Neljapäev, august 21, 2025

TAANI UUDISED

Selgunud on Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia NOMINENDID

NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.

Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.

Kõik preemia nominendid on:

Taani
„Vulkan“, Zakiya Ajmi, noorteromaan.
„Den rustne verden, 3 – Ukrudt“, Adam O., tulevikueepos.

Soome
„Mitt bottenliv – av en ensam axolotl“, Linda Bondestam, pildiraamat.
„Kesämyrsky“, Siiri Enoranta, novell.

Fääri saared
„Sum rótskot“, Marjun Syderbø Kjelnæs, noorteromaan.

Gröönimaa
„Aima Qaqqap Arnaalu“ , Bolatta Silis-Høegh, pildiraamat.

Island
„Blokkin á heimsenda“, Arndís Þórarinsdóttir ja Hulda Sigrún Bjarnadóttir, noorteromaan.
„Grísafjörður: Ævintýri um vináttu og fjör“, Lóa H. Hjálmtýsdóttir, noorteromaan.

Norra
„Min venn, Piraten“, Ole Kristian Løyning ja Ronny Haugeland (illustraator), lasteraamat.
„Aleksander den store“, Peter F. Strassegger, noorteromaan.

Sami keelepiirkond
„Jođašeaddji Násti“, Kirste Paltto ja Laila Labba (illustraator), noorteromaan.

Rootsi
„Jag och alla“, Ylva Karlsson ja Sara Lundberg (illustraator), pildiraamat
„De afghanska sönerna“, Elin Persson, noortekirjandus.

Ahvenamaa
„Nattexpressen“, Karin Erlandsson ja Peter Bergting (illustraator), noorteromaan.

Vaata ka nominente tutvustavat videot:

Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.

Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.

 

 

Taani uuringust selgus, milline on risk saada teist korda Covid-19

NordenBladet – Esimesest suurest populatsiooniuuringust selgub, et SARS-CoV-2 reinfektsioon on suhteliselt harv, kuid üle 65-aastastel on risk suurem. Covid-19 läbipõdemine tagas ka kuus kuud hiljem uuesti haigestumise ees ligi 80 protsendilise kaitse. Uuringu autorid rõhutavad aga vaktsineerimise olulisust.

Tartu ülikooli veebileht “Tõenduspõhine info Covid-19 kohta” vahendab ajakirjas The Lancet ilmunud artiklit, kus hinnati SARS-CoV-2 nakatumisega saadud kaitset reinfektsiooni eest umbes neljal miljonil taanlasel tehtud 10,6 miljoni PCR-testi põhjal.

Covidi esimese laine ajal (enne juunit 2020) testiti Taanis 533 381 inimest, kellest 11 727 olid PCR-positiivsed. Neist 525 339 olid jälgitavad ka teise laine ajal (septembrist detsembrini), sealhulgal 11 068 esimese laine PCR positiivset. Teise laine ajal andis viimastest 72 (0,65%) taas positiivse koroonaproovi, samas kui esimese laine 514 271-st PCR negatiivsest oli positiivseid 16 819 (3,27%). Esimese nakatumisega saadud kaitse reinfektsiooni eest oli 80,5%.

Teiseks võrreldi nakatumise määra kõigil neil, kellel oli kinnitatud eelnev nakatumine vähemalt kolm kuud varem ja kellel seda ei olnud, kogu aasta lõikes, arvestamata laineid. Tervikuna leiti sarnane kaitsemäär – 78,8% –, kuid vanuserühmas 65 ja vanemad oli see vaid 47,1%.

Seega tagas SARS-CoV-2-ga nakatumine ka kuus kuud hiljem ligi 80% kaitse reinfektsiooni eest.

Samas on 65-aastaste ja vanemate loomulik immuunsus suhteliselt madal. Autorid rõhutavad vajadust ka haiguse läbipõdenuid või varem nakatunuid vaktsineerida, eriti vanemas vanuserühmas.

Kolm Põhjamaad, Taani, Norra ja Island peatasid AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise

NordenBladet — Taani võimud on peatanud AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise, kuna kahtlustatakse, et vaktsiin võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Norra ja Island peatasid Taani eeskujul samuti AstraZeneca vaktsiini kasutamise.

AstraZeneca vaktsiini kasutamine on peatatud ja ka teise doosi jagamine on peatatud, teatas Taani terviseamet. Vaktsineeritute seas on olnud mitmeid tromboosi juhtumeid, millest osa on lõppenud surmaga.

Kõik Taanis broneeritud ajad ja kutsed AstraZeneca vaktsiini kasutamiseks tühistatakse, vahendab dr.dk.

Taani peaministri Mette Frederikseni sõnul peavad võimud nüüd saama ülevaate AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimetest. „Meile tulevad uudised, mis pole head. Kui on veel vara öelda, mis selle tähendus on,” ütles Frederiksen.

Ametlikult kinnitamata andmeil on võimalik, et Taani kõrvaltoimete juhtumid on seotud sama vaktsiinipartiiga, mille kasutamine mujal Euroopas peatati.

 

Täna tähistame Eesti ning Rootsi, Norra ja Taani vaheliste diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva

NordenBladet — 5. veebruaril 1921. aastal ehk 100 aastat tagasi tunnustasid Rootsi, Norra ja Taani Eesti Vabariiki de iure. Otsus tunnustada Eesti Vabariiki de iure tehti Põhjamaade pealinnades ühiselt.

Norra suursaadik Eestis Else Berit Eikeland väljendas oma heameelt, et Eesti ja Norra kahepoolsed sõbra- ja liitlassuhted on püsinud tugevatena: „Seisame üheskoos ühiste väärtuste ja heaolu eest nii Euroopas kui ka laias maailmas tervikuna. Eesti ja Norra koostöö on saanud hoogu ka läbi Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vaheliste suhete, sh Norra toetuste programmist, kus põhitähelepanu on ettevõtlusel ja innovatsioonil, teadusuuringutel, kliimal ja kohaliku arengu toetamisel. Täna saamegi öelda, et keskkond, tervis, julgeolek ja majandus on vaid mõned märksõnad, millega igapäevaselt töötame.“

Taani suursaadik Eestis Kristina Miskowiak Beckvard sõnas, et Eestil on alati olnud lähedasi sõpru kõigis Põhjamaades: „Taani sõdurid seisid õlg õla kõrval koos Eesti vendade-õdedega Eesti Vabadussõjas sada aastat tagasi ning seisame koos ka tänapäeval Tapal asuvas NATO eFP lahingugrupis, samuti missioonidel üle maailma. Oleme inimestena mitmes mõttes väga sarnased ning meil on väga sarnased huvid ja väärtused. Praegu seisab meil ees võitlus rohelise ja jätkusuutliku tuleviku nimel. Meil on rõõm koostööd teha ja toetada oma rohelise energia kogemusega!“

Taani suursaatkond Eestis tähistab seda olulist päeva kõrgetasemelise virtuaalsündmusega ESTONIA & DENMARK GOING GREEN TOGETHER, kus keskendutakse diplomaatilistele suhetele ja rohelisele energiale. Veebiseminaril saavad sõna olulised avaliku ja erasektori esindajad. Veebiseminar toimub täna, 5. veebruaril 2021 kell 14.00–16.00 (Eesti aja järgi). Üritus on kõigile avatud, programmi ja registeerumisvõimaluse leiab siit.

Rootsi suursaadiku Eestis Mikael Erikssoni sõnul on tal hea meel ja privileeg tähistada Eesti ja Rootsi vaheliste diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva, mis toetub rohkem kui 800-aastasele ajaloole kahe riigi vahel. „Tulevikus on Põhja- ja Baltimaadel potentsiaal saada maailma juhtivateks piirkondadeks digitaliseerimise, integratsiooni ja kestlikkuse vallas. Peame seda suhet oluliseks kogu aasta vältel ja ootame põnevusega mitmeid huvitavaid sündmusi, mis järgnevate kuude jooksul peaksid toimuma. Täna avame Rootsi Suursaatkonnas näituse, mis keskendub Eesti kui iseseisva riigi tunnustamisele 5. veebruaril 1921. aastal, ja käivitame meie sotsiaalmeediakanalites digitaalse kampaania, mille nimi on „100 aastat diplomaatilisi suhteid – 100 lugu sõprusest,“ lisas suursaadik.

Jälgi Põhjamaade saatkondade pidupäevategevusi Facebookis, kasutades teemaviiteid #EstoniaNorway100, #EstoniaDenmark100, #EstoniaSweden100 ja #Together.

 

 

Taani: Ohtlik koroona mutatsioon on levinud minkidelt inimestele, mistõttu hukatakse miljonid karusloomad

NordenBladet — Taani mingifarmides on koroonaviiruse ohtlik mutatsioon levinud loomadelt inimestele, mistõttu hukatakse miljonid karusloomad. Asjast teatas Taani peaminister Mette Frederiksen. Uudisteagentuuri Reuters andmetel on minkidelt koroona nakkuse saanud vähemalt 12 inimest. Kokku on kavas Taanis hukata 17 miljonit karuslooma.

Koroona nakkus on levinud 207 Taani mingifarmis. Taani terviseametnikud on tuvastanud uue koroona mutatsiooni, mis levib minkide hulgas ja on nakkav inimestele. Viiruse mutatsioon on väga visa ning reageerib halvasti antikehadele. Seetõttu võib selle mutatsiooni levik seada ohtu vaktsiini kasutamise.

Taani mingitööstus on maailma suurim, seal toodetakse aastas 12-13 miljonit mingi nahka. Minke on koroona tõttu hukatud juba Hollandis ning Hispaanias.