Pühapäev, oktoober 19, 2025

TAANI UUDISED

Taani: Kopenhaageni Tivolis peetud kõrvitsate meistrivõistluse võitis enam kui 900-kilogrammise hiidkõrvitsa kasvatanud Peter Holst Olsen

Kõrvitsavõistluse võitja Peter Holst Olsen koos oma kasvatatud kõrvitsaga

NordenBladet – Täna, 04. oktoobril toimus Kopenhaageni Tivolis “Danish Giant Pumpkin Championship” ehk kõrvitsate meistrivõistlus. Toredat aiasõprade võistlust peeti juba 18. korda. Võidukõrvits oli lausa nii suur, et selle kaalule tõstmiseks läks vaja kraanat. Vihmasajus toimunud võistlusel osales üheksa kasvatajat, kes kõik jahtisid ihaldatud rahvuslikku tiitlit.

Kõigist osalejatest osutus parimaks Põhjamaade rekordiomanik Peter Holst Olsen, kes kindlustas esikoha kõrvitsaga, mille kaaluks mõõdeti muljetavaldavad 903,5 kg. Teise koha saavutas Emil Troung Hansen, kelle kõrvits kaalus 439,5 kg. Kehtiv Taani ja Põhjamaade rekord, mis püstitati 2024. aastal, on endiselt 1115,8 kg.

See oli Olsenile juba teine meistritiitel. Tema sõnul kulus hiidkõrvitsa kasvatamiseks üle 1000 tunni ning võidu tõid õige seeme, hoolikas hoolitsus ja aastaid komposteeritud hobusesõnnik.

Video: Hiiglaslike kõrvitsate meistrivõistlused 2025 Tivolis:

Tuhat tundi tööd, kraanaga kaalule

Sügis andis endast Tivolis laupäeval häälekalt märku, kui 18. iga-aastastel meistrivõistlustel kõrvitsaid kaaluti. Pealtvaatajad hoidsid hinge kinni, kui kraana millimeetrise täpsusega hiiglaslikku vilja kaalule manööverdas. Kaalumistulemust tervitati aplausi ja tunnustusega, mis kinnitas Olseni teist riiklikku meistritiitlit.
Kui Olsenilt küsiti, kas igaüks võiks hiidkõrvitsa kasvatamisega hakkama saada, selgitas ta:

“Igaüks võib õigete seemnete abil kasvatada suhteliselt lihtsalt 200–300 kg kaaluva kõrvitsa. Saladus peitub suures hooles, allikavees ja ohtras kana- ning veisesõnnikus. Minu kõrvitsal olid parimad võimalikud tingimused – soojus, hoolikalt mõõdetud vesi ja rohkelt päikesepaistet. Olen selle võidu üle uskumatult uhke ja eesmärk on järgmisel aastal püstitada uus rekord. Aga kõigepealt naudin veidi vaba aega, sest hiidkõrvitsa kasvatamine nõuab palju aega ja tähelepanu.”

Võitjana pälvis Olsen 7500 Taani krooni suuruse preemiatšeki ning kingipaketi Tivoli elamustega. Kõik üheksa võistlusel osalenud kõrvitsat jäävad Tivoli Halloweeni hooaja raames külastajatele vaatamiseks välja kuni 2. novembrini.

Halloween Tivolis on alanud

Sellel hooajal saavad Tivoli külastajad lisaks hiidkõrvitsatele näha enam kui 22 100 kõrvitsat, uusi kaunistusi, atraktsioone ja nõidade etendusi. Tivoli auhinnatud kummitusmajad “Villa Vendetta” ja “The Haunted” pakuvad taas nii õudset kui ka peresõbralikku põnevust täiskasvanutele ja üle 12-aastastele lastele.

Lisaks saab Tivoli kontserdisaalis nautida maagilist muusikali “Kaunitar ja Koletis” ning Klaassaalis uut lavastust “Alice Imedemaal”. Halloweeni pidustused saavutavad haripunkti 18. oktoobril “Koletiste paraadiga” (Monsters’ Night Out), mil kostümeeritud koletised, zombid ja teised tegelased marsivad läbi pargi suures rongkäigus.

Foto: Kõrvitsavõistluse võitja Peter Holst Olsen (Jakob Melgaard)

Taani: EL peab Venemaa hübriidrünnakutele andma jõulise vastuse

Taani peaminister Mette Frederiksen

NordenBladet – Taani peaminister Mette Frederiksen ütles kolmapäeval Kopenhaagenis, et Euroopa seisab silmitsi raskema ja ohtlikuma julgeolekuolukorraga kui kunagi pärast Teist maailmasõda ning peab Venemaa hübriidsõjale reageerima märksa jõulisemalt.

Frederikseni sõnul on viimased juhtumid — alates droonidest Taani sõjaväeobjektide lähedal kuni lennujaamade ajutise sulgemiseni — osa samast mustrist, mille eesmärk on eurooplasi heidutada ja segadust külvata. Ta viitas, et intsidentide taga võib olla Moskva, rõhutades samas, et imerohtu pahatahtlike sammude lõpetamiseks ei ole.

Kopenhaagenis kogunenud EL-i liidrid arutasid Euroopa kaitsevõime tugevdamist ja Ukraina finantstoetuse kasvatamist. Arutelu keskmes oli ka konkreetsete projektide käivitamine, sealhulgas nn „droonimüür“, mis peaks aitama hübriidohte tõrjuda.

„Me peame taasrelvastuma, hankima rohkem võimekusi ja olema uuenduslikumad,“ ütles Frederiksen, lisades, et ohtude täielik kadumine pole tõenäoline, mistõttu peab Euroopa valmis olema püsivaks vastutegevuseks.

Loe ka:

Taani: EL-i liidrite Kopenhaageni tippkohtumine jäi otsusteta

Taani: EL-i liidrite Kopenhaageni tippkohtumine jäi otsusteta

EL-i liidrite Kopenhaageni tippkohtumine

NordenBladet – Euroopa Liidu liidrite mitteametlik ülemkogu Kopenhaagenis kulges pingelise julgeolekuolukorra taustal, ent sisuliste läbimurrete asemel kujunes kohtumine pikaks aruteluks, kirjutas Politico. Christiansborgi lossis venis algselt kaheks tunniks planeeritud ühiskaitse teema neljale tunnile, kuid kokkuleppeid ei sündinud.

Liidrid kirjeldasid olukorda teravate sõnadega: räägiti Venemaa eskalatsioonist, hübriidrünnakutest ja sõjast Ukrainas kui katsest kogu Euroopat heidutada. Praktikas jäi aga enamik prioriteete lahtiseks. Arutati „droonimüüri“ ideed vaenulike droonide tuvastamiseks ja tõrjumiseks, võimalust suunata Ukrainale abi Venemaa külmutatud varade arvelt ning EL-i otsustuskorra muutmist, et vältida ühe liikmesriigi veto takistavat mõju Ukraina liitumisprotsessile. Ametnike kinnitusel edusamme ei toimunud ning pole kindel, kas plaanid küpsevad ka oktoobri lõpus Brüsselis toimuva ametliku ülemkogu ajaks.

Ülemkogu eesistuja António Costa rõhutas, et kohtumine oli vajalik julgeolekuotsuste ettevalmistamiseks ning liidrid peavad olema valmis kokkulepeteks lühikese aja jooksul. Samas tunnistasid mitmed diplomaatilised allikad Politicole, et tegemist on riiklikku suveräänsust puudutavate keeruliste küsimustega, millele „üleöö“ lahendust ei ole kunagi eeldatud.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz suhtus komisjoni juhitavasse droonimüüri skeptiliselt ja püüdis tõsta päevakorda konkurentsivõime teemat, kuid see ei murdnud ametlikku kava. Ukraina toetusele keskendunud arutelu lükati päeva lõppu; Costa ideed lihtsustada EL-i reegleid Ukraina liitumisprotsessi kiirendamiseks vaevu puudutati ning Ungari peaminister Viktor Orbán jõudis selle siiski maha teha.

Peamised järeldused Politico järgi

Külmutatud varad: EL-i juhid ei toetanud veel plaani kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina laenude tagatiseks; Belgia ja teised riigid soovisid suuremat juriidilist kindlust. Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas, et konfiskeerimist ei kavandata, kuid konsensust ei saavutatud.

Kaitsepoliitika juhtimine: Riigid tervitasid komisjoni algatusi, ent rõhutasid, et vastutus kaitse eest jääb liikmesriikidele. Droonitõrjesüsteemi („droonimüüri“) täpne kujundus on veel välja töötamata; Prantsusmaa ja Saksamaa väljendasid komisjoni rolli suhtes skepsist, lõunapoolsed riigid soovisid laiemaid piirimõõtmeid.

Merzi fookus ei jõudnud päevakorda: Püüdlus nihutada arutelu majanduskonkurentsivõimele ebaõnnestus; ametlik kava keskendus kaitsele ja Ukrainale.

Laiendamine jääb üksmeele taha: Costa ettepanek otsustada Ukraina liitumiskõneluste alustamine kvalifitseeritud häälteenamusega ei saanud toetust; lisaks Ungarile olid kriitilised ka mitmed teised liikmesriigid.

Kokkuvõttes kinnitas Kopenhaagen kriisimeeleolu, kuid mitte otsuseid – suured suunad on laual, detailid ja poliitiline tahe veel leidmata. Politico hinnangul jäi ülemkogu pigem jutuajamiseks, mis ei vastanud üha ärevamale julgeolekupildile.

Avafoto: Ursula von der Leyen (NordenBladet)

Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade kinnisvaraturul

Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade ja Skandinaavia kinnisvaraturul

NordenBladet – Mikrokorterid ehk smart-flat tüüpi elamispinnad on viimastel aastatel muutunud tõusvaks trendiks Põhjamaade kinnisvaraturul. Eriti tugevalt on see nähtus esile kerkinud Skandinaavia suurlinnades nagu Stockholm, Oslo, Kopenhaagen, aga ka Helsingis ja Tallinnas. Üha enam inimesi, sealhulgas välismaised spetsialistid, noored professionaalid ja investorid, otsivad kompaktset, hästi planeeritud ning keskset elukohta, mis toetaks paindlikku töökeskkonda ja linnalähedast elustiili.

Mis on mikrokorter ja miks see on populaarne?

Mikrokorter ehk smart-flat on tavaliselt 15–30 ruutmeetri suurune elamispind, kus on maksimaalselt ära kasutatud iga ruutmeeter. Selline korter sisaldab tihti sisseehitatud mööblit, nutikaid panipaiku ning ühendab köögi, elu- ja magamispinna üheks funktsionaalseks tervikuks. Paljud uusarendused pakuvad ka ühiseid mugavusi: pesuruume, coworking-alasid, spordisaale ning ühiskööke, mis kompenseerivad väikse isikliku elamispinna.

Kasvav nõudlus Põhjamaades

Põhjamaade, eriti Skandinaavia pealinnade, kiire urbaniseerumine ja kallinev kinnisvara on loonud soodsa pinnase mikrokorterite levikule. Stockholmis, Oslos ja Kopenhaagenis on elamispinnad piiratud, hinnad kõrged ning paljud noored täiskasvanud eelistavad pigem elada kesklinnas väiksemal pinnal kui suures korteris äärelinnas.

Samuti on kasvanud huvi välislähetustes viibivate spetsialistide seas, kellel on vaja ajutist, mugavat ning hästi varustatud elukohta linnasüdames. Sama kehtib ka investorite kohta, kes näevad mikrokortereid kui tulusat ja madala hooldusvajadusega varaklassi.

Coworking ja elukeskkonna integratsioon

Uue põlvkonna elamuprojektid kombineerivad elamise ja töötamise ühtseks kogemuseks. Mikrokorteritega arendused pakuvad tihti ka coworking-ruume, mis loovad tugeva töökeskkonna just neile, kes töötavad kodukontorites või loovad oma äri.

See uus mudel vastab noorema põlvkonna ootustele – mitte ainult kodu, vaid ka elustiili platvorm. Eriti Helsingis ja Tallinnas on populaarsed projektid, mis seovad elukeskkonna ja töövõimalused ühe katuse alla, olles atraktiivsed nii kohalikele kui ka välismaistele spetsialistidele.

Kultuurilised erinevused ja kohanemine

Põhjamaade kultuur soosib minimalistlikku disaini, funktsionaalsust ja isiklikku ruumi väärtustamist. See sobitub hästi mikrokorterite kontseptsiooniga. Siiski on kultuurilised erinevused mängus – näiteks Tallinnas on inimestel veel sügavalt juurdunud soov suurema elamispinna järele, samas kui Stockholmis või Kopenhaagenis on väikekorterid muutunud elustiili normiks.

Mikrokorterid kui tulevikuinvesteering

Mikrokorterid pakuvad võimalust ka neile, kes soovivad alustada kinnisvarainvesteeringut väiksema kapitaliga. Suur nõudlus välislähetustes viibivate spetsialistide ja üürikodu otsijate seas muudab sellised korterid stabiilse tootlusega varaks. Lisaks võimaldab Põhjamaade kinnisvaraturg usaldusväärsust, läbipaistvust ja pikaajalist väärtuse kasvu.

Mikrokorterid ei ole lihtsalt kinnisvara, vaid märk muutuvast elustiilist ja linnakultuurist. Põhjamaades, sealhulgas Skandinaavia suurlinnades ja Tallinnas, on see trend alles hoogustumas. Nii kohalikud elanikud, välismaised spetsialistid kui ka investorid leiavad selles kontseptsioonis paindliku, säästliku ja kaasaegse elamisviisi. Nii elukeskkonna kui ka töökeskkonna nõuded muutuvad ning mikrokorterid on üks viis sellele uuele ajastule vastu minna.

Avafoto: Rootsi, Stockholm (Unsplash)

Euroopa Komisjon kiitis heaks Rimi Balticu müügi

NordenBladet — Euroopa Komisjon (EK) lubas Taani jaekaubandusettevõttel Salling Group omandada Rootsi kontsernilt ICA Gruppen jaemüüja Rimi Baltic, ütles Rimi Läti avalike suhete juht Inga Bite 5. mail uudisteagentuurile LETA.

Bite selgitas, et regulaatori heakskiidul jõuab tehing lõppfaasi, mille käigus viimistletakse selle finantsprotsessid. Tehing peaks lõppema käesoleva aasta 2. juuniks.

Salling Groupi president ja tegevjuht Anders Hagh on varem teatanud, et Rimi kaubamärki pole plaanis muuta.

Tehing hõlmab 314 kauplust, e-kaubanduse platvormi, ladusid ja jaotuskeskusi üle Baltikumi ning enam kui 11 000 kvalifitseeritud töötajat, teatasid ettevõtted.
Omandamine eeldas regulatiivset luba. Läti konkurentsiamet (KKP) märkis varem, et tehing oli Euroopa mõõtmega ning kuulub seetõttu Euroopa Komisjoni teavitamisele ja ülevaatamisele.