NordenBladet — Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini erialal kaitses 18. juunil 2018 doktorikraadi Ülo Pikkov väitekirjaga „Anti-Animation: Textures of Eastern European Animated Film“ (Anti-animatsioon. Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära).

Anti-animatsiooni all mõistab Pikkov poliitiliselt survestatud, äraspidise tootmisloogikaga animatsiooni. Pikkov tutvustab oma doktoritööd nii:

„Vaatamata Ida- ja Lääne-Euroopa animatsioonfilmi sarnasele sünniloole ja omavahelisele seotusele, dirigeeris Teise maailmasõja järgsel perioodil Ida-Euroopa animatsioonfilmi plaanimajandus, tsentraliseeritud tootmine, poliitiline tsensuur jpt väljaspool vaba konkurentsi ja turumajandust eksisteerivad tegurid. Nii vaatlengi Ida-Euroopas nõukogude perioodil loodud animatsioonfilme kui anti-animatsioone.

Väitekirja eesmärgiks on Ida-Euroopa animatsioonfilmi kui ühe „kultuuri tööstuse“ osa eripära määratlemine ning Ida-Euroopa animatsioonfilmi olemuse ja iseloomulike tunnusjoonte ning erinevate arengusuundade kaardistamine.

Ida-Euroopas tekkis Teise maailmasõja järel täiesti omalaadne animatsioonfilmi traditsioon. Stuudiod tegutsesid kohati justkui teatavas paralleelmaailmas, kus režissööril oli piisavalt tegevusvabadust, kuid tema suunajaks oli stuudios ametis toimetaja, kes hoolitses selle eest, et avalikusse ette pääseks vaid poliitiliselt „õige“ looming. Nii sai animatsioonfilmitegijate hulgas populaarseks jutustamine läbi metafooride, kus võimukriitika esines kaudsetes ning metafoorsetes elementides. Tuntud nn Aisopose keele uurija Lev Loseff rõhutab, et Aisopose keele kasutamine (dekodeerimine) ei toimu mitte ainult lugeja, vaid ka autori ja tsensori osalusel. Nõukogude animatsioonfilmis ning kultuurielus laiemalt toimus pidev dekodeerimine, kõikvõimalike tõlgenduste ja seoste otsimine ja loomine.

Ida-Euroopa animatsioonfilm oli Ida-Euroopa publikule kohati ka teatavaks kanaliks Lääne kunsti- ja elustiili tunnetamisel. Mitmed lääne popkultuuri ilmingud jõudsid Nõukogude Liidu elanike teadvusesse just läbi animatsioonfilmi.

Nõukogude animatsiooniperioodi uurimine annab uusi võimalusi praeguse, postsotsialistliku situatsiooni paremaks mõistmiseks. Animatsioonfilm kannab ühiskonnas ka kultuurilise mälu, rahvusliku eneseteadvuse ja identiteedi edasikandmise ja säilitamise rolli. Animatsioonfilmi kaudu saame uurida ja kirjeldada ühiskonda laiemalt.“

Doktoritöö juhendajaks oli dr Raivo Kelomees (EKA), eelretsensentideks prof dr Robert Sowa (Academy of Fine Arts in Krakow) ja dr Michal Bobrowski (Jagiellonian University). Oponent prof dr Robert Sowa.

Loomepõhise doktoritöö kirjaliku osaga on võimalik tutvuda EKA lõputööde keskkonnas ENTU:
https://eka.entu.ee/shared/429042/DFUSO3k3MZPXsQvYKBt4xubOnccEIGwVA7PN9jNp4ZvIl3Qz4Gv3IYiDHTiKhUIA

Doktoritöö loomingulise osa moodustavad animatsioonfilmid on vaadatavad Pikkovi Vimeo lehel: https://vimeo.com/ulopikkov/videos

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT