Esmaspäev, november 25, 2024

TAANI UUDISED

Wall Street Journal: Donald Trump tahab osta Gröönimaa

NordenBladet — Liiguvad jutud, et USA president Donald Trump tahab Taani käest ära osta Gröönimaa saare. Trump on selleks oma nõunikelt aru pärinud. Mitmed Trumpi nõunikud toetavad otsust seoses Gröönimaa maavarade ja tähtsa geopoliitilise asendi tõttu, vahendab Wall Street Journal.

Mõned Trumpi nõunikud peavad seda aga ideevälgatuseks, mis peagi möödub ja ei vii mitte kuhugi.

Gröönimaa on Taanile kuuluv autonoomne piirkond, mis asub geograafiliselt Põhja-Ameerikas ja pole Euroopa Liidu osa. Gröönimaa on autonoomne, aga selle välis- ja kaitsepoliitika osas tehakse otsused Kopenhaagenis.

Saare pindala on 2,1 miljonit ruutkilomeetrit (ligi 10 korda suurem kui Soome), aga seal elab vaid 56 000 inimest. Enamus Gröönimaast on jää all.

Vaatamata loodusvaradest on Gröönimaa sõltuv Taani abist, kust tuleb 60 protsenti Gröönimaa eelarvest. Valge Maja ega Taani valitsus asja ajalehele ei kommenteerinud. Trump läheb septembri algul visiidile Taani.

Tegemist pole esimese korraga, kui USA ostab Arktilise ala teiselt riigilt. 1867. aastal ostis USA Venemaa käest Alaska 7,2 miljoni dollari eest. Sellest sai hiljem USA osariik.

President Harry S. Truman tahtis pärast teist ilmasõda osta Taanilt Gröönimaa 100 miljoni dollariga, aga Taani keeldus. USA ja Taani koostöö on aga võimaldanud kasutada USA vägedel Gröönimaa territooriumi. Saare loodeosas on USA lennuväebaas.

Arktilise piirkonna tähendus on kasvanud 2010ndatel aastatel ja Hiina on üritanud toetada lennuväljade ehitust Gröönimaale. USA-l õnnestus möödunud aastal viimasel hetkel see asi peatada.

 

Taani peaminister Mette Frederiksen: Taani kaalub Rootsi piiril kontrolli tugevdamist

NordenBladet – Taani kaalub kontrolli tugevdamist piiril Rootsiga, teatas Mette Frederiksen kolmapäeval pärast seda, kui politsei kinnitas, et eelmisel nädalal Kopenhaagenis toimunud plahvatuses maksuameti hoone juures kahtlustatakse Rootsist pärit isikuid. “Me uurime võimalust kaitsta oma piiri Rootsiga paremini ja nutikamalt,” vahendas Reuters.com Taani peaministri pressikonverentsil öeldud sõnu.

Taani on Rootsiga otseselt ühendanud 16 kilomeetri pikkuse Sundi silla abil. Mööda silda reisib nii rongiliini kui ka autoteid kasutades tuhandeid inimesi päevas ning sageli käiakse ühest riigist teise igapäevaselt tööl või haridust omandamas.

“Me ei saa lubada olukorda, kus sa võid tulla Rootsist Taani ning paigutada dünamiiti meie pealinna keskele,” nentis valitsusjuht Frederiksen, kes on enda sõnul rääkinud piirkontrolli tugevdamisest ka oma Rootsi kolleegi Stefan Löfveniga. .

Taani politsei teatas varem kolmapäeval, et nad on pidanud Kopenhaageni plahvatusega seoses kinni 22-aastase Rootsi kodanikust mehe ning kuulutanud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks 23-aastase Rootsi kodaniku.

22-aastane peeti kinni teisipäeval Rootsis Malmö linnas.

“Me uurisime möödunud ööl erinevaid aadresse Rootsis. Oleme tabanud ka auto, mille puhul me usume, et see kuulub [plahvatuse] korraldajatele,” rääkis Taani politsei juht Jørgen Bergen Skov väljaandele VG.

6. augustil Taani maksuameti juures toimunud plahvatuses sai vigastada üks inimene. Võimude hinnangul oli tegu ette kavatsetud rünnakuga. Võimud pole juhtumi täpsemaid asjaolusid ega võimalikku motiivi ametlikult kommenteerinud, samuti pole teada, kuidas politsei kahtlustatavate jälile jõudis.

Kersti Kaljulaid kohtus Taani kuninganna Margrethe II-ga: Eesti ja Taani inimesed on tihedalt seotud igal elualal

NordenBladet – President Kersti Kaljulaid kohtus täna Taani kuninganna Margrethe II-ga, kes on Eestis visiidil tähistamaks Eesti 100. aastapäeva ning Taani lipu Dannebrogi 800. aastapäeva.

Eesti riigipea sõnul on Eesti ja Taani samameelsed Põhja-Euroopa riigid, partnerid Euroopa Liidus ja liitlased NATOs ning meie inimesed on tihedalt seotud peaaegu igal elualal. Vabariigi Presidendi sõnul hindab Eesti väga Taani panust meie regiooni kaitsmisesse ja panust Eestis paiknevasse liitlaste lahingugruppi.

President Kaljulaidi ja kuninganna Margrethe kohtumisel arutati kahepoolseid häid suheid, keskkonnateemasid ning Läänemere koostööd.

Hommikul läks president Kaljulaid kuninganna jahile Dannebrog vastu jahiga Admiral Bellingshausen, mis alustab varsti reisi Antarktikasse. Seejärel toimus Lennusadamas pidulik vastuvõtutseremoonia. Pärast kohtumist Kadriorus avasid kuninganna Margrethe II ja president Kaljulaid Kadrioru Väliskunstimuuseumis näituse „Dannebrog – taevast langenud lipp. Taani kuldaja kunst“

Õhtul toimub Estonia kontserdimajas galakontsert „Eesti 100 ja Dannebrog 800“. Seejärel pakub president Kaljulaid kuninganna Margrethe II auks galaõhtusöögi Arvo Pärdi Keskuses. Visiit lõpeb 16. juunil teenistusega Tallinna Toomkirikus.

Avafoto: Kersti Kaljulaid (Presidendi kantselei)

Kurb statistika: Taani sisserändajate kuritegevus on selgelt kõrgem kui kodanike kuritegevus

NordenBladet – Taani väljaande BT uuring näitas, et ühes konkreetses kohas ajavahemikus jaanuar 2016 kuni mai 2017 registreeritud 12 vägistamisjuhtumist 10 olid sooritanud sisserändajad, vahendab kansalainen.fi. Uurimise alla võetud vägistamisjuhtumid olid sellised, kus ohver ja vägistaja ei tundnud varem teineteist. Selline vägistamine pole Taanile minevikus tüüpiline olnud. Vägistajate seas olid enam esindatud Somaalia, Iraagi ja Eritrea immigrandid.

Taani integratsiooni ja sisserände minister Inger Støjberg leiab, et uuringu tulemused on šokeerivad, kuid ta ei ole väga üllatunud.

Taani sisserändajate kuritegevus on selgelt kõrgem kui kodanike kuritegevus. Taani riiklik statistikaamet Danmarks Statistik teatas, et kuritegevus on väljastpool Euroopat sisserännanute hulgas märkimisväärselt suurem ka teise ja kolmanda põlvkonna immigrantide puhul — nad teevad kaks kuni kolm korda rohkem kuritegusid kui taanlased.

Rootsis on olukord mitme aasta jooksul arenenud samas suunas, nii et BT küsis Stockholmi ülikooli õigusteaduste professori Christian Diesenilt kommentaare. Professori sõnul on sisserändajate liigne esindatus vägistamises osaliselt tingitud kehvast integratsioonist.

“Rootsis süüdistavad naised vägistamistes enamasti sisserändajaid, kuid nood väidavad, et ka naised käituvad provotseerivalt,” ütleb Diesen. Naiste süüdistamine näitab võõraste ja kohalike kultuurilise mõttelaadi kardinaalset erinevust.

Rootsis jõustus pühapäeval range seadus, mis määratleb seksi selge nõusolekuta vägistamisena. Uue seaduse järgi on inimene pannud toime vägistamise, kui seksuaalvahekorra teine osapool ei osalenud selles vabatahtlikult.

Varem oli vägistamine Rootsi seadustes defineeritud seksuaalaktina, mille toimepanekul on kasutatud vägivalda või ähvardamist. Nüüd ei ole enam vägistamises süüdimõistmise ainsaks eelduseks vägivald või ähvardused või see, et ründaja kasutas ära ohvri iseäranis haavatavat olukorda – kui naine pole selgelt nõusolekut väljendanud, võetakse seksuaalakti kui vägistamist.

Taani kuninganna Margrethe II külastab Eestit

NordenBladet – Homme, 15. juunil saabub Eestisse visiidile Taani kuninganna Margrethe II. Ta külastas Tallinnat ka aastal 1992 riigivisiidil.

See pole aga ainus kord. 2001. aastal käis ta Eestis ka eravisiidil.

Lennusadamas peetakse kuninganna auks tervitustseremoonia ja Margarethe kohtub ka Eesti presidendiga. Kadrioru kunstimuuseumis avatakse koos näitus “Dannebrog – taevast langenud lipp. Taani kuldaja kunst”. Lisaks asetatakse Vabaduse väljakul pärjad Vabadussamba juurde ja avatakse Kiek in de Kökis näitus “Dannebrog ja Eesti 1219–2019”.

Taani kuninganna visiit lõpeb 16. juunil.