NordenBladet — Soomes, kus traadiga telefonid olid pikka aega juba ajalugu, hakatakse neid uuesti üles panema, sest kriisiolukorras mobiilid ei tööta. Näiteks kui elekter läheb ära või juhtub midagi veel hullemat, pole inimestel võimalik helistada. Selleks puhuks pandi idapiiri äärsesse Miehikkälä valda üles traadiga telefon, millega inimestel on võimalik vajadusel abi kutsuda.
Telefonil on ainult paar nuppu, kuhu vajutades saab välja kutsuda tuletõrje ja kiirabi ning muud abi. Ühtlasi saab suhelda päästekeskusega.
Traadiga telefonide jaoks pole elektrit vaja, seetõttu saab kasutada neid elektrikatkestuste ajal. Traadiga telefonid pannakse üles ka mujale Soome idapiiri äärde. Tegemist on kaasaegse versiooniga 1950ndatel kasutusel olnud telefonist. Veel 1970ndatel aastatel olid Soomes tänavatel punased kastid, kust sai tuletõrje välja kutsuda.
Soome kaitseministeerium on välja töötanud juhised juhuks, kui elekter peaks ära minema.
NordenBladet —Soomes on üha levinum trend rajada kortermajade katustele rohelised aiad, kus elanikud saavad kasvatada rohelist või lihtsalt lõõgastuda. Eriti roheline on Helsingis mere ääres Jätkäsaaris asuv Rohelisest rohelisem majaprojekt.
Projekti eestvedajad on kinnisvaraarendaja Markku Hainari ja keskkonnabioloog Taina Suonio, kelle eesmärgiks on muuta Helsingi elukeskkond rohelisemaks. Pärast seda ehitati Helsingisse Länsisatamankatu 36 kaks korrusmaja, mis lausa pakatavad rohelisusest.
Need majad on nii omanäolised, nagu rohelised oaasid keset betoonmerd, et selliseid pole mitte kusagil mujal maailmas.
Majad pole mitte ainult elumajad, vaid ka uurimisobjektid. Kõik valikud on tehtud lähtuvalt ökoloogilistest kriteeriumidest ja säästva arengu põhimõtetest.
Majades on kokku 55 era- ja 66 üürikorterit. Möödunud aastal pälvisid majad Helsingi ehitusauhinna.
Majade katustele on loodud terassid taimede kasvatamiseks. Teatud tasu eest võivad elanikud käia sealt maitsetaimi korjamas. Maja katusel olevas kasvuhoones kasvavad tomatid, paprikad, chillipiprad, baklažaanid ja arbuusid. Taimede eest kannavad hoolt eraldi palgatud profid. Elanikud suhtlevad omavahel ja jagavad kogemusi Whatsappi rakenduse ja blogi abil.
NordenBladet — Valdavalt rootsikeelne Soome osa Ahvenamaa tahab iseseisvuda. Ahvenamaa iseseisvumiseks on loodud koguni eraldi partei, millel on praegu 10-protsendiline toetus rahva hulgas. Erakonna Ålands Framtid (Ahvenamaa tulevik) esimees Axel Jonsson ütles, et eesmärk on saada iseseisvaks riigiks. Praegu aga surub Soome ahvenamaalastele väikeste sammudega oma keelt peale, lisas Jonsson. Seetõttu taotleb Ålands Framtidin iseseisvuse rahvahääletust, vahendab Iltalehti.
Jonssoni sõnul teeks Ahvenamaa iseseisvumine mõlemale poolele head. Nii oleks paremad omavahelised suhted, selle asemel, et tülitseda. Konflikte on tekitanud näiteks isemajandamise seadus, rootsi keele kasutamine ja maksud. Soome valitsus pole olnud näiteks nõus Ahvenamaal kogutud makse tagastama Ahvenamaa eelarvesse. Ahvenamaa tahab nüüd oma maksude kehtestamise õigust.
Samuti leiab Ålands Framtid, et Soome pole kinni pidanud 1921. aasta keelekokkuleppest. Soomet muudetakse üha enam soomekeelseks, kuigi Ahvenamaale on lubatud, et nemad võivad edasi rootsi keelt kasutada. Nii näiteks ei suhtle Soome ametnikud enam alati rootsi keeles Ahvenamaa ametnikega.
Jonssoni väitel on rootsi keele positsiooni vähendatud mitmel moel, näiteks rootsi keele õppe kaotamisega koolides. Jonsson kardab, et sotsiaal- ja terviseasutuste reform (sote) vähendab rootsi keele kasutamist veelgi.
Soome erakondadest on põlissoomlastest eraldunud Sininen tulevaisuus (Sinine tulevik) teinud ettepaneku loobuda katseliselt mõnedes koolides praegusest kohustuslikust rootsi keele õppest alates 6. klassist ja anda võimalus valida mõni muu keel.
Lisaks on viimase 10 aasta jooksul eemaldatud kohustuslik rootsi keel ülikoolide sisseastumiseksamitest, samuti on kohustuslik rootsi keel eemaldatud avalike ametite nõuetest. Need ongi need väiksed sammud, millega rootsi keele osa vähendatakse, mistõttu inimesed pole enam huvitatud rootsi keele õppimisest.
Ahvenamaal elab 29 000 inimest. Jonsson väikse rahvaarvu pärast ei muretse, maailmas on veelgi pisemaid riike. Ahvenamaal on tugevad merenduse ettevõtted, lisaks pangandus- ja kindlustusfirmad.
Probleem poleks ka see, et Ahvenamaa jääb ilma Soome riigi toetustest. Iseseisvumisega saab Ahvenamaa omale sellevõrra rohkem maksuraha. Veelgi tähtsam on see, et Ahvenamaa inimesed saaksid ise oma elu üle otsustada, mitte ei tehtaks nende eest otsuseid kusagil kaugel Helsingis. Siis poleks Soome ametnikel vaja mureseda sellepärast, et nad ei oska piisavalt hästi rootsi keelt.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Monika Kollo kaitses TTĂś ehituse ja arhitektuuri instituudis hiljuti doktoritöö “Uni- and Bidirectional Stratified Flows in Submerged Openings of Built Environment” (Ăśhe- ja kahesuunaline stratifitseeritud voolamine konstruktsioonipiirde uputatud avades).
Stratifitseeritud voolamine, mis lahtiseletatult tähendab vee või õhu tiheduse järgi kihistunud voolamist, mõjutab oluliselt meid ümbritseva tehiskeskkonna kasutamise tingimusi. Lahendamaks sellega seotud insenertehnilisi probleeme, koostas doktorant Monika Kollo oma doktoritöös sademevee ja tarbevee süsteemide integreeritud mudeli, mis võimaldab määrata vajaliku sademevee koguse sooja tarbevee tootmiseks.
Soojuse eraldamisel sademeveest tekib mahutis veetemperatuuri erinevus sisse- ja väljavoolava vee vahel, ehk väikese tiheduse erinevusega stratifitseeritud voolamine. Doktortöös esitatud lihtsad matemaatilised mudelid nii ühe- kui ka kahesuunalise stratifitseeritud voolamise arvutamiseks pakuvad olulisi lahendusi nn uputatud avade arvutusteks hoones või laevades. Uputatud avadeks nimetatakse erialakeeles näiteks õhuaknaava hoones või õlilekkeava laevakeres. Ehk siis konstruktsiooniavaust, mis ühendab erineva tihedusega voolavaid gaase ja vedelikke – antud juhul siis kas välis- ja siseõhku hoone jaoks või õli ja vett lekkiva laeva jaoks.
Monika Kollo: „Täiustasin doktoritöös seni kasutusel olnud stratifitseeritud voolamise matemaatilist mudelit, kohandades seda uputatud avadele ning ka sademevee mahutile.
Arendades edasi matemaatilisi mudeleid, mida seni on kasutatud vaid voolamise jaoks loodussüsteemides (näiteks jõesuue või mereväin), on nüüd võimalik analüüsida erinevate gaaside ja vedelike voolamist tehiskeskkonna avades. Doktoritöös selgitasin võimalusi loodud matemaatiliste mudelite rakendamiseks hoone energiatõhususe täpsustamiseks, laevaõnnetuste riskihindamise parandamiseks ja linnaruumis olemasoleva veesoojuse energiaressursi kasutamiseks“.
Esimesed näited madalatemperatuurilise vee soojusenergia kasutamise kohta on Eestis juba olemas – Tallinna Lennusadama küttesüsteem kasutab energiakandjana merevett, ning Tartu Lõunakeskuse külmajaam kasutab jahutamiseks jõevett. Doktoritöös leiti võimalus sademevee soojuse kasutamiseks.
„Kolme hoonetüübi – kaubanduskeskuse, büroohoone ja korterelamu – võrdluses selgus, et maa-alune sademevee kogumispaak on kõige optimaalsem kaubanduskeskuse jaoks, kuna sealne valgala suuruse ja tarbimiskoormuse suhe on parim. Seega on doktoritöös esitatud uudne lahendus linna valgalalt kogutud sademeveest sooja tarbevee tootmiseks ning vajadusel ka hoonete jahutamiseks“, selgitab Monika Kollo.
Doktoritöö juhendaja oli dotsent Janek Laanearu (TTÜ), oponendid olid professor Paul Linden (Cambridge´i Ülikool) ja dotsent Claudia Adduce (Roma Tre Ülikool).
NordenBladet —Päikseenergia kasutamine on jõudnud ka Soome ja soomlastele omaselt on asi ette võetud korralikult – Soome suurim päiksepark võtab enda alla 9 jalgpallistaadioni suuruse territooriumi. Toiduainetootja Atria rajas päiksepargi Seinäjoele Nurmosse majandusministeeriumi toetuse eest.
Nurmo tehase taga oli enne kompostiväljak. See jäi mõned aastad tagasi tühjaks pärast seda, kui komposteerimine viidi üle biogaasitehasesse. Nüüd on 5,5 hektaril 15 500 päiksepaneeli, mis toodab elektrit 3,4 MW võimsusega. Kui kõik paneelid saavad paigaldatud, kasvab võimsus 6 megavatini, vahendab Helsingin Sanomat.
Nurmo päiksepargi eest vastutav Atria esindaja Tapani Potka räägib, et tegemist on pilootprojektiga, mille käigus tutvutakse päikseenergia tehnoloogiaga. Praegu on päikseenergia osakaal ettevõtte energiavajadusest 5 protsenti ja talvel ei tule energiat üldse, kui lumi paneelidele sajab.
Atria sai Soome majandusministeeriumilt päiksepargi rajamiseks 2,7 miljonit eurot toetust ning ülejäänu investeeris päikseenergia projekti jaoks loodud Nurmon Aurinko Oy.
Aalto ülikooli tehnilise füüsika professori Peter Lundi väitel tasub päikseenergia kasutamine end varsti Soomes ära, kuna tehnoloogia muutub järjest tõhusamaks. Soome saab päikest samapalju kui Kesk-Euroopa. Soomel on siin eelis: nimelt toodavad päiksepaneelid rohkem energiat jahedamas kliimas.
Päikseenergia kasutamine on aga Soomes ülejäänud Euroopast maha jäänud. Näiteks Saksamaal toodetakse päikseenergiat elaniku kohta 50 korda ja Taanis 40 korda rohkem kui Soomes. See tuleneb Soome praegusest energiapoliitikast, kus päikseenergiaga pole arvestatud.
Päikseenergiat peetakse aga maailmas kõige perspektiivikamaks. Näiteks on Shell välja arvestanud, et 2100. aastaks moodustab päikseenergia 40 protsenti maailmas toodetavast energiast. Soomes on rohkem kasutusel tuule-energia, mis moodustas möödunud aastal 7,4 protsenti kogu toodetud energiast.
Lundi väitel täiendavad teineteist tuul ja päike. Näiteks suvel, kui tuult on vähem, saab kasutada rohkem päikest.
Atria kasutab päikseenergiat lihahoidlate külmutusseadmete käigushoidmiseks. Külmutusseadmed töötavad suuremal võimsusel just suvel, kui päikest on rohkem.
Kui asi end õigustab, kavatseb Atria veelgi laiendada päikseparki, ainult et sellist suurt ja lagedat platsi on raske leida.
