõhkeainete ladustamisteks. Näiteks koopas nr 8 hoiti trotüüli, koopas nr 9 sütikuid ja koopas nr 10 ammooniumnitraati. Neile ainetele lisaks hoiti koobastes mitmeid tonne püssirohtu.
Sõdade järel kaevati koopad lõpuni valmis. Kalju sees on mitukümmend koobast, mis on nüüd müügis. Pärast sõdasid kasutati koopaid sõjaväestaabina ja seal oli tippajal ligi 300 ajateenijat. Kasarmu lõpetas tegevuse 1998. aastal.
Kui kaitsevägi müüs koopad linnale, siis jäi sinna veel kaitsejõudude IT-keskus kuni 2013. aastani. Linn ei suutnud aastate vältel leida koobastele mingit rakendust. Kümme aastat tagasi kavandati sinna parklat ning majandus- ja laoruume. Parklana kasutamiseks aga oleks tulnud koopaid kõvasti laiendada. Oli isegi idee hakata seal hoidma kulda. Korterite ehituseks koopad tõenäoliselt ei kõlba.
Kui Rovaniemis läksid taolised koopad müügiks 704 000 euroga, siis Turus on alghinnaks pandud 600 000 eurot. Selle eest saab ligi 2000 ruutmeetrit koopapinda, kus on kahel korrusel erinevad ruume ja saale.
NordenBladet — Espoo mees Jukka Paukku oli juunikuu algul lendamas koos naisega Mallorcale. Paar läks Finnairi lennule AY 1711 rõõmsal meelel, kuna ees ootas meeldiv puhkusenädal.
Nimelt sõideti Mallorcale, et tähistada 35 aasta möödumist nende kohtumisest. Nende esimene reis oli olnud samuti Mallorcale ja nad tahtsid minna vanu aegu meenutama ja ühtlasi vaadata, mis on vahepeal muutunud, vahendab Iltalehti.
Enne väljalendu broneeris Jukka hotellis sviidi, lennukis valiti kohad, kus oleks palju ruumi ning telliti toit.
Enne väljalendu olid mehel kõhus gaasid, aga ta ei tulnud selle peale, et see võib saada lennu puhul takistuseks. Lennukis teatati, et lend hilineb pool tundi, mille peale küsis Jukka stjuardessilt, kas ta võib tualetis käia. Stjuardess vastas, et võib küll. Kuivõrd aga kõhus tekkisid jälle gaasid, läks Jukka veerand tunni pärast uuesti tualetti. Pärast seda korda ütles stjuardess mehele, et asi pole hea. Mees ütles selle peale, et tal on kõhus gaasid. Stjuardessi järgnev kommentaar aga jahmatas reisijaid: stjuardess ütles, et tema arvates Jukka selle lennuga sõita ei saa.
Mees üritas stjuardessiga rääkida, aga too läks lennuki etteotsa ja helistas kuhugi. Viie minuti pärast tuli stjuardess tagasi ja ütles, et mees kuhugi lennata ei saa. Abielupaar visati lennukist välja.
Lennujaamas helistati tütrele ja paluti järgi tulla. Tütar sõidutas oma vanemad Jorvi haiglasse, kus vaadati mees üle, soovitati juua Osmosali ja saadeti koju. Arst meest haigeks ei tunnistanud.
Jukka oli nii vihane, et broneeris uue lennu teise firmaga. Juba hommikul sõitsid nad Norwegiani lennuga Fuengirolasse. Norwegiani D8514 oli pikem lend kui Finnairi oma ja mingeid probleeme mehel lendamisega polnud.
Mehe arvates ei kuulanud Finnairi stjuardess teda ära ja tahtis ainult oma võimu näidata. Eriti halb oli Jukka arvates see, et stjuardess ei küsinud kordagi, kas lennukis on arsti. Samuti ei selgitatud, kas lennujaamas on arsti. Seda, kas inimene on võimeline lendama või mitte, saab otsustada ainult arst.
Mees pole rahul ka Finnairi suhtumisega, kui ta nõudis kompensatsiooni. Finnair soovitas pöörduda kindlustuse poole. Stjuardessi telefonikõne kohta pole mees saanud mingit dokumenti.
Jukka maksis Mallorca reisi eest 2562 eurot. Lend Fuengirolasse maksis 1672 eurot. Kindlustusfirma maksis ärajäänud reisi majutuse eest kompensatsiooni 1000 eurot ja 40 eurot iga päeva eest. Kokku sai mees kindlustuselt 1280 eurot, aga selle sees polnud lennu maksumust ega muid kulusid. Naine ei saanud kindlustuselt midagi.
Jukka tunnistas, et tal on ettevõtjana hea kindlustus. Ta ei taha aga hakata kindlustusega protsessima, kuna peab vastutavaks eelkõige Finnairi. Tema arvates ei saa Finnair veeretada vastutust kindlustusfirmale, kui teeb ise vea. Finnairil peaks olema kohustus hüvitada reisijale tekitatud kahju.
Mees on suhelnud Finnairi klienditeenindusega ja sealt on öeldud, et enne lendu konsulteeriti lennufirmade meditsiiniliste küsimuste nõuandva asutuse EMA-ga ja sealt oli soovitatud lendamisest loobuda. Teises vastuses tugineti reisitingimuste artiklile 7.1.3, mille järgi võib lennufirma keelduda reisija pealevõtmisest, kui on alust arvata, et midagi juhtub. Samuti väideti, et kapten oli olukorraga tutvunud.
Selle peale Jukka vihastas, sest kapten isegi ei käinud tema juures. Kapten oli neid vaid möödaminnes vaadanud, kui nad lennukist väljusid.
Mees tunnistab, et on küll pensionär, aga jätkuvalt ettevõtja, aktiivse eluviisiga ja reisib palju. Nüüd aga lubab ta Finnairi asemel valida mõne muu firma.
Finnair väitis asja kohta kommentaariks, et lennufirmal on õigus reisija maha jätta, kui selgub, et ta pole võimeline lendama. Lennufirmal on vastav meditsiinilise konsultatsiooni telefoniteenus: kauglendude puhul MedAire ja lühimaalendudel EMA Group.
Lennufirma väitel otsustatakse telefoni teel konsulteerides reisija lennukõlblikkus. Kui inimene maha tõstetakse, siis ei kompenseeri Finnair midagi, vaid reisija peab pöörduma kindlustuse poole. Enne reisi peab reisija veenduma, et oleks olemas reisikindlustus, mis katab ka võimalikud terviseriketest tulenevad kulud.
Finnair ei kommenteerinud, miks ei konsulteeritud mõne lennukis viibiva arstiga või ei küsitud, kas lennujaamas on kohal mõni arst, kes oleks saanud mehe üle vaadata.
