NordenBladet —Taani mingifarmides on koroonaviiruse ohtlik mutatsioon levinud loomadelt inimestele, mistõttu hukatakse miljonid karusloomad. Asjast teatas Taani peaminister Mette Frederiksen. Uudisteagentuuri Reuters andmetel on minkidelt koroona nakkuse saanud vähemalt 12 inimest. Kokku on kavas Taanis hukata 17 miljonit karuslooma.
Koroona nakkus on levinud 207 Taani mingifarmis. Taani terviseametnikud on tuvastanud uue koroona mutatsiooni, mis levib minkide hulgas ja on nakkav inimestele. Viiruse mutatsioon on väga visa ning reageerib halvasti antikehadele. Seetõttu võib selle mutatsiooni levik seada ohtu vaktsiini kasutamise.
Taani mingitööstus on maailma suurim, seal toodetakse aastas 12-13 miljonit mingi nahka. Minke on koroona tõttu hukatud juba Hollandis ning Hispaanias.
NordenBladet —Taani leiutaja ja miljonär Peter Madsen, kes tappis ja tükeldas oma allveelaeval ajakirjaniku, ja kes pandi selle eest vangi, põgenes täna vanglast, kui võttis oma psühholoogi pantvangi, aga ta saadi kätte.
Ajakirjaniku Kim Wall’i jõhkra mõrvamise eest eluks ajaks vangi pandud Peter Madsen üritas täna Taanis asuvast vanglast põgeneda. Ta võttis naispsühholoogi pantvangi ja ähvardas relvataolise esemega. Ta sai enda käsutusse auto, aga piirati sisse ja saadi kätte, enne kui pääses põgenema.
Mees peeti kinni Albertslundis, teatas kohalik Vestenge politsei sotsiaalmeedias. Enne kinnivõtmist ähvardas mees ametivõime pommiga.
Mees kannab karistust Herstedvesteri vanglas, mis asub tema kinnivõtmise kohast paarikümne kilomeetri kaugusel.
Taani prints Christian sai 15. oktoobril juba 15-aastaseks. Ta on prints Frederiki ja printsess Mary esimene laps. Prints Christian on troonipärijate järjestuses oma isa järel teisel kohal ja tal on ka kolm nooremat õde-venda: printsess Isabella (13) ning kaksikud prints Vincent (9) ja printsess Josephine (9).
Huvitav on märkida, et sünnipäevalapsel on lausa neli eesnime – Christian Valdemar Henri John – ja eksootiline Monzepat’ krahvi tiitel, mis tuleneb isapoolselt vanaisalt, kes oli Prantsuse juurtega.
Kuna ühel päeval saab prints Christianist Taani kuningas, on tema nime puhul järgitud Taani kuningapere traditsiooni, mille kohaselt on Taani kuningad alates 16. sajandist kandnud nime Christian või Frederik.
Prints Christian on esimene Taani kuningapere liige, kes käib tavakoolis. Tranegårdskolen’is õpivad ka tema nooremad õed ja noorem vend.
Noor kuningapere liige räägib lisaks taani keelele ka inglise keelt, mis on tema ema, printsess Mary emakeel.
Jõulud on noore printsi perekond veetnud lisaks Taanile ka aeg-ajalt Austraalias.
Prints Christian pidi sel aastal ka leeris käima, kuid koroonapandeemia tõttu on see edasi kahjuks lükkunud.
NordenBladet – Taani printsess Mary osales oktoobris Kopenhaageni moeteemalise tippkohtumise (Copenhagen Fashion Summit) virtuaalkonverentsil. Kopenhaageni moeteemaline tippkohtumine on algatus, mille keskmes on jätkusuutlik mood.
Ülemaailmse pandeemia tõttu toimus konverents sel aastal virtuaalselt.
Printsess Mary ütles oma sõnavõtus, et vaatamata koroonaviirusele tuleb varasemalt seatud eesmärkidega edasi minna, et neid üheskoos saavutada. Ta kutsus moetegijaid üles leidma nutikaid ja uuenduslikke lahendusi, kuidas muuta mood jätkusuutlikuks.
Taani printsess märkis, et moetööstuses töötab väga palju inimesi, kellest enamik on naised.
Ühtlasi avaldas ta heameelt selle üle, et inimesed on hakanud rohkem riiete taaskasutust väärtustama. Tema sõnul on suurenenud nõudlus kasutatud, ümbertöödeldud ja taaskasutatud riiete järele. Taani kuningapere liikme arvates on tegemist tervitatava suundumusega, kuna inimesed õpivad hindama ka rõivaesemete minevikuväärtust.
Taani printsessile on jätkusuutlik mood olnud alati südamelähedane ja ta on ühtlasi organisatsiooni Maailma Moe Agenda (Global Fashion Agenda) patroon.
Avapilt: Taani printsess Mary (DET DANSKE KONGEHUS)
Allikas: NordenBladet.com
NordenBladet – Taani printsess pälvis tunnustust: 29. septembril andis Taani toidupoodide ühendus De Samvirkende Købmænd printsess Marie’le auhinna toiduraiskamise vältimisele suunatud teavitustöö eest.
Taanis on 29. september kuulutatud ka toiduraiskamise vältimise päevaks.
Organisatsioon andis sellist auhinda välja kolmandat korda. Auhinnaga pärjatakse inimest, kes on teinud tähelepanuväärset tööd toiduraiskamise vastases võitluses.
Kuna probleem on väga tõsine üle kogu maailma, on loodud organisatsioon Stop Wasting Food Movement, mis asub Taanis.
Organisatsiooni hinnangul aitab toidu kokkuhoid vähendada inimeste ökoloogilist jalajälge, säästa vähenevaid loodusressursse, aega ja raha. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust olukorras, kus maailmas iga 9. inimene kannatab nälja all.
Maailmas elab üle 7 miljardi inimese, kellest ligi 925 miljonit seisab silmitsi toidupuudusega. Iga aasta visatakse minema lausa 1,3 miljardit tonni toitu, mis on piisav, et toita 3 miljardit inimest.
Umbes kolmandik maailmas toodetavast toidust rikneb või visatakse ära.
Kahjulikku mõju keskkonnale näitab ka fakt, et toidukadu ja raiskamine viib ligi 4,4 gigatonni kasvuhoonegaaside tekkeni. Kui panna see number riikide mastaapi, siis ainult Hiina ja USA tekitavad rohkem kasvuhoonegaase.
Toidukadu ja raiskamine tekitab väga suurt rahalist kahju: iga-aastaselt kaotavad selle tõttu tööstusriigid ligikaudu 680 miljardit dollarit ja arengumaad 310 miljardit dollarit.
Kõige rohkem läheb raisuks puu- ja juurvilju.
Järgmine kordi poodi minnes mõelgem oma ostud läbi ja suhtugem toitu lugupidavalt! Meist kõigist sõltub meie ja ümbritseva keskkonna heaolu ja tulevik.
