NordenBladet – Taani õukond avaldas prints Nikolai 19. sünnipäeva puhul värske foto, mis tõestab, et teda ei tituleerita asjata maailma nägusaimaks kuningliku pere liikmeks.
Taani troonipärimisjärjekorras 7. kohal asuv Nikolai on prints Joachimi ja tema eksabikaasa, Fredriksborgi krahvinna Alexandra vanem poeg. Kui nägus prints suve hakul keskkooli lõpetas, jagasid tema rõõmupäeva nii ema Alexandra kui ka Joachimi teine abikaasa printsess Marie.
Iltalehti teatel ootavad Nikolaid nüüd ülikooliõpingud. Ehkki ta on kuninglikust soost, ei hakka ta riigikassast elatisraha saama, vaid peab endale ise leiba teenima. Vähemalt ühel alal ootab teda kindel edu: Nikolai on juba üles astunud modellina.
Isa Joachim nägevat aga meelsasti, et Nikolaist saaks sõjaväelane. Hongkongist pärit ema Alexandra seevastu innustavat poega välismaale õppima minema.
____________________________
Taani prints Nikolai (sündinud 28. augustil 1999) on Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra vanem poeg. Ta on ka kuninganna Margrethe II kõige vanem lapselaps.
Ta sündis 28. augustil 1999 Kopenhaagenis ning ristiti 6. novembril 1999 Fredensborgi palees. Tema ristivanemad on Taani kroonprints Frederik, Wessexi krahv, Peter Steentrup, Nicola Baird ja Camilla Flint.
Printsi vanemad lahutasid oma abielu 2005. aastal ning nad jagavad nii Nikolai kui ka tema noorema venna Felixi hooldusõigust.
NordenBladet — Danske Banki Eesti filiaali kaudu toimunud rahapesu oleks pidanud avastatama palju varem, aga millegipärast seda ei tehtud.
Taani panga Eesti filiaali kahtlustatakse rahapesus kuni 7 miljardi euro ulatuses. Asjatundjate väitel ei saanud see jääda ametnikele märkamatuks, vahendab Berlingske Business.
Kahtlust oleks pidanud äratama see, et firmade raha kulutati näiteks vääriskivide, luksusautode ja uhkete villade soetamiseks, mitte tavapäraseks ettevõtluseks nagu ruumide rent või töötajate palgad.
Raha saajateks olid Aserbaidžaani valitsus, Venemaa presidendi Vladimir Putini pere ja Vene julgeolekuteenistus.
NordenBladet – Taanis leiti ülikooli raamatukogu raamatutelt jääke maailma kõige ohtlikumast mürgist arseenist, mille suurtes kogustes sissehingamine võib põhjustada surma.
Teadlased uurisid kolme raamatut 16. ja 17. sajandist, et näha, kas nende kaaned on tehtud keskaegsetest käsikirjadest, nagu raamatuköitjatel vanasti kombeks oli, vahendas Sky News. Ladinakeelsete tekstide lugemisel jäädi aga hätta, sest need olid kaetud rohelise kihiga. Röntgenianalüüsid näitasid, et raamatukaasi katab märkimisväärne arseenikiht, mille eesmärk oli usutavasti kaitsta raamatuid kahjurite ja putukate eest.
Teosed said külge ohutusmärgi ja neid hoitakse nüüd ventileeritud kapis ning nende sisu loodetakse digitaliseerida, et vähendada nende käsitsemist.
NordenBladet — Seni oli Taani kõige õnnelikum riik maailmas ja Taani puhul toodi õnneliku elu puhul välja sealne hygge-elustiil – villastes sokkides pereringis kaminavalgel istumine. Nüüd aga on kõige õnnelikum maa Soome ja seal peetakse õnne aluseks alukates alkoholi tarvitamist ehk nn kalsarikännit.
Maailmas juba hingatakse kergendatult – lihtsakoeline kalsarikännit on enamiku inimeste jaoks palju lihtsamalt saavutatav kui müstiline hygge. BBC edastab, et Suurbritannias on Soome kalsarikännist saanud uus trend tänu Miska Rantaneni värskelt ilmunud raamatule pealkirjaga „Plätsdrunk: Soome kodus joomise kunst. Üksi. Alukates.”
Raamatus kirjeldab Miska, kuidas soomlased hakkasid üksi kodus alukates jooma, et kohaneda maa pikkade ja külmade talveõhtutega, selle asemel, et paksudes vammustes väljas teistega suhelda. Nii otsustasid soomlased istuda üksi kodus, alukate väel, ja juua.
NordenBladet – Tulevane Taani valitseja kroonprints Frederik tähistas nädalavahetusel 50 aasta juubelit glamuurse galaõhtusöögiga, kuid pidustused olid alanud juba mitu päeva varem.
Iltalehti teatel algas kroonprintsi juubeli tähistamine eelmisel nädalal jooksuvõistlusega “Royal Run”, mida peeti Taani eri otstes. Frederik ise osales jooksul viies maakonnas. Kroonprintsi neli last ja austraallannast abikaasa Mary lõid kaasa Ålborgis peetud võistlusel.
Ametliku programmi hulka kuulus ka Frederiki visiit Aarhusi Filmcitysse. Tulevane kuningas sai proovida virtuaalreaalsusprille ning läks neist elevusse nagu väikene poiss.
Veebruaris oma isa prints Henriku matnud kroonprintsist avaldati sünnipäeva puhul paraadportree ja juubelilogo. Pühapäeval korraldati monarhi juubeli puhul Kopenhaageni Royal Arenal rahvapidu.
Taani kroonprints Frederik (Frederik André Henrik Christian; sündinud 26. mail 1968 Kopenhaagenis) on Taani kuninganna Margrethe II ja tema abikaasa, prints Henriku vanem poeg ning Taani troonipärija. Kuningaks saamise korral oleks tema tiitel Taani kuningas Frederik X.
Sünd
1968. aastal sai ta nime oma vanaisa, Frederik IX järgi; Taani kombe kohaselt saavad kõik kuningad nimeks Frederik või Christian. Tema ristivanemad olid Taani prints Georg, parun de Watteville-Berckheim, krahv Etienne de Laborde de Monpezat, Kreeka kuninganna Anne-Marie, Luksemburgi suurhertsoginna Joséphine-Charlotte ja Brigitta Juel Hillingsø.
Haridus ja sõjaväeline teenistus
Kroonprints õppis Krebs’ Skole algkoolis aastatel 1974–1981, 1974–1976 oli ta koduõppel, sealt edasi aga käis koos teistega koolis. 1982–1983 oli prints vahetusõpilaseks École des Roches’is Prantsusmaal. 1986 lõpetas kroonprints Øregaardi Gymnasiumi.
1992–1993 õppis prints Frederik Henrikseni nime all Harvardi ülikoolis politoloogiat. Järgmisel aastal viibis ta kolm kuud Taani riigi ÜRO missioonil New Yorgis. Ta sai politoloogias magistrikraadi Aarhusi ülikoolist 1995 ning 1998–1999 töötas kroonprints Pariisi Taani saatkonnas sekretärina.
Prints on läbi teinud ulatuslikud militaarkursused ning sõjaväeteenistuse. 2001–2002 läbis ta täiendkoolituse Taani Kuninglikus Kaitsekolledžis ning on jätkuvalt aktiivteenistuses. Aprillis 2004 sai printsist komandör mereväes, kolonelleitnant (Oberstløjtnant) armees ning kolonelleitnant õhuväes.
Perekond
Riiginõukogu istungil 8. oktoobril 2003 andis kuninganna Margrethe II oma nõusoleku kroonprintsi ja Mary Elizabeth Donaldsoni, Austraaliast pärit turunduskonsultandi abielule. Laulatus toimus 14. mail 2004 Kopenhaagenis.
25. aprillil 2005 teatas õukond, et paar ootab oma esimest last ning 15. oktoobril 2005 sündis neil poeg, kes sai vana traditsiooni järgides ristimisel nimeks Christian.
26. oktoobril 2006 teatas õukond teise lapse ootusest. 21. aprillil 2007 sündis tütar, esimene Taani printsess alates 1946. aastast. Tüdruk ristiti 1. juulil 2007 ning tema nimeks sai Isabella Henrietta Ingrid Margethe. Enne nime teatavaks tegemist oli Taani press andnud talle hüüdnime Lillepigen, mis tähendab hellitavalt väike tüdruk.
8. jaanuaril 2011 sündisid peres kaksikud, tütar Josephine Sophia Ivalo Mathilda ja poeg Vincent Frederik Minik.
