NordenBladet — Soome väljaande Aamulehti ajakirjanike värskelt välja antud raamatus Mäntyniemen herra (tõlkes: Mäntyniemi peremees; Mäntyniemis asub presidendi residents- toim.) on kirjeldatud endise peaministeri Alexander Stubbi ja president Sauli Niinistö suurt vastuseisu.
Vastuseis sai alguse sellest, kui Euroopa ministrite nõukogu otsustas 2014. aasta kevadel pärast Krimmi annekteerimist, et Euroopa Liidu riigid ei korralda enam Venemaaga omavahelisi kokkusaamisi. President Sauli Niinistö, keda ootas ees kokkusaamine Vene presidendi Vladimir Putiniga oli sellise otsuse peale vihane ning tõrjus lõpuks peaminister Alexander Stubbi üldse Soome poliitikast välja.
Taustaks olgu lisatud, et nii Niinistö kui Stubb on Soomes koonderakonna Kokoomus taustaga. Niinistö oli toonase välisministri Erkki Tuomioja väitel öelnud, et Euroopa Liit ei saa teda takistada pidamast ühendust Putiniga ja kohtumast Putiniga. Niinistö käiski 2014. aasta augustis Venemaal Putiniga kohtumas, vastupidiselt Euroopa Liidu soovitustele. Suhete eest Venemaaga vastutab Soomes tavapäraselt vabariigi president.
Suhted läksid Niinistö ja Stubbi vahel Venemaa pärast nii teravaks, et Niinistö jaoks muutus vastikuks, kuidas Stubb ja toonane kaitseminister Carl Haglund kandsid rinnataskus rätikuid. Niinistö ütles selle peale, et tema ei teeks seda kunagi, vahendab Iltalehti.
Selle peale ei leidnud peaminister Stubb kuidagi aega minna presidendi kokku kutsutud erakonnajuhtide kokkusaamisele 2014. aasta 19. detsembril. Kui aga president andis teada, et kohtumine tuleb ka ilma peaministrita ning kutsus kokku ajakirjanduse, siis ei jäänud Stubbil muud üle kui kohale minna. Sellel kohtumisel polnud Niinistö ja Stubb sõnagi vahetanud ning vaatasid teineteisest mööda.
Soome poliitikast hiljem täielikult taandunud Alexander Stubb kritiseerib raamatus teravalt nii president Niinistöt kui endist presidenti Tarja Haloneni nende Vene-meelsuse pärast. Stubbi väitel on nii Niinistö kui Halonen presidendina ühtviisi võimukad, Ahtisaari oli olnud teistsugune.
Stubbi sõnul on Soomes Niinistö ajal mindud tagasi 1970ndate aastate käitumismallide juurde, kus president tunneb end olevat teistest kõrgemal. Stubb lisas, et kui Soome presidendil puuduvad head kontaktid USA-ga või Valges Majas on keeruline president, siis ainus suund, kuhu ta saab vaadata ongi Venemaa.
NordenBladet — Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS-i (Tervise-TAK) teadlased testivad koostöös naistearstidega mitmes Eesti haiglas ja erakliinikus uut lootele ohutut sünnieelset geneetilist testi NIPTIFY. Eesti teadlaste loodud kromosoomanalüüsi test tuvastab raseda vere põhjal ligi 100%-lise täpsusega näiteks Downi sündroomi. Testperioodi eesmärk on tuua juba järgmisel kuul turule täppismeditsiini teenus, mis on rasedale taskukohase hinnaga ja kättesaadav kõikides Eesti piirkondades.
Loote kromosoomhaiguste testimiseks on kaks varianti. NIPTIFY testi puhul on vaja vaid lapseootel naise vereproovi. Raseda verest tehtav test on oluliselt lihtsam kui stressirohke invasiivne protseduur, kus loote geeniproov võetakse analüüsimiseks otse looteveest või platsentast. Viimasel juhul on siiski väike risk raseduse katkemiseks. Kuna NIPTIFY analüüs põhineb ainult vereproovil, siis pole vaja loote kasvukeskkonda füüsiliselt sekkuda ning see ei ohusta rasedust.
NIPTIFY-ga saab tuvastada kolme peamist kromosoomhaigust, kus lootel on ebanormaalne arv kromosoome. Nimelt tuvastab test Downi, Edwardsi ja Patau sündroomi riski juba raseduse varases järgus, st alates 10. rasedusnädalast. Soovi korral määratakse ka loote sugu.
NIPTIFY arendustööd juhtiv Kaarel Krjutškov rääkis, et nende soov on oluliselt parandada sünnieelse loote kromosoomhaiguste testimise kvaliteeti Eestis ehk teha testimine taskukohaseks ja kättesaadavaks igale rasedale, ükskõik, kus Eesti piirkonnas ta asub. “Seepärast on meie enda välja töötatud tehnoloogial põhinev NIPTIFY testperioodi kaasatud haiglad ja erakliinikud nii Pärnust, Võrust, Narvast, Kuressaarest kui ka loomulikult Tartust ja Tallinnast,” ütles Krjutškov. “Andsime igale kliinikule kindla hulga geeniteste, et arstid saaksid need oma äranägemise järgi ühe nädala jooksul patsientidele kinkida. Suur huvi tähendab, et aeg on küps taskukohase geenitesti turule toomiseks,” lisas Krjutškov.
NIPTIFY testimise nädala eesmärk on uue meditsiiniteenuse proovilepanek ja tagasiside analüüsimine enne teenusega turule tulekut. Tervise-TAKi juhtimisel alustab Eesti esimene täppismeditsiini geenilabor tööd 17. septembril. Sellest hetkest on vereproovil põhinev lootele ohutu kromosoomhaiguste test NIPTIFY rasedatele kättesaadav kõigis Tervise-TAK-i partnerhaiglates kampaaniahinnaga.
NIPTIFY on kaasaegne lapseootel naise vereproovil põhinev sünnieelne test, mille kogu analüüs toimub Eestis ja kasutatav tarkvara on loodud Eesti teadlaste poolt. Kui praegu naistekliinikutes pakutavad sarnased NIPT-testid (non-invasive prenatal testing) saadetakse analüüsiks välismaale, siis edaspidi on võimalus tuvastatakse loote kromosoomhaigusi Tartu Tervise-TAKi geenilaboris.
NordenBladet — Sarnaselt korea- ja singapurlastega on varsti kõik soomlased lühinägelikud, kuna viibivad palju hämarates ruumides ja vaatavad teleri- või arvutiekraani. Arenenud maades kasvab inimeste lühinägevus väga kiiresti ning arvatakse, et sajandi keskpaigaks on maailma 10 miljardist inimesest pooled lühinägelikud. Neist omakorda üks miljard on tugevalt lühinägelikud, selgub teadusajakirjas Ophtalmology avaldatud ulatuslikust uuringust.
Eriti lühinägelikud on teatud piirkonnad Aasias. Soulis ja Singapuris on üle 90 protsendi 20-aastastest lühinägelikud. Lääne-Euroopas tehtud uuringu järgi on iga teine 25-29-aastane lühinägelik.
Lühinägelike silmamuna on kasvanud liiga pikaks sügavuti. See rõhub ja venitab võrkkesta, mistõttu tekivad rebendid ja see võib irduda. Võrkkest on valgustundlike närvirakkude kogum silma tagaseinas, vahendab Helsingin Sanomat.
Silmaarste paneb muretsema eriti suure, üle 5-6 dioptria suuruse lühinägevuse leviku laienemine. Lühinägelikel esineb teistest rohkem kaed, vanusega tekkivat võrkkesta kahjustumist ning silmarõhutõbe ehk glaukoomi.
Lühinägevuse põhjuseid on pikalt uuritud, aga selget põhjust pole leitud. Seda peetakse moodsa elu haiguseks, mis on ainult osaliselt seotud pärilikkusega. Lühinägevust suurendavad muu hulgas lugemine ja lähedalt asjade vaatamine, samuti siseruumides viibimine ja vähene valgus.
Silmaarst Olavi Pärssinen sõnab, et lühinägevust suurendab lastel varajane kooliminek. Sellele ei pöörata tähelepanu, kui räägitakse koolikohustuse ettepoole toomisest. Pärssinen tuvastas juba 1986. aastal, et 26-aastaste soomlaste hulgas olid lühinägelikud 63 protsenti meestest ja 48 protsenti naistest. Pärast seda on lühinägevus Soomes suurenenud. Soome puhul on üheks lühinägelikkuse kasvu põhjuseks nutiseadmete üha suurem kasutamine üha varasemas eas.
Praegu on asunud teadlased uurima, kas lühinägevuse põhjuseks võib olla liiga vähene valgus, mis sunnib silmi rohkem pingutama, et kogu võrkkesta ulatuses terav pilt kätte saada. Juba fotograafiast on teada, et mida rohkem valgust, seda väiksemaks on võimalik panna objektiivi ava ja seda suurem on sügavusteravus. Silm töötab samamoodi. Kui valgust on vähe, hakkab silm teravuse puudust kompenseerima silma kuju muutmisega. Selline mõju on tuvastatud loomkatsetel, sõnab Tampere ülikooli professor Hannu Uusitalo.
Kui aga põhjuseks on lihtsalt lugemine või nutiseadmete kasutamine, on seda raske vältida, mistõttu on lühinägevus paratamatu.
Lühinägevust tahetakse siiski ära hoida lastel. Lühinägevus kujuneb Uusitalo väitel välja 7-15-aastaselt. Mida varem lühinägevus tekib, seda suuremaks see kujuneb.
Olavi Pärssineni teadustöö väitis juba aastate eest, et suur laua taga istumine suurendab lastel lühinägevust ning väljas viibimine vähendab seda. Hiljem on sama leitud mitmetes teistes uuringutes.
Põhjus pole siiski lähedale või kaugele vaatamises, vaid väljas olemine on kasulik suurema valguse tõttu. Lühinägevust aitab ära hoida see, kui ollakse võimalikult palju loomuliku valguse käes. Hiinas läbi viidud uuringust tuleb välja, et suvel arenes lastel lühinägevus aeglasemalt kui talvel.
Lisaks näitab värske uurimus, et vähese valgusega on seotud geenimutatsioonid silma rakkudes, mis soodustavad lühinägevust. Vähene valgus soodustab lühinägevust. Ent geenidega on seotud vaid 8-10 protsenti lühinägevusest. Umbes nii palju oli Soomes lühinägelikke sajandi alguses, mil koolis käidi vähem.
Kui muud võimalused lõppevad, võetakse appi ravimid. Üks sellistest on atropiin, mida kasutatakse sõjanduses närvigaasi vastumürgina. Lastel pärsib see lühinägevuse arengut. Atropiini on ajakirjas Nature avaldatud värske uuringu kohaselt katsetatud lühinägevuse leevendamiseks lastel Singapuris ja Taiwanis. Tulemused on olnud head.
Atropiin laiendab silmaava ehk pupilli, mistõttu inimene ei saa enam lähedale hästi vaadata. Seetõttu ei kasva silm pikemaks, et teravat pilti kätte saada.
Atropiinil on aga kõrvalmõjud, näiteks silma kahjustumine olukorras, kui silmaava on pärani. Siis on silm väga vastuvõtlik ultraviolettkiirgusele. Ravim võib põhjustada halba enesetunnet.
Atropiinitilku saanud lapsed enam lähedale ei näe ja neil on vaja kasutada prille lugemiseks. Soomes pole just kõrvalmõjude tõttu atropiini kasutatud. Selleks pole ka nii suurt vajadust, kuna lühinägevus pole nii levinud nagu Aasias.
Katseloomadel on tuvastatud ka seda, et kesknärvisüsteemis infot edastav aine dopamiin hoiab ära silmade pikkuse suurenemist. Dopamiinil on aga kõrvalmõjud, mistõttu seda pole kasutatud. Sama kehtib D-vitamiini kohta, mida saadakse samuti väljas viibides.
Mehaaniline moodus on panna ööseks silma kõvad läätsed, mida aitavad takistada silma kuju muutumist. See aitab, kui läätsesid kasutada regulaarselt, aga see on väga ebamugav. Selliseid läätsesid on kasutatud ka Hiinas ja uuringute järgi on sellest olnud abi. Lastel on aga seda raske kasutada. Läätsedega on seotud põletikuoht.
Kuigi lühinägevuse ärahoidmiseks head moodust pole, saab lühinägevust korvata prillidega. Prillide puhul on oluline määrata õige tugevus, sest liiga nõrgad prillid suurendavad veelgi lühinägevust. Varem arvati ekslikult, et natuke lahjemad prillid aitavad lühinägevuse arengut pidurdada, tegelikult on vastupidi.
Kindel on ka see, et juba moondunud ehk liiga pikaks veninud silmamuna enam tagasi ümmarguseks opereerida ei saa.
NordenBladet — Teadmiseks neile, kes kavatsevad lähiajal lastega Soomet külastada: Muumimaa on Naantalis avatud veel 26. augustini.
Muumimaa seikluspark on kuni 26. augustini avatud iga päev kell 12-18. Helsingist on Naantalisse maad 180 km, see tähendab veidi enam kui kahetunnist autosõitu.
Muumimaal ja selle ümbruses on tegevust tervele perele.
Avafoto: NordenBladet/ Helena-Reet Ennet Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kui näiteks arvuti läheb rikki ja see tagastada poodi, on üsna tavaline, et selle parandamisest keeldutakse väitega, et toote garantiiaeg on läbi. Nii on see näiteks Apple’i arvutite puhul üks aasta. Ent müüjad jätavad ostjatele, tõenäoliselt teadmatusest rääkimata, et seadus annab tarbijale õiguse ka pärast garantiiaja lõppu.
Euroopa Liidu direktiiv annab toodetele müüjapoolse garantii kaks aastat, Soomes pole tähtaega seatud, mistõttu võib see olla veelgi pikem. Põhimõte on selles, et kui tegemist on toote veaga, siis tuleb toode parandada müüja kulul. Kui toodet pole võimalik parandada mõistliku aja jooksul, mis näiteks lastega pere jaoks on pesumasina puhul mõned päevad, siis tuleb müüjal toode asendada.
Soomes on näiteks üsna tavaline, et poed ei võta enam Apple’i seadmeid vastu, kui möödas on tootjafirma 1-aastane garantii. Pärast seda pakuvad poed kasutajatele tasulist hooldust. Nii juhtus näiteks suure poeketiga Gigantti, kui Helsingin Sanomate ajakirjanik ühendust võttis.
Ostjale jäeti ütlemeta, et kuigi tootjagarantii on möödas, jätkub veavastutus ehk seadusejärgne garantii, mille kestus sõltub seadme eeldatavast kasutuseast. Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseameti juhiste kohaselt ulatub veavastutus telefonide ja arvutite puhul mitmete aastateni alates ostuhetkest.
Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseameti (KKV) jurist Hertta Hartikainen ütles, et sageli eksitavad müüjad ostjaid just tehasepoolse garantii jutuga, jättes märkimata, et toodetele kehtib palju pikem seadusejärgne garantii. Soome Gigantti on nii suur tegija, et Hartikainen ei usu, et ostja eksiteele viimine tuli teadmatusest.
Gigantti siiski põhjendas ostja eksitamist teadmatusega. Gigantti tunnistas hiljem, et arvutitel on tavaliselt 2-aastane garantii, aga Apple on seadnud toodetele 1 aasta pikkuse garantii. Sellest johtuvalt rääkis klienditeenindaja 1 aasta pikkusest garantiist. Ilmselt jälgis klienditeenindaja liiga pingsalt tootjapoolset garantiiaega, ütles Gigantti logistikajuht Petri Saarinen.
Tegelikkuses aga, nagu välja tuleb, kehtib arvutitele isegi pikem kui 2 aasta pikkune seadusejärgne garantii. Selle puhul võtab toote müüja teatud aja jooksul vastutuse selle eest, et toode on töökorras. Müüja ei vastuta toote kulumise, mitteeesmärgipärase kasutamise või toote kahjustamise eest. Veavastutus ei kehti seega juhul, kui arvuti on maha kukkunud või selle peale on valatud kohvi.
KKV juristi Hartikaineni sõnul on üsna tavaline, et müüjad ei suuda vahet teha tootjagarantii ja seadusejärgse garantii vahel. See tuleb välja müüjate kohta KKV-le saabunud kaebustest. Näiteks Gigantti kohta tuli viimase poole aasta jooksul kokku ligi 500 kaebust, mis on päris suur kogus.
Kaebusi on lisaks garantiile tulnud seadmete remondi kestuse ja vea tuvastamiste kohta. Tarbijad peavad olema väga valvsad ja tähelepanelikud, vastasel korral kasutavad müüjad teadmatust lihtsalt ära. Hartikainen tunnistab, et kuigi on ise jurist, on ka temal olnud raske oma õiguste eest seista.
Hartikainen lisas, et kui tarbija ei saa ise müüjaga asju ajades hakkama, võib pöörduda kohaliku võimuesindaja (maistraatti) poole.
Mida peaks tarbija teadma?
Kui seadmes on viga, võib ostja nõuda selle parandamist või vahetamist terve vastu.
Vea parandamise eest ei tohi raha võtta ostjalt.
Kui vea saab parandada mõistliku aja jooksul, nii et ostjale ei valmista see probleeme ja seadme väärtus ei kahane, on müüjal õigus seadme viga parandada, selle asemel, et vahetada see veatu vastu.
Mõistlik aeg võib näiteks lastega pere pesumasina parandamise puhul olla mõni päev.
Ostjale tuleb hüvitada kulutused, mida seadme parandus või vahetus on põhjustanud. Kui ostja on vigase seadme saatnud müüjale, siis tuleb seadme müüjal hüvitada saatmiskulu.
Avafoto: NordenBladet
Allikas: KKV Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
