NordenBladet –Danske Banki süsteemivea tõttu muutusid 20 600 kliendi salastatud aadressid teistele klientidele nähtavaks.
Viga avastati juba möödunud aasta oktoobris, kuid pank teavitas puudutatud kliente alles nüüd, vahendab Taani majandusleht Finans.
Pank tunnistab, et tegemist on tõsise eksimusega. Pika viivituse põhjuseks toodi soov vältida olukorda, kus salastatud aadressid võiksid veelgi enam lekkida.
“Kahetseme sügavalt intsidenti, mis on puudutanud kaitstud aadressiga kliente. Mõistame, et see olukord võib tekitada muret ja meelehärmi, ning palume selle pärast vabandust,” sõnas Danske Banki eraklientide valdkonna juht Mark Wraa-Hansen meediale.
Väljaande Finans teatel olid klientide salastatud aadressid nähtavad pangaülekannete tegemisel. Seega said raha vastuvõtjad näha saatjate elukohaandmeid otse makseinfost.
NordenBladet –Taani ja Saksamaa vahelise hiigelprojekti raames on saavutatud oluline tähis: spetsiaalne alus IVY on saanud ametliku heakskiidu, mis võimaldab alustada maailma pikima uputatud tunneli elementide paigaldamist, vahendab femern.com.
Pärast pikka ootust ja põhjalikke teste on Taani mereamet (Søfartsstyrelsen) andnud rohelise tule eritellimusel valminud alusele IVY. See otsus avab tee 18 kilomeetri pikkuse Femern Bælti tunneli esimese sektsiooni uputamiseks Lollandi ranniku lähedal juba sel kevadel.
Tehnoloogia tippsaavutus: Eritellimuslaev IVY
Projekti arendaja Sund & Bælt kinnitusel on IVY unikaalne insenertehniline lahendus, mis on loodud spetsiaalselt selle projekti tarbeks. Kuna tegemist on äärmiselt keeruka operatsiooniga, on ettevalmistused ja sertifitseerimine võtnud planeeritust kauem aega, põhjustades ehitustöödes ligi kaheaastase viivituse.
IVY tehnilised näitajad:
Struktuur: Koosneb kahest osast (IVY 1 ja 2), mida saab omavahel ühendada, et haarata hiiglaslikust tunnelielemendist.
Võimekus: Alus on varustatud 66 vintsiga, millel on kokku 23 kilomeetrit terastrossi.
Tööülesanne: Laev peab kontrollitult laskma 217 meetri pikkused ja 73 500 tonni kaaluvad betoonelemendid kuni 40 meetri sügavusele merepõhja.
“IVY on ainulaadne laev, mis on välja töötatud üksnes Femern Bælti tunneli ehituseks. Laeva ülesanne on kompleksne, mistõttu oli vajalik läbi viia pikk rida teste, et tagada vastavus nii meie kui ka ametiasutuste kõrgetele tehnilistele ja ohutusnõuetele,” selgitas Sund & Bælti aseasjajaja Lasse Vester.
Mis on Femern Bælti ühendus?
Femern Bælti projekt ei ole lihtsalt järjekordne tunnel, vaid Euroopa üks ambitsioonikamaid taristuprojekte, mis muudab Skandinaavia ja Kesk-Euroopa vahelist logistikat.
1. Maailma pikim uputatud tunnel
Erinevalt traditsioonilistest tunnelitest, mis puuritakse sügavale maa sisse, koosneb see tunnel 89 hiiglaslikust betoonelemendist, mis valatakse kuivdokis, transporditakse merele ja uputatakse merepõhja kaevatud kraavi. 79 elementi on standardsed (pikkusega 217 m) ja 10 on spetsiaalsed teeninduselemendid.
2. Ühenduse kiirus ja maht
Tunnel hakkab ühendama Taani saart Lollandi ja Saksamaa saart Fehmarni.
Sõiduaeg: Praegune 45-minutiline praamisõit asendub 7-minutilise rongisõidu või 10-minutilise autosõiduga.
Struktuur: Tunnelis on kaks kaherajalist autoteed ja kaks elektrifitseeritud raudteed.
3. Logistiline “roheline koridor”
Projekt on osa Euroopa ülesest TEN-T võrgustikust. See lühendab märkimisväärselt rongisõitu Hamburgi ja Kopenhaageni vahel (umbes 4,5 tunnilt vähem kui 3 tunnini), pakkudes konkurentsivõimelist alternatiivi lühimaalendudele ja vähendades kaubavedude süsinikujalajälge.
4. Ehituslik väljakutse
Ehitus toimub Rødbyhavni rajatud hiiglaslikus tehases, mis on oma pindalalt üks maailma suurimaid betoonivalu üksusi. Pärast elementide valmimist suletakse nende otsad veekindlalt, elemendid pukseeritakse IVY abil õigesse asukohta ja langetatakse sentimeetri täpsusega merepõhja, kus need omavahel ühendatakse.
Projekti lõplik valmimine on planeeritud 2029. aastasse, mil see asendab praeguse praamiühenduse püsiva ja ilmastikukindla trassiga.
___________________________________
Femern A/S on riigiettevõte, mis kuulub 100% Taani riigile.
Riiklik kontroll: Sund & Bælt Holding kuulub täielikult Taani transpordiministeeriumile.
Rahastamismudel: Projekti rahastatakse riigi garanteeritud laenudega, mida hakatakse tagasi maksma tunneli valmimise järel kogutavatest kasutustasudest (teemaksudest). See on sarnane mudelile, mida kasutati Storebælti ja Øresundi sildade puhul.
Kuigi Femern A/S ise börsil ei ole, on projekti kaasatud mitmed suured rahvusvahelised börsiettevõtted (peatöövõtjad), kes kuuluvad konsortsiumitesse nagu Femern Link Contractors (FLC). Nende hulka kuuluvad näiteks Prantsuse kontsern Vinci ja Saksa ettevõte HOCHTIEF.
NordenBladet – Arheoloogid on Øresundi põhjas asuvast laevavrakist leidnud lõualuu ja hambad inimeselt, kes hukkus 1801. aastal toimunud Lahingus Kopenhaageni all ehk Reidilahingus (taani keeles Slaget på Reden). Tegemist on ühe kaitsjaga, kes osales Kopenhaageni kaitsmisel Briti laevastiku vastu.
Reidilahing ehk Esimene Kopenhaageni lahing peeti 2. aprillil 1801 Kopenhaageni all Suurbritannia ja Taani laevastiku vahel. Briti rünnakut juhtis Horatio Nelson, Taani kaitset Olfert Fischer. Lahing lõppes Taani-Norra vaherahuga ning kuigi britid pidasid seda selgeks võiduks, on selle tulemus Taani ajalookäsitluses vaieldav.
Mälestusküngas Holmeni kalmistul Kopenhaagenis
Ajalooliste andmete järgi maeti pärast lahingut üle 500 hukkunud sõduri ühisesse mälestuskünkasse Holmeni kalmistul Kopenhaagenis. Uus leid sinna siiski tõenäoliselt ei jõua. Taani muuseumiseaduse järgi käsitletakse inimjäänuseid muuseumikogude osana samadel alustel nagu muid arheoloogilisi leide, mistõttu võivad säilmed jääda arhiivikasti või sattuda näitusele.
Redeni merelahingus kaitsesid umbes 6000 taanlast ja norralast Kopenhaagenit Briti rünnaku eest. Lahingus hukkus sadu inimesi. Holmeni kalmistu ühishauda maeti nii lihtsõdurid kui ka ohvitserid, mis oli uuema Taani ajaloo kontekstis erandlik lahendus. Need, kelle säilmeid toona ei leitud, ühishauda ei jõudnud.
Muuseumide suhtumine inimjäänuste eksponeerimisse on viimastel aastatel rahvusvaheliselt palju tähelepanu saanud. Taanis tehtud uuringu põhjal toetab suur osa elanikest inimjäänuste näitamist muuseumides, kui see aitab ajalugu ja inimeste elukäiku paremini mõista. Sellised leiud võivad anda teavet inimese tervise, toitumise ja päritolu kohta.
Samas peetakse Redeni merelahingust pärit säilmeid tundlikuks piirjuhtumiks, sest need on võrreldes muistsete leidudega märksa uuemad ja potentsiaalselt vähem anonüümsed. Allikate järgi jäi liinilaevalt Dannebroge pärast lahingut teadmata kadunuks vaid 19 inimest, mistõttu võib leitud lõualuu võimalikku omanikku olla võimalik märkimisväärselt kitsamalt määratleda. See tähendab, et teoreetiliselt võivad olemas olla ka järeltulijad.
Praeguse hinnangu järgi jääb leid tõenäoliselt muuseumikogusse, kuid näitusele jõudmine sõltub sellest, kas säilmel on eriline teaduslik või ajalooline väärtus.
Vaata ka:
Mõni aasta tagasi tegid Viikingilaevamuuseumi merendusarheoloogid Øresundis veel ühe erakordse avastuse: maailma suurima koge ehk 15. sajandist pärit kaubalaeva. Selle tähelepanuväärse leiu kohta saab vaadata dokumentaalfilmi „Gåden i dybet” (eesti keeles Mõistatus sügavuses) Taani DR TV-s (LINK seriaalile).
NordenBladet – Taani välisministri kohusetäitja Lars Løkke Rasmussen osales eile (02. aprillil) Suurbritannia välisministri Yvette Cooperi kokku kutsutud kohtumisel, kus arutati kriitilist olukorda Hormuzi väinas. Rasmussen rõhutas pärast kohtumist, et rahvusvaheline kogukond peab Iraanile avaldama ühist ja tugevat survet.
Globaalne majanduslik oht
Videokohtumisel osales 35 kolleegi üle maailma, et arutada olukorda pärast seda, kui Iraan on de facto sulgenud vaba meresõidu piirkonnas. Rasmusseni sõnul on olukord murettekitav nii globaalselt kui ka Taanile kohalikul tasandil.
“Kui olukord peagi ei deeskaleeru, seisame silmitsi pikaajalise globaalse majanduslangusega, mis annab tunda ka Taanis,” märkis minister sotsiaalmeedias.
Rasmussen tõi esile, et sulgemise tõttu on tekkinud reaalne nafta- ja gaasinappus. Praeguse seisuga on piirkonnas lõksus ligikaudu 20 000 meremeest ja suur hulk tankereid. Taani kui suure mereriigi jaoks on vaba seilamine elutähtis ning riik teeb aktiivset tööd ÜRO Julgeolekunõukogus, et võtta vastu resolutsioon vaba meresõidu taastamiseks.
Diplomaatiline koordineerimine
Lahenduse leidmiseks on Rasmussen olnud tihedas kontaktis nii Araabia Ühendemiraatide välisministri Abdullah bin Zayed Al Nahyani kui ka Prantsuse kolleegi Jean-Noël Barrot’ga. Kuigi minister tõdes, et ainuüksi Julgeolekunõukogu otsusest ei piisa, on see siiski vältimatu osa lahendusest.
Briti välisminister Yvette Cooper kinnitas pärast kohtumist, et riigid on valmis kasutama “kõiki võimalikke diplomaatilisi, majanduslikke ja koordineeritud meetmeid”, et avada Hormuzi väin uuesti liiklusele. Briti peaminister Keir Starmer on samas hoiatanud, et lahenduse leidmine ei saa olema kerge ülesanne.
Kaja Kallas: EL-i missiooni tuleb laiendada
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas rõhutas samuti olukorra tõsidust. Tema hinnangul on hädavajalik laiendada Euroopa Liidu mereväemissiooni (Aspides), mis loodi algselt 2024. aastal vastusena huthide rünnakutele Punasel merel.
Kallase peamised seisukohad:
Majandusturvalisus: Maailm ei saa endale lubada veel ühe kriitilise kaubatee kaotamist.
Rahvusvaheline õigus: Hormuzi väin peab teenima kogu maailma huve.
Iraani vastutus: Iraanile ei tohi anda voli nõuda teistelt riikidelt laevade läbisõidu eest “maksu”.
Olukord Hormuzi väinas püsib pingeline ning rahvusvaheline kogukond jätkab konsultatsioone järgmiste sammude astumiseks, et vältida ulatuslikumat energiakriisi ja majanduslikku kahju.
Avafoto: Taani välisministri kohusetäitja Lars Løkke Rasmussen (NordenBladet)
NordenBladet – Värsked andmed Øresundi sillalt kinnitavad, et huvi piiriülese töötamise vastu on jätkuvas tõusutrendis. 2026. aasta esimese kolme kuu statistika kohaselt kasutas Rootsi ja Taani vaheliseks pendelrändeks autot 5,5 protsenti rohkem inimesi kui eelmisel aastal samal perioodil. Märkimisväärne on asjaolu, et ka 2025. aasta oli omakorda rekordiline.
Praeguseks ületab silla igapäevaselt juba üle 6 000 autojuhi. Øresundi silla müügi- ja turundusdirektor Berit Vestergaard selgitab, et liikumine toimub peamiselt Rootsist Taani suunal.
“Üha enam rootslasi näeb Taanis häid karjäärivõimalusi. Rootsi poolel on töötuse määr veidi kõrgem, samas kui Taani poolel meelitavad töötajaid väga atraktiivsed palgad,” märkis Vestergaard.
Silla administratsioon prognoosib, et see kasvutrend jätkub ka ülejäänud aasta jooksul, kuna majanduslik integratsioon kahe riigi vahel süveneb.
Øresundi sild: Ühenduslüli ja liikluskorraldus
Øresundi sild (taani keeles Øresundsbroen, rootsi keeles Öresundsbron) on inseneriteaduse meistriteos, mis ühendab Taani pealinna Kopenhaagenit ja Rootsi suurlinna Malmöt. 1. juulil 2000 avatud ühendus koosneb tegelikult kolmest osast:
Tunnel (4 km): Amageri saarelt algav veealune osa.
Peberholmi tehissaar (4 km): Koht, kus tee tõuseb tunnelist maapinnale.
Sild (8 km): Kahetasandiline konstruktsioon, kus ülemisel korrusel sõidavad autod ja alumisel rongid.
Liiklus ja reeglid
Sild on avatud ööpäevaringselt, kuid liiklejad peavad arvestama Skandinaavia ilmastikuoludega. Tugeva tuule korral (üle 25 m/s) võidakse sild ajutiselt sulgeda. Liiklusvoog on jaotatud nii, et pendeldajad saavad kasutada automaatseid sõiduradasid, mis muudab piiriületuse kiireks ja sujuvaks.
Teemaksud ja soodustused
Silla ületamine on tasuline ning hinnakiri sõltub sõiduki tüübist ja makseviisist. 2026. aasta seisuga on peamised kategooriad järgmised:
Ühekordne pilet: Kõige kallim variant juhuslikule reisijale, mida saab osta kohapeal või veebist.
ØresundGO: Aastamaksuga leping, mis on mõeldud regulaarsetele reisijatele. See alandab ühe ülesõidu hinda märkimisväärselt (sageli üle 50%).
Pendeldajate leping: Spetsiaalselt tööasjus reisijatele mõeldud pakett, kus pärast teatud arvu sõitusid kuus muutuvad järgnevad ülesõidud veelgi soodsamaks.
Maksmiseks kasutatakse peamiselt numbrimärgi tuvastust või Bizz-seadet, mis võimaldab peatumatult läbi maksuväravate sõita. Tänu nendele lahendustele on sild muutnud Kopenhaageni ja Malmö sisuliselt üheks suureks ühiseks tööturupiirkonnaks.
