NordenBladet– Gröönimaa valitsuse (Naalakkersuisut) ja Taani Kaitseministeeriumi hinnangul jätkab Taani kaitsevägi (Illersornissaqarfik) aasta alguses tehtud otsuse kohaselt 2026. aastal Gröönimaal ning Gröönimaa lähistel ulatuslikke õppusi. Õppused toimuvad aasta jooksul mitme NATO liitlase osalusel.
Suurenenud kohalolek on kaasa toonud Taani kaitseväe personali koormuse kasvu, sealhulgas Arktika väejuhatuses (Issittumi Sakkutooqarfik / Joint Arctic Command), mis vastutab piirkonna koostöö koordineerimise ja õppuste läbiviimise eest, vahendab naalakkersuisut.gl.
Gröönimaa valitsuse liige Vivian Motzfeldt külastas täna Arktika väejuhatuse ülemat, kindralmajor Søren Anderseni, et arutada Taani kaitseväe tegevusi ning avaldada tänu tehtud töö eest.
„Gröönimaa on praegu ebakindlas ja keerulises ajajärgus ning minu jaoks on oluline tänada Arktika väejuhatust ja seal töötavaid inimesi nende märkimisväärse panuse eest Gröönimaa heaks. Taani kaitseväe kohalolek Gröönimaal on aja jooksul olnud kaalukas ning seetõttu on oluline rõhutada head ja vastastikusel lugupidamisel põhinevat koostööd Naalakkersuisut’ ja Taani kaitseväe vahel, mis on viimastel aastatel tugevnenud. Olen tänulik arvukate arutelude eest Arktika väejuhatuse juhtkonnaga selle üle, kuidas tugevdada turvalisust ja Gröönimaa elanike kindlustunnet. See on kõige keskmes,“ ütles minister Vivian Motzfeldt.
Kodanikel on võimalik kaitseväe tegevusega tutvuda juba homme õhtul. Arktika ühendväejuhatus osaleb laupäeval, 24. jaanuaril 2026 toimuval Kultuuriööl (Unnuk Kulturisiorfik), avades külastajatele ühe oma laevadest. Üritusel on võimalik kohtuda kaitseväe töötajatega ja saada parem ülevaade nende igapäevasest teenistusest.
NordenBladet – Fääri saarte sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna eest vastutav minister Margit Stórá ning Taani sise- ja tervishoiuminister Sophie Løhde on allkirjastanud kokkuleppe, mis käsitleb arstide erialase väljaõppe põhietapi (peaarstiks/spetsialistiks kvalifitseeruva residentuuri) ametikohti Fääri saartel. Kokkulepe on sõlmitud Taani Sise- ja Tervishoiuministeeriumi, Taani Regioonide ning Fääri saarte sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi vahel.
Kokkuleppega saab Fääri haiglavõrk võimaluse avada igal aastal kindlaksmääratud arv erialase põhiväljaõppe ametikohti, kusjuures märkimisväärne osa väljaõppest on võimalik läbida Fääri saartel. Need väljaõppe osad, mis eeldavad erioskusi või -kogemust, mida Fääri saartel ei ole võimalik omandada, viiakse läbi Taanis heakskiidetud õppehaiglates.
Haiglavõrk juhib eriarstide järelkasvu protsessi iseseisvalt
Üheks olulisemaks muutuseks kokkuleppega on see, et Fääri haiglavõrk saab õiguse pakkuda igal aastal kuni viit erialase põhiväljaõppe ametikohta just nendes erialades, mille järele Fääri tervishoiusüsteemil on suurim vajadus.
See loob eeldused sihipärasemaks tegutsemiseks ning pikaajalisteks plaanideks eriarstide vajaduse katmisel.
Paremad võimalused arstidele ja nende peredele
Kokkuleppel on oluline tähendus ka arstide endi jaoks. Võimalus läbida suur osa erialasest põhiväljaõppest Fääri saartel suurendab tõenäosust, et arstid otsustavad töötada Fääri saartel nii väljaõppe ajal kui ka pärast selle lõpetamist. See on eriti tähtis Fääri päritolu arstidele – ning neile, kel on Fääri saartega tugev side – kelle perekond elab Fääri saartel ja kes on seni pidanud väljaõppe tõttu sageli mitmeks aastaks riigist lahkuma.
Osa laiemast tervishoiupoliitilisest plaanist
Kokkulepe on kooskõlas Fääri saarte uue tervishoiupoliitikaga aastateks 2026–2035, mille keskmes on eesmärk võimaldada Fääri arstidel võimalikult suures ulatuses alustada ja läbida täiend- ja erialast väljaõpet kodumaal. Siht on suurendada eriarstide arvu ning tagada Fääri saartel kestlik, hästi korraldatud ja kõrge professionaalse tasemega tervishoiusüsteem.
Fääri haiglavõrk on kokkuleppe heaks kiitnud ning tervitab seda kui olulist sammu püsiva ja ametliku korralduse suunas, mis aitab tugevdada Fääri tervishoiusüsteemi ja tagada eriarstide järelkasvu.
NordenBladet – Gröönimaa on maailma suurim saar (vt. Gröönimaa saar), mis ei ole manner, ning üks hõredamalt asustatud piirkondi planeedil. See on autonoomne territoorium Taani Kuningriigis, pakkudes külastajatele haruldast kombinatsiooni puutumatust arktilisest loodusest ja moodsast inuiidi elustiilist.
Kuna Gröönimaa (vt. üldinfo Gröönimaa kohta) on tohutu ja linnade vahel puuduvad teed (vt. Asfalt lõpeb linna piiril: Miks Gröönimaal puuduvad linnadevahelised maanteed?), nõuab reis sinna hoolikat planeerimist. Gröönimaa ei ole sihtkoht rannapuhkuseks, vaid seikluseks, mis paneb proovile ja avardab maailmapilti. See on reis maale, kus loodus dikteerib elurütmi ja kus vaikus on füüsiliselt tajutav. Alljärgnevalt toob NordenBladet välja peamised sihtkohad ja tegevused, millele oma reisikavas keskenduda.
1. Ilulissat – Jäämägede pealinn
Ilulissat (tõlkes “jäämäed”) on Gröönimaa populaarseim turismisihtkoht ja asub Disko lahe ääres läänerannikul. See on koht, kus külastaja saab kõige vahetuma kontakti Arktika suursugususega.
Ilulissat Icefjord (UNESCO): Linna peamine vaatamisväärsus on UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv jääfjord. Siia suubub põhjapoolkera kõige tootlikum liustik Sermeq Kujalleq, mis “poegib” iga päev tuhandeid tonne jääd.
Sermermiuti matkarada: See on ligipääsetav puitlaudtee, mis viib külastajad iidse asulakoha varemete juurde ja pakub hingematvaid vaateid jääfjordile. Rada on jõukohane enamikule reisijatest.
Paadireisid jäämägede vahel: Kohustuslik tegevus on laevasõit Disko lahel, eriti keskööpäikese ajal, kus saab manööverdada hiiglaslike, kohati pilvelõhkujate kõrguste jäämägede vahel.
2. Gröönimaa pealinn Nuuk
Nuuk on segu traditsioonist ja modernsusest. Siin elab ligi kolmandik kogu saare rahvastikust (stat.gl andmetel ca 20 000 inimest) ning see on Gröönimaa kultuuriline ja poliitiline süda, geograafiliselt maailma põhjapoolseim autonoomse territooriumi pealinn.
Gröönimaa Rahvusmuuseum: Siin asuvad kuulsad Qilakitsoqi muumiad – erakordselt hästi säilinud 15. sajandist pärit inuiitide surnukehad, mis leiti 1972. aastal. Muuseum annab põhjaliku ülevaate saare 4500-aastasest ajaloost.
Katuaq kultuurikeskus: Arhitektuuriliselt silmapaistev hoone, mis on inspireeritud virmaliste lainetusest ja jäämägedest. See on parim koht kohaliku kunsti ja kontsertide nautimiseks.
Koloniaalsadam: Nuuki vanim osa, kus asub Hans Egede kuju ja värvilised puitmajad, mis meenutavad Taani koloniaalperioodi algust.
3. Kangerlussuaq – Värav jääkilbile
Enamik rahvusvahelisi lende saabub Kangerlussuaqi. Erinevalt rannikulinnadest asub see sisemaal, pakkudes stabiilsemat kliimat ja unikaalset ligipääsu mandrijääle.
Point 660 ja Russelli liustik: Kangerlussuaq on ainus koht Gröönimaal, kus saab sõita mööda teed otse Gröönimaa jääkilbile (Ice Sheet). See on harukordne võimalus astuda pinnale, mis katab 80% saarest ja on kohati kuni 3 km paksune.
Elusloodus: Piirkond on tuntud oma suure muskusveiste ( Ovibos moschatus) populatsiooni poolest. Tõenäosus näha neid ürgseid loomi safaril on siin väga suur.
4. Lõuna-Gröönimaa – Viikingite ajalugu ja rohelus
Kui põhi on jäine, siis Lõuna-Gröönimaa (Qaqortoq, Narsarsuaq, Igaliku) õigustab saare nime (“Roheline maa”). Kliima on siin pehmem ja maastik lopsakam.
Viikingite varemed: Siin asusid Erik Punase ja teiste vanapõhjala asunike talud. Hvalsey kiriku varemed on kõige paremini säilinud norra viikingite ehitis Gröönimaal.
Qaqortoq: Sageli peetakse seda Gröönimaa kauneimaks linnaks tänu oma amfiteatrit meenutavale asukohale ja üle linna laiali paiknevale “Kivi ja Inimene” skulptuuriprojektile, kus kaljudesse on raiutud kunstiteosed.
Tegevus
Parim aeg
Kirjeldus
Virmalised (Aurora Borealis)
September – Aprill
Talvekuudel on taevas pime ja selge, pakkudes üht maailma parimat virmaliste vaatemängu.
Keskööpäike
Mai – Juuli
Päike ei looju horisondi taha, võimaldades 24h päevavalgust matkamiseks ja paadisõitudeks.
Vaalavaatlus
Juuni – September
Disko laht ja Nuuki fjordid on suvel täis küürvaalasid, kääbusvaalasid ja finvaalasid.
Koerarakendisõit
Jaanuar – Aprill
Traditsiooniline transpordiviis, mis on Gröönimaa kultuuri lahutamatu osa (lubatud vaid polaarjooneist põhja pool ja idas).
Praktiline info reisijale
Oluline teada: Gröönimaa linnade vahel puuduvad autoteed. Kogu transport toimub lennukite, helikopterite või laevadega (nt Sarfaq Ittuk rannikupraam).
Lennuühendused: Eestist reisides on lihtsaim lennata läbi Kopenhaageni (Air Greenland) või Reykjaviki (Icelandair).
Raha: Käibel on Taani kroon (DKK). Kaardimaksed on laialdaselt levinud, kuid sularaha on soovitatav väiksemates asulates.
Internet ja levi: Roamingutariifid võivad olla väga kõrged, kuna Gröönimaa ei kuulu Euroopa Liidu rändlustsooni. Soovitatav on osta kohalik ettemaksu kaart (Tusass).
Riietus: “Kihiline riietumine” on kohustuslik. Isegi suvel võib temperatuur langeda nulli lähedale ning tuul on sageli tugev.
Nordenbladet – Välis- ja teadusminister Vivian Motzfeldtkommenteeris NATO peasekretäri Mark Rutte kohtumisi, sh tema kontakti USA presidendi Donald Trumpiga, rõhutades, et NATO ei ole Gröönimaa nimel läbirääkimisi pidanud ning Gröönimaad puudutavaid ametlikke kokkuleppeid ei ole sõlmitud ilma Naalakkersuisut’i osaluseta.
Motzfeldt teatas, et kohtus esmaspäeval Brüsselis NATO peasekretäri Mark Ruttega koos Taani kaitseministri Troels Lund Poulseniga. Kohtumisel keskenduti Gröönimaa ja Taani piire puudutavatele küsimustele, Kuningriigi territooriumi kaitsele ning Gröönimaa elanike enesemääramisõigusele, vahendab naalakkersuisut.gl.
Motzfeldti sõnul arutati ka vajadust NATO suurema kohaloleku järele Arktikas ning rõhutati koostöö tähtsust, et tagada, et liitlaste vastaste tegevus ei mõjutaks Gröönimaad.
Rutte telefonikõne pärast Davost
Motzfeldti teatel vestles ta Ruttega telefonitsi pärast seda, kui NATO peasekretär oli Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) raames kohtunud president Trumpiga.
Motzfeldti sõnul ei ole Naalakkersuisut andnud NATO peasekretärile volitust Gröönimaa nimel läbi rääkida ega sõlmida Gröönimaad puudutavaid kokkuleppeid. Ta rõhutas, et Gröönimaa seisukohtade edastamine ei tähenda läbirääkimiste pidamist Gröönimaa nimel ega volitust sõlmida kokkuleppeid.
„Tahan rõhutada, et NATO ei ole Gröönimaa nimel läbirääkimisi pidanud. Ilma Naalakkersuisut’i kaasamata ei ole Gröönimaad puudutavaid ametlikke kokkuleppeid sõlmitud. Ka Taani valitsusel ei olnud kohtumisel esindajaid,“ ütles Motzfeldt.
Motzfeldti sõnul selgitas NATO peasekretär president Trumpile Gröönimaa vaadet ning rõhutas vajadust austada Gröönimaa positsiooni ja piire.
„Uudised Davosist on minu hinnangul head“
Motzfeldt ütles, et tema hinnangul on Davosist tulnud teated positiivsed, kuid olukorda tuleb jätkuvalt tähelepanelikult jälgida.
„Minu vaatenurgast on Davosist tulnud uudised head. Seda öeldes peame siiski olema valvsad ja on selge, et turvalisuseni jõudmiseni on meil veel tööd,“ ütles Motzfeldt.
Lisaks kinnitas ta, et loodud töörühm on tööga alustanud ja on juba kokku tulnud.
„Võin kinnitada, et loodud töörühm on pidanud koosoleku ja alustanud tööd,“ ütles Motzfeldt.
Nordenbladet – 13. ja 14. jaanuaril 2026pidas Sotsiaal-, Tööhõive- ja Siseministeeriumi moodustatud ekspertrühm oma esimese koosoleku. Ekspertrühm loodi valitsuse otsusega eesmärgiga koostadalaiaulatuslikud ja omavahel kooskõlastatud soovitused pensionisüsteemi reformimiseks.
Töö hõlmab nii riiklikku vanaduspensioni kui ka teisi pensionikorraldusi, mis on seotud töötamisega, et valmistada ette tulevikukindel ja sotsiaalselt tasakaalustatud pensionisüsteem.
Esimesel kohtumisel täpsustas ekspertrühm töö jätkamise raamistikku, sealhulgas järgmiste aastate põhieesmärke ja keskseid teemavaldkondi, millele reformiettepanekute väljatöötamisel keskendutakse.
Reform toetab poliitilist eesmärki kujundada paindlikum ja tõhusam avalik haldus, tagades samal ajal stabiilse ja tulevikukindla pensionikorralduse. Vanaduspension peab ka edaspidi toimima tugeva sotsiaalse turvavõrguna ning andma eakatele kindlustunnet ja elatustasemele vastavaid tingimusi – ka olukorras, kus tulevikus kasvab pensionisaajate osakaal.
Ekspertrühma esimees Malîna Abelsen märkis pärast esimest koosolekut:
„Nüüd, kui oleme pidanud oma esimese kohtumise, on mul väga hea meel, et oleme pannud tugeva aluse edasiseks tööks. Mõistsime ühiselt töö keerukust ja selle suurt tähtsust ühiskonnale. Oluline osa protsessist on ulatuslik dialoog ametiühingute ja teiste huvirühmadega, et soovitused oleksid nii sisuliselt tugevad kui ka praktikas rakendatavad.“
Töösse kuuluvad muu hulgas analüüsid reformi mõjudest avalikule rahandusele ning majanduslike tagajärgede hindamine erinevatele elanikkonnarühmadele. Lisaks peetakse oluliseks elanike ja huvirühmade kaasamist, sealhulgas temaatiliste töötubade kaudu, mida on plaanis korraldada mais.
Eeldatavalt avalikustab ekspertrühm oma soovitused 2027. aasta alguses. Need kujunevad aluseks pensionireformi poliitilise arutelu ja edasise menetluse jätkamiseks.
Ekspertrühma aseesimees Jon Kvist rõhutas:
„Gröönimaa elanikkonna vanuseline koosseis muutub märgatavalt ning pensionisüsteem peab suutma nende muutustega toime tulla sotsiaalselt vastutustundlikult ja majanduslikult jätkusuutlikult. Ekspertrühma ülesanne on luua otsuste tegemiseks ja võimalike valikute kaalumiseks kindel ning usaldusväärne alus.“
Gröönimaa pensionisüsteem on sisuliselt kolme sambaga:
Seaduspõhised pensionid (avalikud toetused) – sh vanaduspension (alderspension) ja töövõimetus-/invaliidsuspension.
Tööturupensionid / kohustuslik pensionisääst – Gröönimaal on seadusega ette nähtud, et inimesed peavad vanaduseks koguma (miinimummäär protsendina sissetulekust).
Individuaalsed pensionikogumised (enda tehtud lepingud pankades/pensionifondides).
Üldreeglina eeldatakse Taani kodakondsust, kuid nõuet ei kohaldata nt Põhjamaade sotsiaalkindlustuse konventsiooni alla kuuluvatele isikutele või teatud elukohanõude täitmisel.
Lisaks on nõutav teatud minimaalne püsiv elukoht Gröönimaal/Taanis/Fääri saartel (seaduses on miinimumnõue ja täpsemad erandid).
Naalakkersuisut andis ekspertrühmale ette põhimõtted, mis sisuliselt tähendavad:
1) Suund, kuhu nad tahetakse vanaduspensioni ja “kogu pensioniala” liigutada
Vanaduspensioni suuri kärpeid vältida – eesmärk on hoida madala sissetulekuga inimeste toimetulekut ka siis, kui pensionäre on tulevikus rohkem.
Suurem fookus madala sissetulekuga rühmadele – avalik (maksurahast) vanaduspension peaks olema eelkõige neile, kes seda päriselt vajavad; kõrgema sissetulekuga inimestel oleks avalik pension pigem “baas”, millele lisandub oma kogumine.
Rohkem oma pensionikogumist (eriti kõrgema sissetulekuga rühmadel) – et avalik pension saaks olla tugevam sotsiaalne turvavõrk, eeldatakse, et teised rühmad koguvad rohkem läbi kollektiivsete/era skeemide.
Töö jätkamine peab olema atraktiivne – süsteem ei tohiks “karistada” neid, kes pensionieas või selle lähedal edasi töötavad; tahetakse paremaid tööstiimuleid.
Lihtsam ja arusaadavam kodanikule, lihtsam administreerida riigil – vähendada keerukust ja halduskoormust.
Süsteemi vastupidavus (demograafia/majandus) – pensionikorraldus peab paremini vastu pidama elanikkonna vananemisele ja majandusšokkidele.
Lisaks on rõhutatud, et reform vaadatakse üle kogu pensioniala lõikes, mitte ainult vanaduspension (nt ka muud pensionikorraldused ja teenistujate pensionid).
2) Mis konkreetselt on juba muutmise suunas liikumas (kohustuslik pensionisääst)
Paralleelselt suure reformitööga on 2025 sügisel/2026ks arutatud muudatusi kohustusliku pensionisäästu reeglites, sh:
peatada täitmata kogumiskohustuse sissenõudmine kõrgendatud maksukaartide/maksuarvete kaudu 2026–2027,
piirata ametnike (tjenestemænd) kogumiskohustust ja
külmutada kogumisprotsent (vähemalt ajutiselt), et süsteem oleks stabiilsem ja “rahu majas”.
