Pühapäev, jaanuar 18, 2026

TAANI UUDISED

Peaminister Michal: Eesti on valmis panustama Euroopa ühisõppusesse Gröönimaal

NordenBladet – Peaminister Kristen Michal teatas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti on valmis panustama Gröönimaal toimuvasse Euroopa riikide ühisõppusesse Arctic Endurance. Avaldus tehti pingelises geopoliitilises olukorras, kus USA on viidanud võimalusele võtta Taani koosseisu kuuluv saar enda kontrolli alla.

Peamised seisukohad

Peaminister rõhutas Eesti täielikku solidaarsust Taaniga ning tõi välja järgmised võtmepunktid:

  • Valmisolek sõjaliseks panuseks: Eesti kaitsevägi osaleb juba praegu õppuse planeerimises. Peaminister kinnitas, et kui Taanilt peaks tulema ametlik palve osaleda õppusel ka väekontingendiga, on Eesti kindlasti valmis seda tegema.

  • Väärtuspõhine lähenemine: Michal nimetas olukorda väärtusküsimuseks. Eesti ja Euroopa liitlaste ühine seisukoht on, et Gröönimaa tuleviku üle otsustavad vaid Gröönimaa inimesed ja Taani Kuningriik, mitte kolmandad osapooled.

  • NATO ühtsus: Kuigi USA-l võib olla Arktikas põhjendatud julgeolekumuresid seoses Venemaa ja Hiina aktiivsusega, tuleb need lahendada NATO raames ja liitlasruumis. Peaministri sõnul peavad liitlased lahendama eriarvamused diplomaatilisel teel, mitte jõupositsioonilt.

Hetkeolukord ja taust

Kuigi Eesti kaitseminister ja kaitseväe juhataja on Taani kolleegidega kontaktis, märkis Michal, et praeguse seisuga pole Taani veel täiendavat palvet vägede saatmiseks esitanud, mistõttu on otsene sõjaline sekkumine veel hüpoteetiline.

Samas ei ole Eesti ainus riik, kes on valmis Taanit toetama. Lisaks Eestile on oma sõjaväelaste lähetamisest Gröönimaale teatanud juba ka Rootsi, Norra, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Gröönimaa valitsusjuht kinnitas lojaalsust Taanile: valime Taani, mitte USA

NordenBladet – Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen teatas teisipäeval Kopenhaagenis toimunud pressikonverentsil, et saar soovib jätkata Taani Kuningriigi koosseisus, lükates sellega selgesõnaliselt tagasi võimaluse liituda Ameerika Ühendriikidega.

Ametlik avaldus tehti vastusena USA presidendi Donald Trumpi hiljutistele ähvardustele ja spekulatsioonidele Taani autonoomse piirkonna võimaliku ülevõtmise osas. Ühisel pressikonverentsil Taani peaministri Mette Frederikseniga rõhutas Nielsen olukorra tõsidust ja vajadust selgeks seisukohavõtuks.

“Oleme silmitsi geopoliitilise kriisiga ja kui peame siin ja praegu valima Ühendriikide ja Taani vahel, valime Taani,” deklareeris peaminister Nielsen.

Ees seisavad kõrgetasemelised kõnelused Washingtonis

Pingelise olukorra lahendamiseks on alustatud diplomaatilisi samme. Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen teatas teisipäeval, et sõidab koos oma Gröönimaa ametivennaga Washingtoni, et kohtuda kolmapäeval Valges Majas Ameerika Ühendriikide tippjuhtidega.

Kavas on kohtumine USA asepresidendi JD Vance’i ja välisministri Marco Rubioga. Rasmusseni sõnul on visiidi eesmärk viia avalik retoorika konkreetsete läbirääkimiste laua taha.

“Taotlesime kohtumist, et viia kogu arutelu nõupidamisruumi, kus on võimalik teineteisele silma vaadata ja need küsimused läbi rääkida,” selgitas Rasmussen kohtumise tagamaid.

Taani sõjaväeluure liigitas USA julgeolekuohuks

NordenBladet — Taani sõjaväeluureteenistuse (Forsvarets Efterretningstjeneste) 10. detsembril avaldatud iga-aastane ohuhinnang sisaldab märgilist muutust: NATO liikmesriik Taani on nimetanud oma pikaajalist liitlast Ameerika Ühendriike üheks julgeolekuohuks.

Aruanne toob välja kolm peamist valdkonda, kus USA tegevus või sellega seotud ebakindlus mõjutab Taani ja Euroopa turvalisust.

1. Muutunud jõuvahekorrad ja ebakindlus

Luureraporti kohaselt ei saa enam kindel olla, kas USA tagab tulevikus Euroopa julgeoleku samal määral kui varem.

  • Majanduslik surve: USA kasutab üha enam oma majanduslikku ja tehnoloogilist ülekaalu võimu teostamise vahendina, survestades sellega ka oma liitlasi ja partnereid.

  • Strateegiline vaakum: Sõjaväeluure juht Thomas Ahrenkiel rõhutas olukorra tõsidust: „Ameerika Ühendriigid on olnud meie julgeoleku tagaja põlvkondade vältel. Kuna nende tulevane roll Euroopas on ebaselge, kasvab ka julgeolekupoliitiline ebakindlus.“

2. Julgustav signaal Venemaale

Aruandes hoiatatakse, et lääneriikide ja USA vaheline ebakindlus võib julgustada Venemaad agressiivsemale käitumisele.

  • Tõenäoliseks peetakse Venemaa agressiivsemate hübriidrünnakute korraldamist NATO liikmesriikide vastu.

  • Vaatamata sõjale Ukrainas, on Venemaa säilitanud võimekuse korraldada rünnakuid ka strateegiliselt tähtsas Arktika piirkonnas.

3. Pinged Arktikas ja Gröönimaa küsimus

Raport käsitleb põhjalikult Arktikat kui tiheda konkurentsi tandrit USA, Venemaa ja Hiina vahel, pöörates erilist tähelepanu Taanile kuuluvale Gröönimaale.

  • Luureoht: USA suurenenud huvi Gröönimaa vastu on liigitatud ohuks, kuna see toob kaasa intensiivsema luuretegevuse ja mõjutuskatsed.

  • Territoriaalsed ambitsioonid: Tekstis viidatakse Donald Trumpi varasematele väljaütlemistele, mille kohaselt peaks Gröönimaa jõudma „ühel või teisel moel“ USA omandusse. Samuti märgitakse, et ei ole välistatud sõjalise jõu kasutamine piirkonna kontrolli alla saamiseks.

Taani sõjaväeluure on kinnitanud, et investeerib tekkinud olukorra tõttu senisest enam ressursse USA-suunalise analüüsi tegemiseks.

EL seob arengumaade kaubandussoodustused rändekoostööga

NordenBladet – Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon jõudsid kokkuleppele eelnõus, mis võimaldab piirata kaubandussoodustusi arengumaadele, kes keelduvad tagasi võtmast oma kodanikke, kellel puudub õigus EL-is viibida.

Peamised muudatused ja põhjendused:

  • Soodustuste peatamine: Uuendatud üldiste soodustuste kava (GSP) kohaselt võidakse riigilt ajutiselt võtta madalamad tollimäärad, kui Euroopa Komisjon tuvastab “tõsiseid ja süstemaatilisi puudujääke” koostöös migrantide tagasivõtmisel.

  • Meetmete rakendamine: Sanktsioonid ei ole automaatsed, vaid järgnevad ebaõnnestunud dialoogile asjaomase riigiga. Meetmete rangus sõltub konkreetse riigi arengutasemest.

  • Poliitiline taust: Otsus on vastus Euroopas kasvavale poliitilisele survele ja parempoolsete erakondade tõusule. Eesmärk on lahendada probleem, kus suur osa väljasaatmisotsuse saanud isikutest jääb Euroopasse, kuna nende päritoluriigid keelduvad koostööst.

Kontekst GSP on 50 aastat vana programm, mis on loodud vaesemate riikide majanduse toetamiseks tollisoodustuste kaudu, sidudes need tavaliselt inimõiguste ja tööreformidega. Nüüd lisandub tingimustesse ka rändepoliitiline koostöö.

Rändeküsimused on prioriteediks ka praeguse EL-i eesistujariigi Taani tegevuskavas. Justiits- ja siseministrid jätkavad arutelusid, kuidas tõhustada ebaseaduslike immigrantide lahkumist, sealhulgas võimalike tagasisaatmiskeskuste loomise kaudu kolmandates riikides.

Taani: Kohalike valimiste eel tabasid Taani erakondade veebilehti küberrünnakud

NordenBladet – Taani mitme erakonna veebilehed langesid kohalike ja piirkondlike valimiste eelõhtul väidetavalt venemeelsete häkkerite küberrünnaku sihtmärgiks.

Esmaspäeva hommikul olid lühiajaliselt kättesaamatud nii konservatiivide kui ka Puna-Rohelise Alliansi veebilehed. Rünnak mõjutas ka ingliskeelset Taani uudiseid vahendavat väljaannet The Copenhagen Post, mis oli mitu tundi maas, kuvades veateadet “502 – Bad Gateway,” kuid taastus pärastlõunal.

Venemeelne häkkerirühmitus NoName057(16) teatas sotsiaalmeedias, et on rünnanud mitme Taani erakonna ja rahvusringhäälingu DR veebilehti. Samas teatas DR, et neil ei ole registreeritud ühtegi intsidenti, mis oleks mõjutanud nende tavapärast toimimist.

Tegemist pole esimese rünnakuga, mille eest rühmitus vastutuse võtab. Eelmisel nädalal sihtis sama rühmitus küberrünnakutega mitme Taani omavalitsuse, valitsuse veebilehe ja kaitsetööstusettevõtte süsteeme.

Taani luureteenistus oli juba novembri alguses kohalike valimiste eelses riskianalüüsis märkinud, et küberrünnakute tõenäosus on suur, pidades võimalikuks venemeelsete häkkerirühmituste poolt läbiviidavaid DDoS-rünnakuid valimistega seotud veebisaitide vastu.