LaupÀev, juuli 5, 2025

TAANI UUDISED

Taani: Prints Christian tĂ€histas oma 15. sĂŒnnipĂ€eva

Taani prints Christian sai 15. oktoobril juba 15-aastaseks. Ta on prints Frederiki ja printsess Mary esimene laps. Prints Christian on troonipÀrijate jÀrjestuses oma isa jÀrel teisel kohal ja tal on ka kolm nooremat Ôde-venda: printsess Isabella (13) ning kaksikud prints Vincent (9) ja printsess Josephine (9).

Huvitav on mĂ€rkida, et sĂŒnnipĂ€evalapsel on lausa neli eesnime – Christian Valdemar Henri John – ja eksootiline Monzepat’ krahvi tiitel, mis tuleneb isapoolselt vanaisalt, kes oli Prantsuse juurtega.

Kuna ĂŒhel pĂ€eval saab prints Christianist Taani kuningas, on tema nime puhul jĂ€rgitud Taani kuningapere traditsiooni, mille kohaselt on Taani kuningad alates 16. sajandist kandnud nime Christian vĂ”i Frederik.

Prints Christian on esimene Taani kuningapere liige, kes kĂ€ib tavakoolis. TranegĂ„rdskolen’is Ă”pivad ka tema nooremad Ă”ed ja noorem vend.

Noor kuningapere liige rÀÀgib lisaks taani keelele ka inglise keelt, mis on tema ema, printsess Mary emakeel.

JÔulud on noore printsi perekond veetnud lisaks Taanile ka aeg-ajalt Austraalias.

Prints Christian pidi sel aastal ka leeris kĂ€ima, kuid koroonapandeemia tĂ”ttu on see edasi kahjuks lĂŒkkunud.

 

Allikas: NordenBladet.com, bildebladet.dk

Taani printsess Mary: maailm vajab jÀtkusuutlikku moodi

NordenBladet – Taani printsess Mary osales oktoobris Kopenhaageni moeteemalise tippkohtumise (Copenhagen Fashion Summit) virtuaalkonverentsil. Kopenhaageni moeteemaline tippkohtumine on algatus, mille keskmes on jĂ€tkusuutlik mood.

Ülemaailmse pandeemia tĂ”ttu toimus konverents sel aastal virtuaalselt.

Printsess Mary ĂŒtles oma sĂ”navĂ”tus, et vaatamata koroonaviirusele tuleb varasemalt seatud eesmĂ€rkidega edasi minna, et neid ĂŒheskoos saavutada. Ta kutsus moetegijaid ĂŒles leidma nutikaid ja uuenduslikke lahendusi, kuidas muuta mood jĂ€tkusuutlikuks.

https://www.instagram.com/p/CGPugHnALmN/

Taani printsess mÀrkis, et moetööstuses töötab vÀga palju inimesi, kellest enamik on naised.

Ühtlasi avaldas ta heameelt selle ĂŒle, et inimesed on hakanud rohkem riiete taaskasutust vÀÀrtustama. Tema sĂ”nul on suurenenud nĂ”udlus kasutatud, ĂŒmbertöödeldud ja taaskasutatud riiete jĂ€rele. Taani kuningapere liikme arvates on tegemist tervitatava suundumusega, kuna inimesed Ă”pivad hindama ka rĂ”ivaesemete minevikuvÀÀrtust.

Taani printsessile on jĂ€tkusuutlik mood olnud alati sĂŒdamelĂ€hedane ja ta on ĂŒhtlasi organisatsiooni  Maailma Moe Agenda (Global Fashion Agenda) patroon.

 

Avapilt: Taani printsess Mary (DET DANSKE KONGEHUS)
Allikas: NordenBladet.com

Taani kuninglik perekond juhib tÀhelepanu toiduraiskamisele

NordenBladet – Taani printsess pĂ€lvis tunnustust: 29. septembril andis Taani toidupoodide ĂŒhendus De Samvirkende KĂžbmĂŠnd printsess Marie’le auhinna toiduraiskamise vĂ€ltimisele suunatud teavitustöö eest.

Taanis on 29. september kuulutatud ka toiduraiskamise vÀltimise pÀevaks.

Organisatsioon andis sellist auhinda vÀlja kolmandat korda. Auhinnaga pÀrjatakse inimest, kes on teinud tÀhelepanuvÀÀrset tööd toiduraiskamise vastases vÔitluses.

Kuna probleem on vĂ€ga tĂ”sine ĂŒle kogu maailma, on loodud organisatsioon Stop Wasting Food Movement, mis asub Taanis.

Organisatsiooni hinnangul aitab toidu kokkuhoid vÀhendada inimeste ökoloogilist jalajÀlge, sÀÀsta vÀhenevaid loodusressursse, aega ja raha. Oluline on tÔsta inimeste teadlikkust olukorras, kus maailmas iga 9. inimene kannatab nÀlja all.

Maailmas elab ĂŒle 7 miljardi inimese, kellest ligi 925 miljonit seisab silmitsi toidupuudusega. Iga aasta visatakse minema lausa 1,3 miljardit tonni toitu, mis on piisav, et toita 3 miljardit inimest.

Umbes kolmandik maailmas toodetavast toidust rikneb vÔi visatakse Àra.

Kahjulikku mÔju keskkonnale nÀitab ka fakt, et toidukadu ja raiskamine viib ligi 4,4 gigatonni kasvuhoonegaaside tekkeni. Kui panna see number riikide mastaapi, siis ainult Hiina ja USA tekitavad rohkem kasvuhoonegaase.

Toidukadu ja raiskamine tekitab vÀga suurt rahalist kahju: iga-aastaselt kaotavad selle tÔttu tööstusriigid ligikaudu 680 miljardit dollarit ja arengumaad 310 miljardit dollarit.

KÔige rohkem lÀheb raisuks puu- ja juurvilju.

JĂ€rgmine kordi poodi minnes mĂ”elgem oma ostud lĂ€bi ja suhtugem toitu lugupidavalt! Meist kĂ”igist sĂ”ltub meie ja ĂŒmbritseva keskkonna heaolu ja tulevik.

 

Allikad: NordenBladet.com, StopWastingFoodMovement.org

Taani kuningapere on keskkonnateadlik: kroonprintsess Mary on nĂŒĂŒd Maailma Loodusfondi Taani esinduse president

NordenBladet – Kroonprintsess Maryst sai hiljuti Maailma Loodusfondi Taani esinduse president, vĂ”ttes seega ĂŒle rolli, mida varasemalt kandis tema Ă€i prints Henrik.

Kuningakoja sÔnul jÀtkab kroonprintsess Mary fondi tööd looduslike elupaikade ja looduse mitmekesisuse kaitsel.

Prints Henriku initsiatiivil loodi Maailma Loodusfondi esindus Taanis 1972. aastal ja ta oli esinduse juht kuni oma surmani 2018. aastal.

Kroonprintsess Mary ĂŒtles kuningapere ametlikul lehel tehtud avalduses, et meil on ainult ĂŒks maailm ja me peame selle eest hoolitsema, et ka tulevastel pĂ”lvedel oleks looduskeskkond, kus ĂŒles kasvada. Kroonprintsess lisas, et Maailma Loodusfondi projektid kogu maailmas on vĂ€ga olulised, et meie pingutused sĂ€ilitada metsi, korallrahusid ja looduse mitmekesisust kannaksid vilja. TĂ€htis on koos leida uusi lahendusi, kuidas inimesed saaksid elada loodusega tasakaalus.

Taani kroonprintsess aitab muuhulgas leida lahendusi looduskaitse ja ohustatud liikide probleemidele, millega tÀnapÀeva maailm seisab silmitsi.

Maailma Loodusfondi peasekretĂ€r on vĂ€ga rahul, et kroonprintsess Mary otsustas jĂ€tkata tööd fondi Taani esinduse juhina, eesmĂ€rgiga tĂ”sta keskkonnateadlikkust ja tagada sel moel parem tulevik loodusele ja loomadele.  PeasekretĂ€r Bo Øksnebjerg kiitis kroonprintsessi vĂ”imekust keskkonnakaitse kĂŒsimustes tuua kokku nii otsustajad, ettevĂ”tted kui ka kodanikud ning aidata sedasi kaasa pĂŒsivate muudatuste tekkele.

Allikas: NordenBladet.com

Norra ja Taani jÀtsid Rootsi PÔhjamaade turismimullist vÀlja

NordenBladet — Norra ja Taani loovad 15. juunil PĂ”hjamaade nn turismimulli, aga Rootsi jĂ€etakse sellest vĂ€lja. Rootsi piiranguid ei kehtestanud ja olukord koroonaga on seal vĂ€ga hull. Taani peaminister Mette Frederiksen ĂŒtles, et Taani ja Rootsi on koroona osas erinevas olukorras. Taani avab turismiks piiri ka Saksamaa ja Islandiga, vahendab BBC.

Turistid ei tohi Taanis ööbida ainult Kopenhaagenis, kus on kĂ”ige rohkem viirust. Taanlased tohivad teistesse riikidesse reisida ilma, et peaks jÀÀma karantiini. Reisimisel soovitatakse vĂ€ltida suuremaid linnu ja kĂŒlastada rohkem maapiirkondi.

Taani on muidu vĂ€ga tihedalt seotud Rootsiga, aga seoses viiruse suure levikuga Rootsis ei luba Taani vaba liikumist Rootsiga. Rootsi vĂ€lisminister Ann Linde oli Taani otsuse peale pahane ja mĂ€rkis, et tegemist pole meditsiinilise, vaid poliitilise otsusega. Linde ĂŒtles reedel Rootsi televisioonis esinedes, et Rootsi lootis ĂŒhist PĂ”hjamaade reisipiirkonda, aga seda ei tulnud.

Euroopas olid kolm Balti riiki – Eesti, LĂ€ti ja Leedu – esimesed, kes lĂ”id ĂŒhise turismimulli, mis vĂ”imaldab kolme maa vahel sĂ”ita ilma piiranguteta.