NordenBladet —Eile saabus kahepäevasele visiidile Eestisse Taani kaitseväe juhataja kindral Bjørn Bisserup, kes külastas Tapal paiknevaid liitlasüksusi ning kohtus Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga.
„Euroopa peab tegema enda kaitseks rohkem. Seda eelkõige kodus, kuid ka Aafrikas ja Lähis-Idas. USA roll on jätkuvalt oluline aga peame aru saama, et USA on valmis Euroopasse investeerima kui seda teeb ka Euroopa ise,“ – ütles Taani kaitseväe juhataja kindral Bjørn Bisserup lisades, et tänaseks on nii NATO kui Euroopa Liidu riikide tegevused põimunud ning erinevate riikide üksused tegutsevad aina rohkem koos.
Neljapäeval kohtus kindral Bisserup kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga kus arutati omavahelist koostööd Põhja diviisi küsimustes, liitlaste suurendatud kohalolekut Eestis ja NATO sõjalisi operatsioone. Samuti külastas Taani kaitseväe juhataja NATO liitlaste lahingugrupi staapi.
Täna hommikul külastas kindral Bisserup 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakut, kus kohtus brigaadiülem kolonel Vahur Karusega ning tutvus Tapal paiknevate Taani kaitseväelaste ja nende väljaõppega.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Taani on koos Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Islandiga üheks Eestis paiknevasse lahingugruppi panustavast riigist.
Põhjadiviisi raamriikideks on Eesti, Läti ja Taani. Diviisi staabi osised paiknevad rahuaegselt valdavalt Lätis Ādažis, aga ka Taanis Karupis. Rahvusvahelise Põhjadiviisi (Multinational Division North, HQ MND N) põhiülesandeks on sõjaliste operatsioonide juhtimine oma vastutusalas.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Koostöö parema tuleviku nimel. See on Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) eesistujariigi Taani ja Gröönimaa ning Fääri saarte ühine juhtmõte 2020. aastal. Eesistujad viivad ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu uut visiooni 2030. aastaks. Eesmärk on muuta Põhjamaade piirkond maailma kõige jätkusuutlikumaks ja integreeritumaks.
PMN eesistujad soovivad tugevdada sotsiaalset sidusust ja koostööd, mis võimaldaks kasutada piirkonna täit potentsiaali. Põhjamaade Ministrite Nõukogu visioonis on püstitatud kolm strateegilist eesmärki: Põhjamaade piirkond peab olema keskkonnasäästlik, konkurentsivõimeline ja ühiskondlikult jätkusuutlik. Need sihid aitavad kaasa ka ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.
„Eesistumisel keskendume koos töötamisele ja lahenduste leidmisele, mis muudaksid Põhjamaad piirkonna kliimaeesmärkide saavutamisel eestvedajaks, kuid samal ajal säilitades oma konkurentsivõime ja ühiskondliku jätkusuutlikkuse. Need on Põhjamaade Ministrite Nõukogu uue visiooni eesmärgid, mille me peame ellu viima. Noored on kliimaküsimused päevakorda toonud ja me peame neid nüüd kuulda võtma. Me võlgneme selle neile. Meie ehitame nende tulevikku,“ ütles Taani peaminister Mette Frederiksen.
Kliimasäästlikkus
Põhjamaade regiooni tunnustatakse kõikjal maailmas suurejooneliste ja tõhusate jätkusuutlikkuse algatuste ja kliimalahenduste eest. 2020. aasta eesistujad jätkavad ning arendavad koostööd keskkonna, looduse ja kliima valdkonnas. Eesmärgiga muuta piirkond veelgi keskkonnasäästlikumaks, samuti rahvusvahelisel tasandil eeskuju näidata toetades bioloogilist mitmekesisust ja vähendades nii plasti kui ka prügi sattumist ookeani.
Konkurentsivõimelisus
Põhjamaade piirkond on parim näide regionaalsest koostööst ja vabast piiriülesest liikumisest. Eesistujad töötavad selle positsiooni hoidmise nimel. Teadusuuringud, innovatsioon, investeeringud ja digitaliseerumine muudavad ettevõtted keskkonnasäästlikkusele ülemineku ajal väga konkurentsivõimeliseks ning toetavad ringmajandust ehk kliimasäästlikke lahendusi, mis toovad kasu nii Põhjamaadele kui ka kogu ülejäänud maailmale. Noortel on samuti siin oluline roll. Gröönimaa Põhjamaade koostöö minister Vittus Qujaukitsoq ütles: „Koostöö Põhjamaadega on Gröönimaa jaoks oluline, kuna jagame nii ühist ajalugu kui ka väärtusi. Seega on meile väga tähtis, et Gröönimaa osaleb 2020. aasta eesistumisel. Eesistumisega seotud projektides keskendume noorte ärivõimalustele Põhjamaade rannikuäärsetes kogukondades.“
Ühiskondlik koostöö
Põhjamaade sidusus põhineb ühistel väärtustel: usaldus, demokraatia ja sooline võrdõiguslikkus. Globaliseerumine on seda sidusust aga ohustama hakanud. Eesistujate programm näeb haridust ja kultuuri kui häid vahendeid, mis aitavad säilitada ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning teadmisi Skandinaavia keelte kohta. Jätkusuutlikud noortekogukonnad on selles kontekstis hindamatud. Põhjamaade koostööst võiksid kasu saada kõik: noored ja vanad, nii need, kellel on palju, kui ka need, kelle on vähe.
Ühised lahendused tulevikuks
„Koostöö parema tuleviku nimel“ ei ole ainult 2020. aasta PMN eesistujate programmi pealkiri, vaid eesmärkide saavutamise nimel tehakse reaalselt tööd. See ei ole esimene kord, kui kolm rahvust edukalt ühise eesmärgi nimel töötavad ning annab Fääri saarte hinnangul põhjust ka 2020. aastal optimistlik olla.
„Fääri saared olid koos Taaniga eesistujad nii 2005. kui ka 2010. aastal. See läks korda ning tänavune eesistumine on meie töö loomulik jätk. Seekord võtame suurema rolli ning oleme poliitilisel tasandil eestvedajad kalanduse, vesiviljeluse, põllumajanduse, toidu ja metsanduse valdkonnas. See annab meile võimaluse taas näidata, et oleme mõlemad võimelised ning valmis koostöös osalema oma naabritega võrdsetel alustel,“ ütles Bárður á Steig Nielsen, Fääri saarte minister Põhjamaade koostöö alal.
Avafoto: Norden stend Põhjamaade Nõukogu 71. tippkohtumisel Stockholmis (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)
Allikas: Norden.ee
NordenBladet – Taani on Euroopa ühe kõrgeima lahutusmääraga riik. Mullu aprillis jõustus uus seadus, mille järgi peavad lahutust soovivad paarid kolm kuud ootama ning nõustamise läbima.
Varem piisas lihtsa netiformulari täitmisest. Ajalehe Politiken mulluse uurimise andmeil pakub probleemsetele abielupaaridele suhteteraapiat 98 kohalikust omavalitsusest 68. Juhindutakse arusaamast, et perede koo püsimine aitab omavalitsustel säästa raha majutuse ja teenuste pealt.
NordenBladet – Eile õhtul, teispäeval 29.oktoobril 2019, jagati Rootsis Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8) peetud pidulikul auhinnagalal Põhjamaade Nõukogu auhindu. Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis preemiat: kirjandus-, filmi-, muusika-, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Lisaks tunnustusele saab võitja ka rahalise auhinna – 350 000 taani krooni.
Tänavuse piduliku auhinnagala avasid tervituskõnedega Rootsi riigikogu liige ning spiiker Per Olof Andreas Norlén, Põhjamaade Ministrite Nõukogu president Hans Wallmark ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu asepresident Gunilla Carlsson, pidulikkust tõi juurde ning fantastilise kotserdi andis Västerås´i Sümfooniaorkester dirigent Cathrine Winnes´i juhtimisel. Õhtut juhtis Rootsi kirjanduskriitik ning televisooni saatejuht Jessika Gedlin. Kontserdil esinesid veel Emilia Amper (üks tuntuim Rootsi rahvamuusik ning Key Fiddle mängija), El Sistema Södertälje lasteorkester, The Mamas (naiste muusikatrio koosseisus Loulou LaMotte, Dinah Yonas Manna ja Ash Haynes), tšellomängija Johanna Sjunnesson ning Islandi duo Hugar (Pétur Jónsson, Bergur Þórisson).
Esimesena anti välja Laste- ja noortekirjanduse preemia 2019 (The Nordic Council Children and Young People´s Literature Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Rootsi peaminister Stefan Löfen. Võitjaks tuli 44-aastane Norra kirjanik ning illustraator Kristin Roskifte. Auhinna võitis raamatu “Alle sammen teller” (“Everybody counts”) eest.
Teisena anti välja Põhjamaade Nõukogu Muusikaauhind 2019 (The Nordic Council Music Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Soome dirigent ja tšellist Susanna Mälkki. Muusikaauhinna võitis Islandi instrumentalist Gyða Valtýsdóttir. Valtýsdóttir oli auhinnast nii liigutatud, et pidi tänukõnet pidades võitlema kätevärinaga. Õrna pehme häälega teatas ta ka, et tema eduloo taga seisab tema ema.
Kolmandana kuulutati välja Põhjamaade Nõukogu Keskkonnaauhinna võitja (The Nordic Council Environment Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Euroopa Noorteparlamendi (EYP) liige Noura Berrouba. Võitjaks tuli 16-aastane Rootsi kliimaaktivist ning liikumise “Fridays for Future” looja Greta Thunberg. Rahvas saalis aplodeeris Thunbergile juba nominente välja kuulutades. Thunberg ise aga auhinnagalal ei osalenud, sest viibis samal ajal Californias. Tema eest tulid lavale tema kaasaktivistid, kes lugesid ette Thunbergi kirja, mis sisaldas tänusõnu ning loobumist auhinnast. „Tahan tänada Põhjamaade Nõukogu selle auhinna eest.See on suur au.Kuid kliimamuutused ei vaja enam auhindu.Me vajame, et võimulolijad ja poliitikud kuulaksid teadusuuringuid,” teatas Greta. Põhjamaade nõukogu president Hans Wallmark teatas Norden.org lehel, et austab Greta Thunbergi otsust ning et kaalutakse põhjalikult, mida auhinnarahaga teha (loe Greta Thunbergi auhinnast ja auhinnarahast loobumisest lähemalt SIIT).
Neljandana anti välja Põhjamaade Nõukogu Filmiauhind 2019 (The Nordic Council Film Prize 2019). Nominente tutvustas ning auhinna andis üle Norra näitleja Lena Cecilia Sparrok. Võitis Taani draama- ja põnevusfilm “Queen of Hearts” (originaalpealkirjaga: Dronningen). Filmirežissöör ja stsenarist May el-Toukhy, stsenarist Maren Louise Käehne ning filmiprodutsendid Caroline Blanco ja Rene Ezra.
Viiendat auhinda, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjanduspreemiat (The Nordic Council Literature Prize 2019), tutvustas Rootsi poeet ning kirjanik Johannes Anyuru. Auhind läks taaskord Taani. Võitjaks tuli 28-aastane Jonas Eika Rasmussen oma romaanidega “Efter Solen”. Jonas Eika tõi aga kontserdisaali üksjagu ärevust ning pingeid. Nimelt kasutas ta oma auhinna vastuvõtu kõne aega ametisoleva valitsuse häbistamiseks. Ta mõistis oma kahel lehel ettevalmistatud kõnes hukka Taani peaministri Mette Frederikseni (kes istus samal ajal vaid mõne meetri kaugusel saalis), rääkis kapitalismist, rassismist ja radikaalsete muutuste vajalikkusest Põhjamaades.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2019. aasta auhinnagalale (19:30-21.00) pani punkti võimas “Ain´t No Mountain High Enough” The Mamas ja Västerås´i Sümfooniaorkestri esitluses.
Vaata lisaks: Põgus seltskonnagalerii auhinnagala külalistest (ehk viis minutit enne kontserti algust koridorides+saalis) on peagi üleval ka NordenBladet´i meelelahutuslehtedel Ohmygossip.
NordenBladet – Taani paremrahvusliku partei Nye Borgerlige parlamendiliige Mette Thiesen leiab, et moslemiriikidest pärit migrantidel ei peaks olema õigust saada Taani kodakondsust.
Kevadistel Taani parlamendivalimistel nelja kohaga parlamenti pääsenud Nye Borgerlige on teravalt kritiseerinud massiimmigratsiooni ja Taani immigratsioonipoliitikat. Mette Thiesen kirjutas aga hiljuti oma Facebooki lehel, et moslemiriikidest pärit migrantidele ei tohiks võimalda Taani kodakondsuse saamist.
„Taani kodakondsus on väärtuslik kingitus. Me peame selle kingituse eest hoolt kandma, mitte seda ära viskama. On selge, et Taani kodakondsust ei tohiks anda immigrantidele ja nende riikide asukate järeltulijatele, kes, nagu me teame, panevad siia tulles toime rohkem kuritegusid kui taanlased,“ kirjutas Thiesen.
Intervjuus ajalehele Berglinske, ütles Thiesen, et selles osas ei tuleks teha mingeid erandeid. Tema sõnul ei tuleks Taani kodakondsust anda ka neile kristlastele, kelle osas on teada, et nad ei ole võimelised võtma omaks Taani kombeid. Nye Borgerlige väitel domineerivad Taani kuriteostatistikas just islami kultuuriga riikidest pärit inimesed, seda isegi juhul, kui nad ei ole moslemid.
Thieseni sõnul tuleks anda kodakondsus erandlikult vaid neile, kes on võimelised võtma omaks ja austama Taani väärtusi ning kombeid, kes ei pane toime kuritegusid ja kes loovad riigile lisandväärtust.
Thieseni sõnul ei peaks Taani kodakondsust saama inimesed – seda sõltumata religioossest taustast –, kes on pärit järgmistest riikidest: Iraagist, Afganistanist, Iraanist, Marokost, Pakistanist, Somaaliast, Liibanonist, Süüriast ja Türgist.
Ehkki Thieseni ettepanek võib kõlada äärmuslikuna, ei ole selles siiski midagi erandlikku. Nimelt ei anna moslemiriigid Dubai, Kuweit ja Qatar kodakondsust mitte-moslemitele.
