Reede, aprill 18, 2025

TAANI UUDISED

TAANI AVANEB: alates 26. maist saab jälle külastada kuningalosse ja muuseume

NordenBladet – Taani Parlamendi 20. mai otsusega hakatakse uuesti avama olulisi kultuuriasutusi, sh teatreid, kinosid, loomaaedu ja muuseume. 26. mail avatakse nii Amalienborgi loss kui ka Rosenborgi loss.

Amalienborgi on tuntud kui Taani kuningapere residents. See koosneb neljast klassikalisest rokokoostiilis fassaadiga hoonest, mis ümbritsevad kaheksanurkset lossiplatsi. Amalienborgi asutaja, kuningas Frederik V uhke ratsamonument asub platsi keskel.

Algselt oli Amalienborg mõeldud neljale aadliperele, kuid pärast 1794. aasta põlengut ostis kuningapere kompleksi ja otsustas sinna kolida.

Järgnenud aastasadade jooksul on need neli hoonet olnud kuningaperede residents.

Rosenburgi loss on renessansstiilis, kuid ehitati algselt maaresidentsiks. Taani kuningas Christian IV rajas lossi 1606. aastal ning see on ajastule omases Hollandi renessansstiilis.

Mai viimasel teisipäeval avab oma uksed ka Taani Kronborgi loss. Helsingøri linnas asuv loss ehitati kindlustuse kohale, mille rajas kuningas Erik 1420. aastal. Tänapäevase välimuse sai Kronborgi loss kuningas Frederik II valitsemisajal 16. sajandi lõpus.

Suletuks jäävad veel Christiansborgi loss, mis on Kopenhaageni suurim kuninglik museum, kuninglikud hobusetallid,  kuniglik köök, lossi kabel ja lossi all asuvad varemed.

Kuninglikud muuseumid suleti 12. märtsil viirusepandeemia tõttu. Seni ei ole veel teada, millal Christiansborgi loss avatakse.

 

Allikas: NordenBladet.com

Taani kaotab enamuse koroonapiiranguid 8. juunil, aga hoiab piirid kinni

NordenBladet — Taanis avatakse muuseumid, teatrid, kinod, lõbustuspargid ja loomaaiad 8. juunil. Kogunemiste piirang, mis praegu on 10 inimest, laieneb 30-50 inimeseni olenevalt üritusest. Taanis avatakse kaubanduskeskused 11. mail ja söögikohad, kirikud ning koolid 11-15-aastastele õpilastele avatakse nädal hiljem, vahendab Daily Mail.

Baarid, ööklubid ja väiksemad kontserdipaigad avatakse millalgi augustis. Piirid, mis suleti välismaalastele 14. märtsil jäävad suletuks, aga otsus avamise kohta tehakse 1. juunil.

Mõned riigid nagu Suurbritannia pole siiani reisijatele piire sulgenud, kuigi uuringute põhjal on lennureisid ühed peamised koroonaviiruse levitajad. Samas Taanis läheb enamus inimesi tööle, kui seal järgitakse vahemaa ja hügieeni nõudeid.

Taani ametivõimud jälgivad olukorda tähelepanelikult ja kui ilmneb haiguspuhang, siis ollakse valmis taas kehtestama piirangud.

Taanis on olnud avatud toidupoed, apteegid ja muud poed, kus on suudetud vahemaad tagada. Samuti on saanud Taanis väljas jalutada. Lasteaiad ja algkoolid alustasid Taanis 15. aprillil ja juuksurid on samuti avatud. Alates epideemia algusest on Taanis tuvastatud 10 281 koroonaga nakatumist ja 514 koroonasurma.

Taani kuninganna suursugune juubel: kuninganna Margarethe II sai 80!

NordenBladet – Printsess Margarethe sündis 16. aprillil 1940 Frederick IX ja kuninganna Ingridi vanima tütrena. Sel ajal ei saanud naised Taanis troonile tõusta. Siiski sai selgeks, et nii see ei jää, kuna Taani kuningal sündis kolm tütart. Selleks, et ka naissoost pärijad saaksid troonile tõusta, muudeti seadust.

Enne trooniletõusmist abiellus printsess Margarethe prantsuse diplomaadi Henri de Laborde de Monpezat’ga ja neil sündis kaks poega. Kahjuks haigestus printsess Margarethe isa ja suri 14. jaanuaril 1972. Üle väga pika aja tõusis Taanis taas troonile naine: Margarethest sai Taani kuninganna. Taani kõige esimene kuninganna oli Margarethe I, kelle valitsemisaeg jäi ajavahemikku 1376–1412.

Kuigi Taani on maailma vanim monarhia, siis erinevalt Suurbritanniast ei viida Taanis läbi uhket kroonimistseremooniat. Margarethe kinnitas Taani kuningannaks tollane peaminister Jens Otto Krag.

Kuninganna Margarethe II on rahva seas väga populaarne ja tuntud kunstimetseen.  Ta on korraldanud nii oma maalide kui ka tekstiiltööde näitusi ning kujundanud mitmeid teatrietendusi. Kuninganna on väga andekas kunstnik ja tema illustratsioone kasutati  „Sõrmuste isanda“ taanikeelses väljaandes pesudonüümi Ingahild Grathmer all.

Armastatud monarh külastas viimati Eestit 2019. aasta juunikuus, mil tähistati Taani lipu 800. aastapäeva. Kuninganna Margarethe II käis esimest korda Eestis ametlikul visiidil 1992. aastal.

Palju õnne, Taani kuninganna Margarethe II !

 

 

Taani: Koroonaviirusse nakatunute arv kasvas viimase ööpäevaga plahvatuslikult

NordenBladet — Taanis kasvas viimase ööpäevaga plahvatuslikult koroonaviirusse nakatunute arv. Juurde tuli tervelt 172 nakatumist, mis tähendab, et nakatunute arv enam kui kui kahekordistus 262 peale. Taanis surmajuhtumeid pole, samuti pole ühtegi nakatunut intensiivis. Taani valitsus soovitab inimestel vältida igasuguseid välisreise, et hoida ära nakkuse levikut. Taanis on 1101 inimest karantiinis, vahendab Ekstra Bladet.

Taani võimud on keelanud ära kõik üle 1000 osavõtjaga üritused. Valitsus on ühtlasi andnud ettevõtetele võimaluse maksta käibemaksu ja muid makse hiljem 125 miljardi Taani krooni ulatuses (17 miljardit eurot). Äris on koroonaviirus eriti raskelt mõjutanud transporti, hotelli- ja restoraniäri ning turismitööstust. Samuti kannatavad ürituste korraldajad, kellel on võimalik taotleda riigilt kompensatsiooni.

Valitsus soovitab nakatumiste ärahoidmiseks vältida tipptunnil rongide, busside ja metrooga sõitmist.

Taani kaitseväe juhataja Bjørn Bisserup külastas Eestit

NordenBladet — Eile saabus kahepäevasele visiidile Eestisse Taani kaitseväe juhataja kindral Bjørn Bisserup, kes külastas Tapal paiknevaid liitlasüksusi ning kohtus Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga.

„Euroopa peab tegema enda kaitseks rohkem. Seda eelkõige kodus, kuid ka Aafrikas ja Lähis-Idas. USA roll on jätkuvalt oluline aga peame aru saama, et USA on valmis Euroopasse investeerima kui seda teeb ka Euroopa ise,“ – ütles Taani kaitseväe juhataja kindral Bjørn Bisserup lisades, et tänaseks on nii NATO kui Euroopa Liidu riikide tegevused põimunud ning erinevate riikide üksused tegutsevad aina rohkem koos.

Neljapäeval kohtus kindral Bisserup kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga kus arutati omavahelist koostööd Põhja diviisi küsimustes, liitlaste suurendatud kohalolekut Eestis ja NATO sõjalisi operatsioone. Samuti külastas Taani kaitseväe juhataja NATO liitlaste lahingugrupi staapi.

Täna hommikul külastas kindral Bisserup 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakut, kus kohtus brigaadiülem kolonel Vahur Karusega ning tutvus Tapal paiknevate Taani kaitseväelaste ja nende väljaõppega.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Taani on koos Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Islandiga üheks Eestis paiknevasse lahingugruppi panustavast riigist.

Põhjadiviisi raamriikideks on Eesti, Läti ja Taani. Diviisi staabi osised paiknevad rahuaegselt valdavalt Lätis Ādažis, aga ka Taanis Karupis. Rahvusvahelise Põhjadiviisi (Multinational Division North, HQ MND N) põhiülesandeks on sõjaliste operatsioonide juhtimine oma vastutusalas.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT