Kolmapäev, detsember 3, 2025

TAANI UUDISED

EL seob arengumaade kaubandussoodustused rändekoostööga

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon jõudsid kokkuleppele eelnõus, mis võimaldab piirata kaubandussoodustusi arengumaadele, kes keelduvad tagasi võtmast oma kodanikke, kellel puudub õigus EL-is viibida.

Peamised muudatused ja põhjendused:

  • Soodustuste peatamine: Uuendatud üldiste soodustuste kava (GSP) kohaselt võidakse riigilt ajutiselt võtta madalamad tollimäärad, kui Euroopa Komisjon tuvastab “tõsiseid ja süstemaatilisi puudujääke” koostöös migrantide tagasivõtmisel.

  • Meetmete rakendamine: Sanktsioonid ei ole automaatsed, vaid järgnevad ebaõnnestunud dialoogile asjaomase riigiga. Meetmete rangus sõltub konkreetse riigi arengutasemest.

  • Poliitiline taust: Otsus on vastus Euroopas kasvavale poliitilisele survele ja parempoolsete erakondade tõusule. Eesmärk on lahendada probleem, kus suur osa väljasaatmisotsuse saanud isikutest jääb Euroopasse, kuna nende päritoluriigid keelduvad koostööst.

Kontekst GSP on 50 aastat vana programm, mis on loodud vaesemate riikide majanduse toetamiseks tollisoodustuste kaudu, sidudes need tavaliselt inimõiguste ja tööreformidega. Nüüd lisandub tingimustesse ka rändepoliitiline koostöö.

Rändeküsimused on prioriteediks ka praeguse EL-i eesistujariigi Taani tegevuskavas. Justiits- ja siseministrid jätkavad arutelusid, kuidas tõhustada ebaseaduslike immigrantide lahkumist, sealhulgas võimalike tagasisaatmiskeskuste loomise kaudu kolmandates riikides.

Taani: Kohalike valimiste eel tabasid Taani erakondade veebilehti küberrünnakud

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Taani mitme erakonna veebilehed langesid kohalike ja piirkondlike valimiste eelõhtul väidetavalt venemeelsete häkkerite küberrünnaku sihtmärgiks.

Esmaspäeva hommikul olid lühiajaliselt kättesaamatud nii konservatiivide kui ka Puna-Rohelise Alliansi veebilehed. Rünnak mõjutas ka ingliskeelset Taani uudiseid vahendavat väljaannet The Copenhagen Post, mis oli mitu tundi maas, kuvades veateadet “502 – Bad Gateway,” kuid taastus pärastlõunal.

Venemeelne häkkerirühmitus NoName057(16) teatas sotsiaalmeedias, et on rünnanud mitme Taani erakonna ja rahvusringhäälingu DR veebilehti. Samas teatas DR, et neil ei ole registreeritud ühtegi intsidenti, mis oleks mõjutanud nende tavapärast toimimist.

Tegemist pole esimese rünnakuga, mille eest rühmitus vastutuse võtab. Eelmisel nädalal sihtis sama rühmitus küberrünnakutega mitme Taani omavalitsuse, valitsuse veebilehe ja kaitsetööstusettevõtte süsteeme.

Taani luureteenistus oli juba novembri alguses kohalike valimiste eelses riskianalüüsis märkinud, et küberrünnakute tõenäosus on suur, pidades võimalikuks venemeelsete häkkerirühmituste poolt läbiviidavaid DDoS-rünnakuid valimistega seotud veebisaitide vastu.

Taani: Kopenhaageni Tivolis peetud kõrvitsate meistrivõistluse võitis enam kui 900-kilogrammise hiidkõrvitsa kasvatanud Peter Holst Olsen

By
Helena-Reet Aari
-
Kõrvitsavõistluse võitja Peter Holst Olsen koos oma kasvatatud kõrvitsaga

NordenBladet – Täna, 04. oktoobril toimus Kopenhaageni Tivolis “Danish Giant Pumpkin Championship” ehk kõrvitsate meistrivõistlus. Toredat aiasõprade võistlust peeti juba 18. korda. Võidukõrvits oli lausa nii suur, et selle kaalule tõstmiseks läks vaja kraanat. Vihmasajus toimunud võistlusel osales üheksa kasvatajat, kes kõik jahtisid ihaldatud rahvuslikku tiitlit.

Kõigist osalejatest osutus parimaks Põhjamaade rekordiomanik Peter Holst Olsen, kes kindlustas esikoha kõrvitsaga, mille kaaluks mõõdeti muljetavaldavad 903,5 kg. Teise koha saavutas Emil Troung Hansen, kelle kõrvits kaalus 439,5 kg. Kehtiv Taani ja Põhjamaade rekord, mis püstitati 2024. aastal, on endiselt 1115,8 kg.

See oli Olsenile juba teine meistritiitel. Tema sõnul kulus hiidkõrvitsa kasvatamiseks üle 1000 tunni ning võidu tõid õige seeme, hoolikas hoolitsus ja aastaid komposteeritud hobusesõnnik.

Video: Hiiglaslike kõrvitsate meistrivõistlused 2025 Tivolis:

Tuhat tundi tööd, kraanaga kaalule

Sügis andis endast Tivolis laupäeval häälekalt märku, kui 18. iga-aastastel meistrivõistlustel kõrvitsaid kaaluti. Pealtvaatajad hoidsid hinge kinni, kui kraana millimeetrise täpsusega hiiglaslikku vilja kaalule manööverdas. Kaalumistulemust tervitati aplausi ja tunnustusega, mis kinnitas Olseni teist riiklikku meistritiitlit.
Kui Olsenilt küsiti, kas igaüks võiks hiidkõrvitsa kasvatamisega hakkama saada, selgitas ta:

“Igaüks võib õigete seemnete abil kasvatada suhteliselt lihtsalt 200–300 kg kaaluva kõrvitsa. Saladus peitub suures hooles, allikavees ja ohtras kana- ning veisesõnnikus. Minu kõrvitsal olid parimad võimalikud tingimused – soojus, hoolikalt mõõdetud vesi ja rohkelt päikesepaistet. Olen selle võidu üle uskumatult uhke ja eesmärk on järgmisel aastal püstitada uus rekord. Aga kõigepealt naudin veidi vaba aega, sest hiidkõrvitsa kasvatamine nõuab palju aega ja tähelepanu.”

Võitjana pälvis Olsen 7500 Taani krooni suuruse preemiatšeki ning kingipaketi Tivoli elamustega. Kõik üheksa võistlusel osalenud kõrvitsat jäävad Tivoli Halloweeni hooaja raames külastajatele vaatamiseks välja kuni 2. novembrini.

Halloween Tivolis on alanud

Sellel hooajal saavad Tivoli külastajad lisaks hiidkõrvitsatele näha enam kui 22 100 kõrvitsat, uusi kaunistusi, atraktsioone ja nõidade etendusi. Tivoli auhinnatud kummitusmajad “Villa Vendetta” ja “The Haunted” pakuvad taas nii õudset kui ka peresõbralikku põnevust täiskasvanutele ja üle 12-aastastele lastele.

Lisaks saab Tivoli kontserdisaalis nautida maagilist muusikali “Kaunitar ja Koletis” ning Klaassaalis uut lavastust “Alice Imedemaal”. Halloweeni pidustused saavutavad haripunkti 18. oktoobril “Koletiste paraadiga” (Monsters’ Night Out), mil kostümeeritud koletised, zombid ja teised tegelased marsivad läbi pargi suures rongkäigus.

Foto: Kõrvitsavõistluse võitja Peter Holst Olsen (Jakob Melgaard)

Taani: EL peab Venemaa hübriidrünnakutele andma jõulise vastuse

By
Helena-Reet Aari
-
Taani peaminister Mette Frederiksen

NordenBladet – Taani peaminister Mette Frederiksen ütles kolmapäeval Kopenhaagenis, et Euroopa seisab silmitsi raskema ja ohtlikuma julgeolekuolukorraga kui kunagi pärast Teist maailmasõda ning peab Venemaa hübriidsõjale reageerima märksa jõulisemalt.

Frederikseni sõnul on viimased juhtumid — alates droonidest Taani sõjaväeobjektide lähedal kuni lennujaamade ajutise sulgemiseni — osa samast mustrist, mille eesmärk on eurooplasi heidutada ja segadust külvata. Ta viitas, et intsidentide taga võib olla Moskva, rõhutades samas, et imerohtu pahatahtlike sammude lõpetamiseks ei ole.

Kopenhaagenis kogunenud EL-i liidrid arutasid Euroopa kaitsevõime tugevdamist ja Ukraina finantstoetuse kasvatamist. Arutelu keskmes oli ka konkreetsete projektide käivitamine, sealhulgas nn „droonimüür“, mis peaks aitama hübriidohte tõrjuda.

„Me peame taasrelvastuma, hankima rohkem võimekusi ja olema uuenduslikumad,“ ütles Frederiksen, lisades, et ohtude täielik kadumine pole tõenäoline, mistõttu peab Euroopa valmis olema püsivaks vastutegevuseks.

Loe ka:

Taani: EL-i liidrite Kopenhaageni tippkohtumine jäi otsusteta

Taani: EL-i liidrite Kopenhaageni tippkohtumine jäi otsusteta

By
Helena-Reet Aari
-
EL-i liidrite Kopenhaageni tippkohtumine

NordenBladet – Euroopa Liidu liidrite mitteametlik ülemkogu Kopenhaagenis kulges pingelise julgeolekuolukorra taustal, ent sisuliste läbimurrete asemel kujunes kohtumine pikaks aruteluks, kirjutas Politico. Christiansborgi lossis venis algselt kaheks tunniks planeeritud ühiskaitse teema neljale tunnile, kuid kokkuleppeid ei sündinud.

Liidrid kirjeldasid olukorda teravate sõnadega: räägiti Venemaa eskalatsioonist, hübriidrünnakutest ja sõjast Ukrainas kui katsest kogu Euroopat heidutada. Praktikas jäi aga enamik prioriteete lahtiseks. Arutati „droonimüüri“ ideed vaenulike droonide tuvastamiseks ja tõrjumiseks, võimalust suunata Ukrainale abi Venemaa külmutatud varade arvelt ning EL-i otsustuskorra muutmist, et vältida ühe liikmesriigi veto takistavat mõju Ukraina liitumisprotsessile. Ametnike kinnitusel edusamme ei toimunud ning pole kindel, kas plaanid küpsevad ka oktoobri lõpus Brüsselis toimuva ametliku ülemkogu ajaks.

Ülemkogu eesistuja António Costa rõhutas, et kohtumine oli vajalik julgeolekuotsuste ettevalmistamiseks ning liidrid peavad olema valmis kokkulepeteks lühikese aja jooksul. Samas tunnistasid mitmed diplomaatilised allikad Politicole, et tegemist on riiklikku suveräänsust puudutavate keeruliste küsimustega, millele „üleöö“ lahendust ei ole kunagi eeldatud.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz suhtus komisjoni juhitavasse droonimüüri skeptiliselt ja püüdis tõsta päevakorda konkurentsivõime teemat, kuid see ei murdnud ametlikku kava. Ukraina toetusele keskendunud arutelu lükati päeva lõppu; Costa ideed lihtsustada EL-i reegleid Ukraina liitumisprotsessi kiirendamiseks vaevu puudutati ning Ungari peaminister Viktor Orbán jõudis selle siiski maha teha.

Peamised järeldused Politico järgi

Külmutatud varad: EL-i juhid ei toetanud veel plaani kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina laenude tagatiseks; Belgia ja teised riigid soovisid suuremat juriidilist kindlust. Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas, et konfiskeerimist ei kavandata, kuid konsensust ei saavutatud.

Kaitsepoliitika juhtimine: Riigid tervitasid komisjoni algatusi, ent rõhutasid, et vastutus kaitse eest jääb liikmesriikidele. Droonitõrjesüsteemi („droonimüüri“) täpne kujundus on veel välja töötamata; Prantsusmaa ja Saksamaa väljendasid komisjoni rolli suhtes skepsist, lõunapoolsed riigid soovisid laiemaid piirimõõtmeid.

Merzi fookus ei jõudnud päevakorda: Püüdlus nihutada arutelu majanduskonkurentsivõimele ebaõnnestus; ametlik kava keskendus kaitsele ja Ukrainale.

Laiendamine jääb üksmeele taha: Costa ettepanek otsustada Ukraina liitumiskõneluste alustamine kvalifitseeritud häälteenamusega ei saanud toetust; lisaks Ungarile olid kriitilised ka mitmed teised liikmesriigid.

Kokkuvõttes kinnitas Kopenhaagen kriisimeeleolu, kuid mitte otsuseid – suured suunad on laual, detailid ja poliitiline tahe veel leidmata. Politico hinnangul jäi ülemkogu pigem jutuajamiseks, mis ei vastanud üha ärevamale julgeolekupildile.

Avafoto: Ursula von der Leyen (NordenBladet)

123...23Page 1 of 23