NordenBladet — 26. juunil kaitses doktoritööd ühiskonnateaduste instituudi doktorant Lauraliisa Mark, kes uuris suitsidaalsete mõtete ja depressiivsete tunnete levimust Eesti koolinoorte hulgas. Viimase 12 kuu jooksul oli 7.-9. klasside õpilastest suitsiidimõtteid kogenud 13% ja depressiivseid tundeid 26% õpilastest.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on suitsiid 15-29-aastaste vanusrühmas üks peamistest surmapõhjustest, kusjuures 15-19-aastaste Eesti noorte suitsiidikordaja on üks kõrgemaid kogu maailmas. „Oma doktoritöös uurisin suitsidaalsete mõtete ja depressiivsete tunnete levimust Eesti 5.-9. klasside koolinoorte hulgas ning analüüsisin suitsidaalsete mõtete ja depressiivsete tunnete seost riskikäitumisega,“ avas doktorant töö sisu ning selgitas, et depressioon on üks sagedasematest enesetapuga seostatud vaimse tervise häiretest.

„Kuigi riskikäitumist peetakse sageli normaalseks noorukiea osaks, seondusid kõik väitekirjas analüüsitud riskikäitumised (varane seksuaalsuhe, regulaarne suitsetamine, alkoholi tarvitamine, füüsilistes kaklustes osalemine, koolikiusamine) suuremate šanssidega suitsiidimõtete ja/või depressiivsete tunnete kogemiseks,“ tõdes Mark. Näiteks 13-aastaselt või varem seksuaalühtes olemine seondus tüdrukute puhul ligi kaheksa korda, poiste puhul üle nelja korra suuremate võimalustega suitsiidimõtete tekkimiseks. „Mida nooremalt suguelu alustati, seda sagedamini tarvitati ka alkoholi, suitsetati, osaleti kaklustes, kiusati teisi ja seda madalam oli noore hinnang oma tervisele,“ selgitas ta.

„Mitme riskiteguri samaaegne esinemine suurendas 15-aastaste kooliõpilaste hulgas suitsiidimõtete tekkimise võimalusi hüppeliselt, nelja ja viie riskiteguri samaaegne esinemine ligi 10 korda,“ tõdes Mark, kelle sõnul oli oluline ka muredest rääkimise kergus vanematega, eeskätt emaga. „Raskused emaga muredest rääkimisel suurendasid šansse suitsiidimõtete kogemiseks ligi 5 korda. Seejuures selgus, et muredest rääkimise kergus vanematega puhverdab võimalusi suitsidiimõtete kogemiseks,“ lisas ta.

Kiusamise ohvriks ja/või kiusaja rollis olemine seondus ennekõike tõsiselt häirunud vaimse heaoluga. Poiste puhul suurendas šansse tõsiselt häirunud vaimseks heaoluks kõige rohkem kiusatava rollis olek, tüdrukute puhul kiusaja-kiusatava rollis olek. Küberkiusamine osutus nii poiste kui tüdrukute puhul vaimse heaolu kontekstis kõige laastavamaks kiusamise liigiks.

Tulemustest järeldub, et riskikäitumist tuleks vaadelda kui ohumärki noore puuduliku vaimse heaolu kohta, mitte pelgalt ealise iseärasusena. Seda eriti juhul, kui riskikäitumistel on kumuleeruv iseloom. „Noorte riskikäitumist saab ja tuleb kasutada vaimse tervise võimalike probleemide varaseks märkamiseks ja sekkumiseks. Lisaks riskikäitumise vähendamisele suunatud sekkumistele, tuleb jõuliselt tegeleda koolikiusamise problemaatikaga. Tõenduspõhiste koolikiusamist vähendavate meetmetega tuleb alustada vara, nende meetmete rakendamine peab olema pidev ja need peavad hõlmama kõiki kiusamisega seotud osapooli (sh pealtvaatajataid),“ sõnas Mark.

Doktoritöö pealkiri on “Depressive Feelings and Suicidal Ideation Among Estonian Adolescents and Associations with Selected Risk Behaviours” („Eesti noorukite depressiivsed ja suitsidaalsed mõtted ja depressiivsete ning suitsidaalsete mõtete seos valitud riskikäitumistega“) ja selle avalik kaitsmine toimus 26. juunil. Doktoritöö juhendajad on TLÜ professorid Airi Värnik ja Merike Sisask, oponendid Glasgow Ülikooli professor Rory O’Connor ja Tartu Ülikooli dotsent Dagmar Kutsar.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT