NordenBladet —Soome saabub juba homme, reedel suur vihmasadu ja nädalavahetusega võib maha sadada terve kuu norm. Reedeks on Soomes antud hoiatused nii tugeva saju kui tugeva tuule eest.
Tänasel neljapäeval on aga Lõuna-Soomes väga kuum ilm, kohati lausa 28 kraadi sooja. Põhja pool on ilm pilves ja kohati sajab. Lapimaal on õhutemperetuur 10-15 kraadi vahel, mis näitab suurt erinevust võrreldes Lõuna-Soomega.
Öösel aga saabub lääne poolt madalrõhkkond, mille kese jõuab hommikuks Ida-Soome. Sellega seoses tuleb suur sadu. Kõige rohkem sajab Ida-Soomes, kus maha võib sadada üle 50 mm ühe ööpäeva jooksul. Paiguti võib mõne päevaga maha sadada terve kuu norm.
Reedel kerkib õhutemperatuur Lõuna-Soomes vaid 16 kraadini. Laupäeval on kogu maal 10-15 kraadi sooja.
NordenBladet —Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini erialal kaitses 18. juunil 2018 doktorikraadi Ülo Pikkov väitekirjaga „Anti-Animation: Textures of Eastern European Animated Film“ (Anti-animatsioon. Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära).
Anti-animatsiooni all mõistab Pikkov poliitiliselt survestatud, äraspidise tootmisloogikaga animatsiooni. Pikkov tutvustab oma doktoritööd nii:
„Vaatamata Ida- ja Lääne-Euroopa animatsioonfilmi sarnasele sünniloole ja omavahelisele seotusele, dirigeeris Teise maailmasõja järgsel perioodil Ida-Euroopa animatsioonfilmi plaanimajandus, tsentraliseeritud tootmine, poliitiline tsensuur jpt väljaspool vaba konkurentsi ja turumajandust eksisteerivad tegurid. Nii vaatlengi Ida-Euroopas nõukogude perioodil loodud animatsioonfilme kui anti-animatsioone.
Väitekirja eesmärgiks on Ida-Euroopa animatsioonfilmi kui ühe „kultuuri tööstuse“ osa eripära määratlemine ning Ida-Euroopa animatsioonfilmi olemuse ja iseloomulike tunnusjoonte ning erinevate arengusuundade kaardistamine.
Ida-Euroopas tekkis Teise maailmasõja järel täiesti omalaadne animatsioonfilmi traditsioon. Stuudiod tegutsesid kohati justkui teatavas paralleelmaailmas, kus režissööril oli piisavalt tegevusvabadust, kuid tema suunajaks oli stuudios ametis toimetaja, kes hoolitses selle eest, et avalikusse ette pääseks vaid poliitiliselt „õige“ looming. Nii sai animatsioonfilmitegijate hulgas populaarseks jutustamine läbi metafooride, kus võimukriitika esines kaudsetes ning metafoorsetes elementides. Tuntud nn Aisopose keele uurija Lev Loseff rõhutab, et Aisopose keele kasutamine (dekodeerimine) ei toimu mitte ainult lugeja, vaid ka autori ja tsensori osalusel. Nõukogude animatsioonfilmis ning kultuurielus laiemalt toimus pidev dekodeerimine, kõikvõimalike tõlgenduste ja seoste otsimine ja loomine.
Ida-Euroopa animatsioonfilm oli Ida-Euroopa publikule kohati ka teatavaks kanaliks Lääne kunsti- ja elustiili tunnetamisel. Mitmed lääne popkultuuri ilmingud jõudsid Nõukogude Liidu elanike teadvusesse just läbi animatsioonfilmi.
Nõukogude animatsiooniperioodi uurimine annab uusi võimalusi praeguse, postsotsialistliku situatsiooni paremaks mõistmiseks. Animatsioonfilm kannab ühiskonnas ka kultuurilise mälu, rahvusliku eneseteadvuse ja identiteedi edasikandmise ja säilitamise rolli. Animatsioonfilmi kaudu saame uurida ja kirjeldada ühiskonda laiemalt.“
Doktoritöö juhendajaks oli dr Raivo Kelomees (EKA), eelretsensentideks prof dr Robert Sowa (Academy of Fine Arts in Krakow) ja dr Michal Bobrowski (Jagiellonian University). Oponent prof dr Robert Sowa.
NordenBladet —26. juunil kaitses doktoritööd ühiskonnateaduste instituudi doktorant Lauraliisa Mark, kes uuris suitsidaalsete mõtete ja depressiivsete tunnete levimust Eesti koolinoorte hulgas. Viimase 12 kuu jooksul oli 7.-9. klasside õpilastest suitsiidimõtteid kogenud 13% ja depressiivseid tundeid 26% õpilastest.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on suitsiid 15-29-aastaste vanusrühmas üks peamistest surmapõhjustest, kusjuures 15-19-aastaste Eesti noorte suitsiidikordaja on üks kõrgemaid kogu maailmas. „Oma doktoritöös uurisin suitsidaalsete mõtete ja depressiivsete tunnete levimust Eesti 5.-9. klasside koolinoorte hulgas ning analüüsisin suitsidaalsete mõtete ja depressiivsete tunnete seost riskikäitumisega,“ avas doktorant töö sisu ning selgitas, et depressioon on üks sagedasematest enesetapuga seostatud vaimse tervise häiretest.
„Kuigi riskikäitumist peetakse sageli normaalseks noorukiea osaks, seondusid kõik väitekirjas analüüsitud riskikäitumised (varane seksuaalsuhe, regulaarne suitsetamine, alkoholi tarvitamine, füüsilistes kaklustes osalemine, koolikiusamine) suuremate šanssidega suitsiidimõtete ja/või depressiivsete tunnete kogemiseks,“ tõdes Mark. Näiteks 13-aastaselt või varem seksuaalühtes olemine seondus tüdrukute puhul ligi kaheksa korda, poiste puhul üle nelja korra suuremate võimalustega suitsiidimõtete tekkimiseks. „Mida nooremalt suguelu alustati, seda sagedamini tarvitati ka alkoholi, suitsetati, osaleti kaklustes, kiusati teisi ja seda madalam oli noore hinnang oma tervisele,“ selgitas ta.
„Mitme riskiteguri samaaegne esinemine suurendas 15-aastaste kooliõpilaste hulgas suitsiidimõtete tekkimise võimalusi hüppeliselt, nelja ja viie riskiteguri samaaegne esinemine ligi 10 korda,“ tõdes Mark, kelle sõnul oli oluline ka muredest rääkimise kergus vanematega, eeskätt emaga. „Raskused emaga muredest rääkimisel suurendasid šansse suitsiidimõtete kogemiseks ligi 5 korda. Seejuures selgus, et muredest rääkimise kergus vanematega puhverdab võimalusi suitsidiimõtete kogemiseks,“ lisas ta.
Kiusamise ohvriks ja/või kiusaja rollis olemine seondus ennekõike tõsiselt häirunud vaimse heaoluga. Poiste puhul suurendas šansse tõsiselt häirunud vaimseks heaoluks kõige rohkem kiusatava rollis olek, tüdrukute puhul kiusaja-kiusatava rollis olek. Küberkiusamine osutus nii poiste kui tüdrukute puhul vaimse heaolu kontekstis kõige laastavamaks kiusamise liigiks.
Tulemustest järeldub, et riskikäitumist tuleks vaadelda kui ohumärki noore puuduliku vaimse heaolu kohta, mitte pelgalt ealise iseärasusena. Seda eriti juhul, kui riskikäitumistel on kumuleeruv iseloom. „Noorte riskikäitumist saab ja tuleb kasutada vaimse tervise võimalike probleemide varaseks märkamiseks ja sekkumiseks. Lisaks riskikäitumise vähendamisele suunatud sekkumistele, tuleb jõuliselt tegeleda koolikiusamise problemaatikaga. Tõenduspõhiste koolikiusamist vähendavate meetmetega tuleb alustada vara, nende meetmete rakendamine peab olema pidev ja need peavad hõlmama kõiki kiusamisega seotud osapooli (sh pealtvaatajataid),“ sõnas Mark.
Doktoritöö pealkiri on “Depressive Feelings and Suicidal Ideation Among Estonian Adolescents and Associations with Selected Risk Behaviours” („Eesti noorukite depressiivsed ja suitsidaalsed mõtted ja depressiivsete ning suitsidaalsete mõtete seos valitud riskikäitumistega“) ja selle avalik kaitsmine toimus 26. juunil. Doktoritöö juhendajad on TLĂś professorid Airi Värnik ja Merike Sisask, oponendid Glasgow Ăślikooli professor Rory O’Connor ja Tartu Ăślikooli dotsent Dagmar Kutsar.
NordenBladet — Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht ja Türgi monitooringu kaasraportöör Marianne Mikko tegi koos oma ENPA kolleegi Nigel Evansiga avalduse, milles rõhutati vajadust lõpetada Türgis erakorraline seisukord.
„Muljetavaldav osalus Türgis 24. juunil toimunud ennetähtaegsetel presidendi- ja parlamendivalimistel ning parlamendis esindatud erakondade maailmavaateline mitmekesisus on selged märgid Türgi rahva toetusest pluralistlikule demokraatiale. Selline pluralistlik demokraatia peab kindlalt põhinema põhivabaduste piiramatul kasutamisel, õigusriigi põhimõtete täielikul austamisel ja kaasaval poliitikal. Seepärast usume, et praegu on õige aeg selleks, et Türgi ametivõimud esimese sammuna lõpetaksid erakorralise seisukorra ning viiksid ellu valimiskampaania ajal antud lubadused ja tehtud üleskutsed,“ märgitakse avalduses.
Valimisi jälginud Parlamentaarse Assamblee ajutine komisjon esitab peatselt oma hinnangu valimiskampaaniale ja valimispäevale. „Kaasraportööridena oleme me jätkuvalt valmis pidama Türgi ametivõimudega tegelikku dialoogi, et lahendada probleeme, mida tekitab uus presidentiaalne süsteem, millele juhtis tähelepanu Veneetsia Komisjon. Samuti oleme valmis arutama muid olulisi küsimusi, mis hõlmavad meedia ja kohtuvõimude sõltumatust, aga ka kohtueelselt vahistatud poliitikute, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate, sealhulgas endise Rahvademokraatliku Partei (HDP) kandidaadi presidendivalimistel Demirtasi viivitamatut vabastamist,“ on ENPA Türgi monitooringu raportööride avalduses.
ENPA järelevalvekomisjon avaldas 26. juunil raportööride informatsioonilise teadeande pärast nende Istanbuli ja Ankara visiiti 28.–30. märtsil 2018.
NordenBladet — Aastal 2016 sündinud soomlase tulevik on sotsiaalkindlustusameti Kela värske uuringu järgi suure tõenäosusega järgmine: 31 aastat ollakse tööl, 5 aastat töötu ja 21 aastat pensionil. Mehed on seejuures töötud pikemat aega kui naised. 2010ndatel aastatel on erinevus meeste ja naiste vahel suurenenud – naised on tööl rohkem kui mehed ja töötud seetõttu vähem.
Prognooside kohaselt on naised tööl kaks aastat kauem kui mehed. See võib olla paljudele üllatus, sest naised õpivad kauem, on kodus pikemat aega koos lastega ning nende pensioniiga on pikem kui meestel. Põhjus on selles, et töötus puudutab rohkem neid valdkondi, kus töötavad mehed.
Töötus on aastatega pikenenud. Näiteks tänased 30-aastased sündisid maailma, kus töötuse prognoos oli tulevikus vaid kaks aastat.
Keskmiselt viis aastat töötust on küllalt pikk aeg. Kui arvestada, et töötus puudutab vaid poolt elanikkonda, tähendab see, et paljude jaoks on töötuse kestus 10 aastat. See tähendab, et järjest rohkem on ühiskonnas neid inimesi, kel on suur tõrjutuse risk. Töötus on meeste jaoks raskem üle elada kui naistel – pered lagunevad ja tekivad muud probleemid.
Ent olukord võib veelgi hullem olla. Näiteks 1990ndatel aastatel prognoositi, et töötuse kestus on koguni 7 aastat. Pärast seda pole töötus olnud keskmiselt siiski pikem kui 4 aastat.
Soomlaste pensioniea pikkus on pidevalt kasvanud. Viimase 30 aasta jooksul on see pikenenud keskmiselt 18 aastast 21 aastani. Naiste pensioniiga on seejuures 4 aastat pikem kui meestel, ent vahe enam ei kasva. Eluea pikenemine ja inimeste tervise paranemine pikendavad nii pensioniiga kui vanemate inimeste tööiga.
