Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: august 2018

Soome kanalas leiti salmonellat

NordenBladet — Nokia munakanalast on leitud salmonellat. Kanala mune on müüdud palju, mistõttu soovitatakse inimestel olla väga ettevaatlik. Proovid on võetud juba juunikuu lõpus ja pärast seda pole enam mune müüdud. Kui neid mune on veel järel, siis tuleks nad enne tarvitamist läbi kuumutada. Tooreid mune süüa ei tohiks.

Mune katsudes tuleks järgida hügieeninõudeid ja tagada, et munakoored ei puutuks valmistoiduga kokku.

Munajäätmed tuleks põletada või lasta nad kuuma veega üle enne minema viskamist.

Kui pärast munade söömist esinevad seedeprobleemid nagu kõhulahtisus, tuleks arstile teada anda võimalikust salmonellanakkusest.

Antud salmonellatüvi levib kanade väljaheite kaudu. Nakkus on kanadele kandunud tõenäoliselt metsikute lindude kaudu. Nakatumise risk on suurim väljas vabalt liikuvatel kanadel.

Soomes esineb salmonellat väga harva. Kanalatest leitakse salmonellat paaril korral aastas. Sea- ja veisefarmides on salmonella levinum, aga siiski haruldane.

Kui mõnest kohast leitakse salmonellat, siis esmalt piiratakse toodete müüki. Siis selgitatakse, kust nakkus on tulnud ja kuhu see on tõenäoliselt levinud. Lõpuks haiguskolle likvideeritakse.

Kõige lihtsam moodus on loomad hukata. Siis ruumid puhastatakse ja desinfitseeritakse. Kui on tuvastatud, et haigust pole, siis võib tuua uuesti loomad sisse.

Kõigil, kes on Nokia kanalast omale suveks kanu võtnud, palutakse võtta ühendust valla loomaarstiga. Loomaarst tuvastab, kas kanad on pärit nakkusohtlikust piirkonnast.

 

Ettevaatust: Kindlustus ei hüvita pesumasina tekitatud kahju, kui teed ühe vea

NordenBladet — Pesumasinate tekitatud kahjud on tavalised ja kindlustused hüvitavad neid igal aastal tuhandeid. Ent ühel juhul kindlustus kahju ei hüvita: kui oled masina ise paigaldanud. Nimelt selgub, et igaüks ei või pesumasinat paigaldada. Seda peab tegema vastava ala spetsialist.

Soomes hüvitavad kindlustused aastas ligi 36 000 pesumasinate põhjustatud kahju kokku summas ligi 157 miljonit eurot. Kodukindlustus aga kahju ei hüvita, kui inimene on ise masina paigaldanud. Siis vaatab kindlustus, et inimene on ise kahju põhjustaja.

Valesti paigaldatud masin on veekahjustuste peamine põhjus. Kui inimene on ise masina paigaldanud ja sellega on tekitatud kahju, võib see kalliks maksma minna.

Nii näiteks võib mõni puuduv tihend põhjustada veekahju, mille tagajärjel tuleb terve köögi põrand üles võtta. See tähendab tuhandeid eurosid kahju.

Soomes on juhtumeid, kus nõudepesumasina tekitatud veekahju koos kohtukuludega ulatus 90 000 euroni.

Kui kahju tuleneb aga masina enda rikkest, näiteks mõne vooliku purunemisest, mitte aga paigaldusest, siis enamasti kindlustus hüvitab kahju. Kui aga inimene on ise masina paigaldanud, siis võtab ta riski, et masina tekitatud kahju ei pruugita hüvitada.

Kahju võib jääda hüvitamata ka siis, kui inimene ei teata õigeaegselt tekkinud veast. Veekraani või duši jooksma jätmine võib samuti põhjustada kahju, mida kindlustused alati ei hüvita.

Veelekkeid on lihtne tuvastada, kui jälgida veenäitu. Kui veekulu tõuseb ootamatult, võib tegemist olla mõne kodumasina lekkega.

 

Euroopa Kohus: Internetti üles pandud pilte ei tohi ilma luba küsimata uuesti avaldada

NordenBladet — Internetis avaldatud pilte ei tohi ilma luba küsimata uuesti avaldada vaatamata sellele, et mõni pilt on juba internetis avaldatud, otsustas Euroopa Kohus. Kui luba pole küsitud, tuleks kohtu selgituse kohaselt veebis avaldatud pilte kasutada hüperlingi abil.

Kohtuasi sai alguse sellest, et fotograaf Dirk Renckhoff andis oma pildi avaldamiseks loe ühele reisileheküljele. Hiljem laadis selle pildi alla üks Saksa õpilane ja kasutas seda oma koolitöös, mis kooli veebilehele üles riputati, vahendab Helsingin Sanomat.

Renckhoff kaebas selle peale kooli kohtusse, kus ta nõudis oma pildi kasutamise lõpetamist ja 400 eurot kahjutasu autoriõiguste rikkumise eest.

Saksa liitvabariigi kohus palus asja kohta seisukohta Euroopa Kohtult lähtuvalt Euroopa Liidu autorikaitse direktiivist olukorras, kus autor keeldub pildi avaldamisest, kui ta on andnud õiguse sama pildi ilma piiranguteta veebis avaldamiseks.

Euroopa Kohus asus seisukohale, et mis tahes teose avaldamine rikub autori õigusi, kui autori käest pole enne avaldamist nõusolekut saadud.

See, kui autor on andnud ühele saidile õiguse teose avaldamiseks ei tähenda, et seda võib kasutada mõnel teisel saidil.

Teost saab uuesti avaldada mõnel teisel saidil hüperlingi abil.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome psühhiaatriahaiglast põgenenud mees taotleb varjupaika Uus-Meremaal

NordenBladet — Veebruari lõpus Kuopios asuvast Niuvanniemi psühhiaatriahaiglast põgenenud mees sõitis Uus-Meremaale ja taotleb seal poliitilist varjupaika.

Isik oli jätnud puhkuselt haiglasse naasmata ja tema kadumise kohta tehti teade tänavu 26. veebruaril. Meest on varem süüdistatud vägistamises, vägivallatsemises ja narkokuriteos, aga kohus mõistis mehe 2014. aastal süüdimatuks.

Uus-Meremaal menetletakse parasjagu mehe taotlust, Soome aga nõuab teda teadaolevalt tagasi.

 

Soome ja Vene presidendid kohtuvad augusti lõpus Sotšis, kavas ühine jäähokimatš

NordenBladet — Vene meedia andmetel toimub augusti lõpus Venemaal Sotšis Soome presidendi Sauli Niinistö ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumine. Ühtlasi toimub ühine jäähokimatš, aga pole veel teada, kas ka presidendid jääle lähevad nagu see oli 2012. aastal Peterburis.

Vene väljaanne Kubanskije Novosti kirjutab, et 22. augustil kohtuvad omavahel Soome ja Vene hokistaarid. Selleks sõidavad Venemaale endised ja praegused Soome hokikuulsused  Patrik Laine, Teemu Selänne ja Jari Kurri. Vene poole pealt astuvad üles  Pavel Datsjuk, Ilja Kovaltšuk, Nikita Gusjev, Kirill Kaprizov, Jevgeni Malkin ja Jevgeni Kuznetsov. Samuti tuleb jääle Artemi Panarin.

Hokimatš algab 22. augustil kell 16.

Samal päeval toimub teadaolevalt Niinistö ja Putini kohtumine Sotšis. Vene meedia pole veel avaldanud, kas Niinistö ja Putin ka ise jääle lähevad, vahendab Ilta-Sanomat.

Vene meedia info kohaselt on hokimatši puhul tegemist heategevusüritusega, mis on seotud üritusega „Kogu südamest”.

Viimati mängisid Niinistö ja Putin hokit 2012. aastal koos ühes meeskonnas ja neil olid seljas ühesugused, Soome ja Vene lippudega särgid.