Neljapäev, märts 28, 2024

TAANI UUDISED

Taanist Norrasse teel olnud reisilennukid pöördusid tagasi pommiohu tõttu

NordenBladet — Kaks lennukit, mis olid teel Kopenhaagenist Norrasse Solasse, pidid tänase neljapäeva, 21. märsti õhtul tagasi Kopenhaagenisse pöörduma. Ühele lennukile tehti pommiähvardus. Asjast teatas Norra ringhääling NRK.
Rootsi väljaande Aftonbladet andmetel pidi pommiähvarduse sihtmärgiks olnud lennuk tegema hädamaandumise Kastrupi lennujaamas.

Norwegiani pressiesindaja Silje Glorvigen kinnitas NRK-le, et tegemist oli nende firma lennukiga. Ta ütleb, et lennuk suutis turvaliselt maanduda Kopenhaageni lennujaamas Kastrupis.

Rootsi ringhäälingu SVT teatel tõusis Norra lennuk Kastrupist õhku kohaliku aja järgi kell 17.25 ja pidi Solas maanduma kell 18.40.

SVT teatel pole Norwegianil täpsemat infot pommiähvarduse tegemise kohta. Juhtumit uurib Taani politsei.

SVT teatel andis Taani politsei Stavangeri teel olnud SAS-i lennukile korralduse tagasi pöörata.

„Mulle on öeldud, et lennuk on pärast pommiähvardust tagasi pööranud ja asjaga tegeleb Taani politsei,” kommenteeris olukorda seoses SAS-i lennuga politsei operatiivjuht Dag Steinkopf.

NRK teatas kohaliku aja järgi kell 19.30, et Stavangeri teel olnud lennuk pidi salongi suitsulõhna tõttu tagasi pöörduma.

Uudiste kohaselt oli lennukis 150 reisijat. Kell 19.35 teatas politsei, et lennuk on evakueeritud ning reisijate eest hoolitsetakse ning lennukit otsitakse samal ajal läbi.

 

Taani: Naistele kehtestatakse sõjaväekohustus

NordenBladet — Taani kavatseb kehtestada sõjaväekohustuse naistele, teatas Taani valitsus kolmapäeval, 13. märtsil. Sellega saab Taanist millest üks väheseid riike, kus naised peavad sõjaväkke minema.

„Jõulisem ajateenistus, sealhulgas täielik sooline võrdõiguslikkus peab aitama kaasa kaitseprobleemide lahendamisele, riiklikule mobilisatsioonile ja meie relvajõudude täiendamisele,” ütles kaitseminister Troels Lund Poulsen pressikonverentsil.

Taani naised võivad juba praegu vabatahtlikult ajateenistusse minna. Eelmisel, 2023. aastal moodustasid nad kõigist värvatutest umbes veerandi, vahendab Politico.

Taani on nüüd kolmas riik Euroopas, kus on kehtestatud naiste kohustuslik ajateenistus. Norra ja Rootsi tegid seda vastavalt 2015. ja 2017. aastal.

Taani armee koosneb ametlikel andmetel 7000–9000 elukutselisest sõjaväelasest, välja arvatud baasväljaõppel olevad ajateenijad. Kohustuslik ajateenistus kehtib üle 18-aastastele meestele. Kuna aga vabatahtlikke on piisavalt, siis kõiki noormehi ajateenistusse ei võeta. Selle asemel toimub loterii.

Peaminister Mette Frederiksen ütles Poulseni kõrval, et Taani pikendab riigi sõjaväe ümberkorraldamise raames nii meeste kui naiste teenistusaega neljalt kuult 11 kuule. Samuti investeeritakse 2028. aastaks maismaal asuvatesse õhutõrjesüsteemidesse ja kuni 6000 sõduriga jalaväebrigaadi.

„Me ei relvasta Taanit sellepärast, et tahame sõda, hävingut või kannatusi. Relvastame praegu, et vältida sõda ja seoses maailmaga, kus rahvusvahelisele korrale seatakse väljakutseid,” ütles Frederiksen.

Välisminister Lars Løkke Rasmussen ütles, et need sammud tehti heidutusvahendina. Kuigi „Venemaa ei kujuta Taanile ohtu,” ütles Rasmussen, „ei saa me lubada seda, et nad võiksid seda teha.”

Taani on NATO asutajaliige ja Ukraina oluline toetaja selle püüdlustes tõrjuda Venemaa täiemahulist sissetungi. Taani on üks väheseid riike, kes tarnib Kiievile F-16 hävitajaid, mis saadetakse sel suvel.

Taani kulutas eelmisel, 2023. aastal kaitsele umbes 1,4 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust, kuid ta suurendab järgmise viie aasta jooksul oma kaitsekulutusi 5,4 miljardi euro võrra, et täita NATO kahe protsendi eesmärki.

 

 

Taani sõjaväeluure hoiatab Vene ohu eest – peab tõenäoliseks, et rünnatakse sõjaliselt nõrgemaid naaberriike

NordenBladet — Taani sõjaväeluure hinnangul on Venemaal võime eskaleerida hübriidrünnakuid Läänemerel ja Arktika piirkonnas kuni reaalse sõjategevuseni. Samuti arvatakse, et Hiina on „väga aktiivne” oma huvide järgimisel selles piirkonnas. Hiina kasutab vahenditena spionaaži, poliitilist survet ja ebaseaduslikku tehnoloogia üleviimist, vahendab Helsingin Sanomat.

Hinnangud ilmusid detsembris avaldatud Taani luure iga-aastases ülevaates, millele on alla kirjutanud Taani sõjaväeluure juht Svend Larsen.

Tulevikku vaatava raporti kohaselt on „Venemaa sihikul sellised sihtmärgid nagu kriitiline infrastruktuur ja tõenäoliselt valmistab ta Taani territooriumil ette sabotaažiplaane, mida saab rakendada konflikti või sõja eskaleerumise korral”.

Põhjuseks on Taani oluline roll riigina, mille kaudu transporditaks NATO sõjaväelasi kriisiolukorras ülejäänud Euroopasse.

Taani luureülevaates tähendab väga ebatõenäoline vähem kui 10 protsenti, väike tõenäosus 10-40 protsenti ja võimalik 40-60 protsenti. Tõenäoline tähendab 60-90 protsenti ja väga tõenäoline rohkem kui 90 protsenti tõenäosust.

Ülevaate kohaselt „kui Venemaa otsustab Põhja-Atlandil ja Arktika piirkonnas agressiivsema strateegia kasuks, võib nendes piirkondades tekkida ka sõjaline oht”.
Taanlased peavad võimalikuks, et Venemaa muudab oma Arktika-poliitikat vastasseisu suunas nii retooriliselt, diplomaatiliselt kui ka sõjaliselt, kuigi Venemaa eelistaks vältida julgeolekupoliitiliste pingete levikut põhja poole.

Taani luure andmetel muutub Arktika piirkonna julgeolekukliima järjest ebastabiilsemaks.

Piirkonnas võib saada võimalikuks ka sõjaline koostöö Venemaa ja Hiina vahel. Taani luure peab aga koostöö tihenemist sõjaliseks liiduks väga ebatõenäoliseks.

Luureülevaates hinnatakse, et Euroopa peab väga pikka aega tegutsema ohukeskkonnas, kus on tõenäoline, et Venemaa suurendab oma hübriidmõju.
„Lisaks on Venemaa tõenäoliselt valmis kasutama sõjalist jõudu sõjaliselt nõrgemate naaberriikide vastu endise Nõukogude Liidu piirkonnas (postsovetlikus ruumis).”

Taanlaste arvates on Venemaa tähtsaim vahend Läänele väljakutse esitamiseks karm läänevastane retoorika.

„Nii tahab Venemaa lääneriike hirmutada ning nõrgestada nende ühtsust ja soovi Ukrainat toetada,” seisab ülevaates. „Venemaal on võime eskaleerida hübriidvahendite kasutamist sõjalise vastasseisuni.”

Venemaa konflikt Läänega ja sõda Ukrainas mõjutavad Taani luure hinnangul oluliselt Läänemere julgeolekut, sest Venemaa peab Läänemere riike vaenulikeks riikideks.
Seetõttu on tõenäoline, et Venemaa suurendab oma retoorikat Soome ja Rootsi vastu ning ähvardab neid aeg-ajalt tuumarelvaga.

„Tõenäoliselt muutub Venemaa NATO sõjategevuse, eriti USA tegevuse suhtes üha tundlikumaks. Seega saavad Venemaa sõjalised tegevused tõenäoliselt ettearvamatu iseloomu,” seisab ülevaates.

Ettearvamatu iseloom tähendab ähvardavat käitumist, näiteks NATO laevade ja õhusõidukite vastu suunatud sõjategevuse suurendamist Läänemerel.

Taani luure peab aga ülimalt ebatõenäoliseks, et Venemaa kasutab NATO liikmesriigi vastu sihilikult sõjalist jõudu, kuna ei taha riskida NATO viienda artikli käivitamisega.
Selle asemel on väike, kuid reaalne oht, et Venemaa madalama taseme juhtimisstruktuuris või väeosades tehakse otsuseid mittetäieliku olukorrapildi, valesti tõlgendamise või NATO riikide sõjalise tegevuse ülereageerimise põhjal.

Taani luure andmetel paigutab Venemaa Läänemerele ja Loode-Venemaale uusi väeosi seoses Soome NATO-liikmesusega ja Rootsi tulevase liikmesusega. Need üksused on võimelised ründeoperatsioonideks ja nende käsutuses on kaugmaa raketisüsteemid.
Uued väeosad on peamiselt varustatud vana, kuid kasutuskõlbliku tehnikaga. Venemaa jaoks on aga probleem Ukraina sõjas kantud kahjude hüvitamine. Probleemiks on ka osavate sõdurite üksustesse saamine ning väeosad koosnevad muu hulgas ajateenijatest.

Taani luure tuletab meelde, et Venemaa on Arktikas endiselt sõjaliselt tugev ja jätkab seal oma sõjalise võimekuse laiendamist. Venemaa laiendab ka oma sõjaväebaase Soome piiril.

„Kuid seni, kuni Venemaa jätkab sõjalist tegevust Ukrainas, on tema võime jätkata ulatuslikku sõjalist tegevust Arktikas piiratud,” öeldakse aastaülevaates kokkuvõtvalt.
Raport märgib, et sõda Ukrainas on vähe mõjutanud Venemaa põhilisi sõjalisi võimeid põhjas: Venemaa patrullib seal endiselt oma sõjalaevade, allveelaevade ja strateegiliste pommitajatega.

„Pealegi suurendas Soome NATO-ga liitumine Venemaa seisukohalt oluliselt ohtu Murmanski mereväebaasile,” seisab ülevaates.

Aastavahetusel sai Taanist Põhjamaade kaitsekoostöö ehk Nordefco (Nordic Defense Cooperation) juhtriik. Lisaks Taanile on koostöösse kaasatud Soome, Rootsi, Norra ja Island.

Taani välisministeeriumi poolt väljaandele Eye on the Arctic antud kommentaaride kohaselt kavatseb Taani oma eesistumise ajal keskenduda eelkõige Arktikale ja Põhja-Atlandi piirkonnale, mida peab sel aastal eriti oluliseks.

Põhjuseks on just Taani sõjaväeluure seisukoht, et Arktika piirkond muutub üha kasvava sõjalise aktiivsuse tõttu ebastabiilseks.

Taani on ka üks riikidest, kes sõlmis sarnaselt Soomega hiljuti USA-ga kaitsekoostööd raamistava DCA (Agreement on Defense Cooperation) lepingu. Lepinguga avab Taani ameeriklastele oma kolm õhuväebaasi.

Avafoto: Taani (Unsplash)

 

 

Taani: Kuninganna Margrethe II annab 14. jaanuaril võimu üle kroonprints Frederikule

NordenBladet — Taani kuninganna Margrethe II (83) ütles oma uusaastakõnes, et loobub troonist. Asjast teatas Taani ringhäälingufirma DR. Margrethe annab 14. jaanuaril võimu üle oma pojale, 55-aastasele kroonprints Frederikule. Sel päeval möödub 52 aastat Margrethe võimuletulekust.

Kuninganna sõnul sündis otsus seoses seljaoperatsiooniga, mille ta läbis selle aasta alguses.

Olen otsustanud, et praegu on õige aeg. Aeg möödub ja haigused sagenevad. Enam ei saa hakkama nagu varem, ütles Margrethe oma kõnes.

Taani peaministri büroo kinnitas infot DR-ile saadetud pressiteates. 14. jaanuaril toimuval üritusel saab kroonprints Frederikust kuningas Frederik X. Frederiku abikaasast kroonprintsess Maryst saab arvatavasti kuninganna Mary ja paari esmasündinud pojast prints Christianist saab kroonprints.

Peaminister Mette Frederiksen tänab oma pressiteates kuningannat „eluaegse pühendumise ja väsimatute pingutuste eest kuningriigi nimel”.

Avafoto: Taani kuninganna Margrethe II

 

 

Taani võib sulgeda läbipääsu Vene laevadele

NordenBladet — Euroopa Liidu uute plaanide kohaselt saab Taani ülesandeks kontrollida ja võimalik, et ka tõkestada Venemaa naftatankerite läbisõit Läänemerel, vahendab Financial Times. Plaani kohaselt kontrollib Taani tankereid juhul, kui neil pole kehtivat Lääne kindlustust.

EL-i eesmärk on suruda Venemaa eksporditav nafta alla hinnalae, millest Venemaa on õppinud mööda hiilima. Venemaa suudab praegu müüa peaaegu kogu nafta üle Läänes kehtestatud hinnalae.

Venemaa ekspordib 60 protsenti oma meretranspordiga eksporditavast naftast Läänemere kaudu. Tankerid lähevad maailma läbi Taani kitsaste väinade. Kindlustamata tankerid kujutavad endast keskkonnaohtu.

FT allikaks on kolm inimest, kellel on infot Brüsselis toimunud läbirääkimiste kohta.
Läbi Taani väinade jõuab turule kaks miljonit barrelit päevas Vene toornaftat. Nafta ja gaasi eksportimisega rahastab Venemaa oma agressioonisõda Ukrainas.