Reede, aprill 26, 2024

SOOME UUDISED

KUI SUUR peab olema Soomes sissetulek, et saada kodulaenu?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome väljaanne Iltalehti on selgitanud välja, kui suur peab olema sissetulek, et saada teatud summas kodulaenu. Danske Bank hindas, milline sissetulek peab olema vallalisel, lastetul paaril või kahe lapsega paaril, et saada kodu ostmiseks laenu 200 000 eurot, 300 000 eurot ja 400 000 eurot.

Summad on üldised, mis võivad iga kliendi puhul olla erinevad:

Laenusumma 200 000 eurot

Taotleja

Nõutav netotulu

1 taotleja, lasteta
2570 eurot / k

2 taotlejat, lasteta
3300 eurot / k

2 taotlejat, 2 last
3750 eurot / k

Laenusumma 300 000 eurot

Taotleja

Nõutav netotulu

1 taotleja, lasteta
3400 eurot / k

2 taotlejat, lasteta
3950 eurot / k

2 taotlejat, 2 last
4420 eurot / k

Laenusumma 400 000 eurot

Taotleja

Nõutav netotulu

1 taotleja, lasteta
4 250 eurot / k

2 taotlejat, lasteta
4 620 eurot / k

2 taotlejat, 2 last
5 270 eurot / k

Laenusummad on arvutatud 6-protsendilise intressi ja 25-aastase laenuperioodiga.

Soomes on eluasemeturg alates eelmisest aastast languses. Intressimäärade tõus, üldine ebakindlus ja inflatsioon on pannud inimesi enne oma korteri ostmist hoolikamalt mõtlema.
Üürikodu on praegu varasemaga võrreldes suhteliselt soodsam kui eluaseme omamine, sest üürid ei ole tõusnud samamoodi nagu laenuteenuse kulud.

Ometi on pankade hinnangul siiski mõtet oma korter soetada, kui rahaline olukord seda võimaldab.

Laenu teenindamise kulud ei tohiks ületada 40–45 protsenti laenutaotleja netosissetulekust.  Finantsinspektsiooni soovituse kohaselt testitakse laene 6-protsendilise intressimääraga. Koormustesti läbimine eeldab, et klient tuleb toime laenu igakuiste osamaksetega, isegi kui intressimäär tõuseb kuue protsendini. Kriteerium oli kasutusel juba madalamate intressimäärade ajal.

Nii et põhimõtteliselt ei ole maksimaalsed laenusummad vähenenud ja laenu andmise kriteeriumid pole muutunud. Teatud suurusega hüpoteegi saamiseks on vaja aga mõnevõrra suuremat netosissetulekut. Põhjuseks on elukalliduse tõus.

Hüpoteeklaenu andmisel pole oluline ainult sissetulek, vaid ka kulud. Suuremad kulud nõuavad suuremat sissetulekut. Pank selgitab välja kodulaenu taotleja püsi- ja muutuvkulud. Pankadel on selleks teatud arvutusvalemid. Kui minnakse veidi suuremate laenude juurde, arvutatakse sageli koos kliendiga reaalne maksevõime, mis arvestab ka muid elamiskulusid.

Hetkel võtab elektriarve veelgi suurema osa inimeste sissetulekutest – eriti kui elatakse elektriküttega eramus. Laenu saamist mõjutavad ka vara ja säästud. Mida rohkem sääste, seda tõenäolisemalt pank hüpoteeklaenu annab. Säästmise puhul juhitakse tavaliselt ka tavaliselt oma rahaasju hästi.

Nullintresside ajastu on nüüdseks läbi. Neile, kes maksavad hüpoteeklaenu, tähendavad kõrgemad intressimäärad suuremaid laenuteeninduskulusid.

Keegi poleks osanud arvata, et see nii kiiresti tõuseb praegusele tasemele. Igakuiste tagasimaksete erinevus on märgatav, kui hüpoteegi pealt tuleb maksta ühe protsendi asemel neli protsenti intressi.

Elamuturul peegeldub mure majanduse pärast. Elukallidus on tõusnud ja eriti elektri hind, mis sööb inimeste sissetulekuid. Tarbijate kindlustunne majanduse vastu on ajaloo madalaimal tasemel.

Erinevus aastatagusega võrreldes on märkimisväärne. 2021. aastal võeti Soomes arvestatav hulk hüpoteeke. Nüüd aga mõtlevad inimesed veelgi hoolikamalt sellele, kas neil on vaja oma kodu. See ei tulene ainult intresside tõusust, vaid on ka muid elukalliduse tõuse, millele kliendid rohkem mõtlevad, näiteks energia- ja küttekulud.

Elukalliduse tõusu tõttu taotleb pankade andmetel eluasemelaenu tagasimaksmise vabastust rohkem inimesi kui intressimäärade tõusu tõttu.

Majanduse olukord peegeldub eluasememüügi languses. Kortereid müüakse varasemast vähem. Teisest küljest tuletavad pangad meelde, et ostja seisukohalt on olukorras häid külgi. Turul on palju vabu eluasemeid ja asukohti saab ise valida. Kui rahaline olukord tundub stabiilne, saab eluaset vahetada ka praegu.

Teisalt peegeldub intresside tõusu ka eluasemete hinnalanguses, sest nõudlus eluasemete järele on raugenud.

Oma hüpoteeki saab kaitsta intressimäärade kõikumise eest. Näiteks võib hüpoteegi jaoks võtta fikseeritud intressimäära või intressimäära vahemiku. Intressivahemiku puhul määratakse intressi alampiir ja lagi, mille vahel võib intressimäär varieeruda.

Pankade info kohaselt pole vahet, kas eluasemelaenu taotleb üksik inimene või paar. Kõige olulisem on taotleja netosissetulek. Määrav on maksevõime.

Ajutine tööleping ei ole hüpoteegi võtmisel takistuseks, kinnitavad pangad. Kliente hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi ja räägitakse kliendiga.

Tähtis on tervik, rõhutavad pangad. Ettearvatavus on hädavajalik: kas saab loota, et tööd jagub ka edaspidi?

Pankade hinnangul on oluline koguda säästusid, mis aitavad ootamatuid olukordi üle elada. Ootamatute kulutuste tõttu võetud tarbimislaen koormab majandust. Hea on tutvuda ostetava korteriga ja teada saada korteriühistu renoveerimise olukord.

Laenukalkulaatoritega saab arvutada, kui palju peaks iga intressimäära ja makseperioodi juures tasuma teatud summa laenu kuus.

Tasub mõelda tulevikule ja ka võimalikele riskidele enda elus. Elu üllatuste jaoks on ka lahendusi, näiteks intressi ülempiir.

Avafoto: Oulu, Soome (NordenBladet)

 

Norra ettevõte Blastr Green Steel paanib Soome terasetehast, millega luuakse 1200 töökohta

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Norra ettevõte Blastr Green Steel tahab rajada Soome lõunaossa Inkoosse uue teraetehase, millega luuakse 1200 töökohta. Investeeringu hinnanguline suurus on 4 miljardit eurot. Tegemist oleks Soome ühe suurima investeeringuga, vahendab Helsingin Sanomat.

Asjast teatas teisipäeval, 3. jaanuaril ka Soome töö- ja majandusministeereium. Tehas peaks tootmist alustama 2026. aastal.

Soome on projekti jaoks ideaalne koht, märkis ettevõtte Blastr Green Steel tegevjuht Hans Fredrik Wittusen. Soomel on ambitsioonikas vähese CO2-heitega eesmärk, riik toetab rohelist tööstust ja töötingimused on prognoositavad, samuti on kättesaadav fossiilainetevaba energia ja kõrgelt koolitatud tööjõud.

Inkoo valiti asukohaks olemasoleva taristu ja puhta elektri tõttu. Inkoo jäävaba süvasadam võimaldab madala süsinikusisaldusega transporti aastaringselt ja juurdepääsu lähedal asuvatele Euroopa turgudele.

Majandusminister Mika Lintilä ütles, et pikalt ette valmistatud otsus projekti asukoha kohta on kinnitatud. Blastri otsus asuda Inkooseesse viitab Soome tööstuse ja taristu konkurentsivõimele, lisas Lintilä.

Soome on minister Lintilä sõnul suurepärane koht süsinikuneutraalseks tööstuseks ja madala süsinikusisaldusega terase tootmiseks: riigis on tugev ja töökindel elektrivõrk, head tingimused heitmevabaks energiatootmiseks ning tõhus logistika. Projekt tõstab veelgi Soome konkurentsivõimet, tugevdab oskusi ning loob rohkelt tööd ja heaolu.

Ettevõte arendab nn rohelist terast, mis on kriitilise tähtsusega tooraine tuleviku taastuvenergia taristu ja tehnoloogiliste lahenduste, näiteks tuuleturbiinide ehitamisel, ehitus- ja autotööstuses ning tarbekaupade valmistamisel.

Nn rohelise terase nõudlus kasvab ainuüksi Euroopas 2030. aastaks 50 miljoni tonnini.
Blastr kasutab terase tootmise protsessis koksi ja kivisöe asemel vesinikku ja vähendab seeläbi süsiniku jalajälge kogu tootmisahelas.

Inkoo tehas plaanib toota kaks ja pool miljonit tonni kvaliteetset kuum- ja külmvaltsitud rohelist terast aastas.

Inkoos toodetud rohelise terasega kavatsetakse vähendada CO₂ emissiooni 4,6 miljoni tonni võrra aastas, mis on võrdne kõigi Soome sõiduautode aastaheidetega.

Wittuseni sõnul on eesmärk saada oluline osa elektrivajadusest otse või kaudselt ettevõttele kuuluvatest tuuleparkidest.

Avafotol: Mika Lintilä (NordenBladet)

 

Soome: UUT elektrisoodustust saab taotleda juba nüüd – maksuamet edastas selleks juhised

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Uut elektri maksusoodustust saab taotleda juba praegu või hiljemalt 2024. aasta kevadel, tuletab maksuamet meelde. Maksuamet kirjeldab oma teates ajutist maksusoodustust ja selle taotlemist. Kui arvate, et 2023. aasta jaanuari-aprilli elektrikulu kokku ületab 2000 eurot, saate suurte kulude puhul taotleda ajutist elektrisoodustust, vahendab MTV.

Elektri maksusoodustust saab kasutada kohe, kui teha OmaVero teenuses uus maksukaart ja esitada koos maksukaardi taotlusega eeldatav elektrikulu jaanuarist aprillini.

Kui olete teinud uue maksukaardi, mõjutab maksusoodustus seda, kui palju te aasta lõpus oma palgast makse tasute, ütles maksuameti juhtiv maksuekspert Sami Varonen.

Elektrisoodustuse suurus on 2000 eurot ületava osa puhul 60 protsenti, kuid mitte rohkem kui 2400 eurot alalise eluaseme kohta.

Elektri maksusoodustusel on ühine omavastutus 100 eurot muude majapidamise maksusoodustustega. Elektri ülekandetasudele ei saa soodustust taotleda.

Kui on teada tegelik jaanuari-aprilli elektriarve, tuleb hiljemalt 2024. aasta kevadel teha uus maksukaart tegelike kulutustega või parandada eeltäidetud maksudeklaratsiooni andmeid.

Kui soovite elektri maksusoodustuse infot esitada ühekordselt, saate elektrienergia kulu alusel taotleda uut maksukaarti ka pärast aprilli.

Kui tasumisele kuuluvaid makse ei ole nii palju, et inimene saaks elektrisoodustusest kasu, saab taotleda Kela antavat elektritoetust. Elektrisoodustust enam ei saa, kui olete saanud elektritoetust.

Elektri maksusoodustuse suurust saab hinnata maksuameti kodulehelt leitava kalkulaatoriga.

Soome valitsus otsustas aasta lõpus ka lisameetmed, et leevendada elektrikriisist tingitud auku soomlaste rahakotis. Detsembris otsustas valitsus toetuse, mis kantakse kodanike arvetele talvekuude eest.

Toetuse kogusumma on esialgsel hinnangul 400 miljoni euro ringis. Toetust makstakse ühekordselt, et oleks lihtsam nelja talvekuu elektriarveid tasuda. Toetuse arvestamise aluseks on novembri-detsembri tegelik tarbimine.

Toetuse täpsed üksikasjad on veel koostamisel, kuid valitsuse edasise tegevuse kohta on praeguses etapis teada järgmised asjaolud:

Arvestuslik igakuine hüvitise protsent täpsustatakse edasise ettevalmistuse käigus.
Arvestuslik igakuine toetuse lagi on 700 eurot.
Arvestuslik igakuine omaosalus on 100 eurot kuus.
Ettevalmistuse käigus hinnatakse, kuidas saab erinevates olukordades toetust võimalikult sobival viisil eraldada.

Valitsus valmistab kiiresti ette õigusakte makseaja paindlikkuse kohta nii tarbijate kui ka ettevõtete jaoks. Samuti on valitsusel kiiremas korras ettevalmistamisel paindlikkust ja säästmist soodustav elektrihinna lagi alanud aasta jooksul. Põllumajandusele on koostamisel eraldi toetus.

 

Soome uuel tehaseprojektil puudub veel rahastus – vaja on 4 miljardit

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Norra teraseettevõte Blastr Green Steel (Blastr) valmistab ette ajalooliselt suurt terasetehase ja vesinikutootmise investeeringut Soomes Inkoos. Miljardiprojektil puudub endiselt rahastus. Blastri eesmärk on alustada Inkoos terase tootmist 2026. aasta lõpus, kuid enne seda on projekti vaja rahastada nelja miljardi euro ulatuses, vahendab MTV.

Blastr Green Steeli tegevjuhi Hans Fredrik Wittuseni sõnul otsitakse rahastust nii Põhjamaadest kui ka globaalselt. Norra riiklik naftafond aga rahastajate ei kuulu, sest projekt jääb fondi mandaadist välja.

Wittuseni sõnul erineb Uusimaale Inkoosse kavandatav suurinvesteering rohelise terase tootmisesse paljudest teistest pooleliolevatest rohelise terase projektidest, kuna Blastr kavatseb alustada otse tööstusliku tootmise, mitte pilootprojektiga.

Meie projektis on kesksel kohal vesiniku kasutamine peamise energiaallikana. Paljutõotavaid projekte on palju, kuid süsiniku jalajälje vähendamine sõltub paljuski sellest, kas need põhinevad vesiniku või gaasi kasutamisel. Heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks peame suurendama vesiniku kasutamist ja kasutama palju taaskasutatavat terast.

Wittuseni sõnul on Inkoo projekt ambitsioonikas, kuid realistlik. Wittusen ütles STT-le, et eesmärk on lähiajal alustada projekti keskkonnamõjude ja tasuvushinnangutega. Joddböles asuva ala planeeringu muutmine Fortumi eestvedamisel juba käib.

Usume, et keskkonnamõju hindamine valmib 2024. aasta alguses ning kooskõlastus ja lõplikud investeerimisotsused tehakse 2025. aasta alguses. Ajakava on ambitsioonikas, kuid realistlik, ütles Wittusen.

Uus jaam suurendab oluliselt Soome elektritarbimist, kuna arvestuste kohaselt kulub aastas umbes kuus teravatt-tundi elektrit ehk umbes seitse protsenti Soome mullusest tarbimisest.

Kuigi tänavust talve iseloomustavad tootmispuudusest ja elektrikatkestustest tingitud hinnatõusud, on Blastr Green Steeli juhtkond kindel, et 2026. aastal on olukord teistsugune.

Valisime Soome, sest Soome energiasüsteem areneb ja tuuleenergia tootmine kasvab kiiresti, ütles Wittusen.

 

Soome: Kütuse hind pakub hetkel kergendust, aga veebruaris olukord muutub

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kütuse hind on langenud Soomes kogu Ukraina sõja jooksul madalaimale tasemele. Ka lähiajal jääb hind praegusele tasemele, mis on asjatundjate hinnangul selgelt langenud võrreldes sügiseste hindadega.

Detsembris langes nii bensiini kui ka diislikütuse keskmine hind alla kahe euro liitri eest. Kummagi kütuse hind pole Ukraina sõja ajal varem alla kahe euro langenud. Vähem kui kaheeurost hinda nähti esimest korda alles detsembri keskpaigas, vahendab Yle.

Kütuse hind on Soomes järginud üsna täpselt toornafta hinnasuundumusi. Peamine põhjus, miks kütuse hind on viimastel kuudel langenud, on toornafta hinna stabiliseerumine, ütles Hanna Kalenoja maanteetranspordi teabekeskusest.

Toornafta hind on alates suvest langenud. Hind on tunduvalt langenud enam kui sajalt dollarilt barreli eest umbes 80 dollarini.

Nafta hind langeb, sest maailmamajandus aeglustub. Oodata on majanduslangust ja majanduskasvu raugemist, mistõttu nõudlus nafta järele on vähenenud. See peegeldub hinnalanguses, ütles Soome Majandusinstituudi ETLA analüütik Sakari Lähdemäki.
Näiteks märkis Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva hiljuti, et umbes kolmandik maailma majandusest läheb sel aastal langusesse.

Detsembris kehtima hakanud Venemaa nafta hinnalagi võis ka toornafta hinda langetada, kuid kindlat infot selle kohta esialgu saada pole võimalik. Kütuse hind Soomes langes veidi juba suvel, kui valitsus vähendas taastuvkütuste lisamise kohustust.
Analüütik Lähdemäki nendib, et aasta alguses jätkub nafta nõudluse langus ilmselt maailmamajanduse aeglustudes. See avaldab survet nafta hinnale.

Kuidas on lood aga kütuse hinnaga tanklates?
Kütuse hind järgib toornafta hinda üsna täpselt, seega võib arvata, et lähiajal on nafta hinnas siiski mingi korrektsioon ja kütuse hind võib isegi veidi langeda, ütles Lähdemäki.

Maanteetranspordi teabekeskuse asjatundja Kalenoja hinnangul on detsembris ja aastavahetusel nähtud hinnad lähiajal „uus normaalsus”. Bensiin on siis laialdaselt saadaval hinnaga alla kahe euro liitri kohta.

Samas rõhutavad mõlemad asjatundjad, et nafta ja kütuse hinna arengut on väga raske hinnata. Võib tulla üllatusi.

Näiteks võivad naftat tootvad riigid vähendada nafta tootmist, et hinda tõsta. See ei juhtu aga kiiresti, vaid tootmise kärpimine võtab aega. Maailmamajandus seevastu võib elavneda oodatust kiiremini, sest koroonasulgudest avanevas Hiinas on oodata majandusaktiivsuse kasvu.

Kuigi lähikuudel maailmamajanduses üllatusi oodata pole, on majanduslangus eeldatavasti lühiajaline ning kiiremat majanduskasvu prognoositakse juba aasta lõpuks.

Siis võib maailmamajandus hakata taas kasvama ja see tugevdab nõudlust nafta järele. See tõstab ka kütuse hinda praeguselt tasemelt, hindab Lähdemäki.

Diisel on olnud Soomes varasügisest peale kallim kui bensiin. Tavaliselt on diislikütus umbes 20 senti liitri kohta odavam kui bensiin, sest selle aktsiis on madalam. Viimastel kuudel on see aga maksnud 10–20 senti rohkem kui 95-oktaaniline bensiin.

Hind on kõrge, sest diisli tootmine kõigub.
Rafineerimisvõimsus on varasemast väiksem, sest maailma halvimal koroonaperioodil suleti mitu naftatöötlemistehast. Tol ajal oli ootus pikaks majanduslanguseks ja madala kütusekuluga.

Euroopas kulub aga palju diislit. Nüüd on kasutust veelgi rohkem kui tavaliselt, kui maagaasi asemel kasutatakse näiteks kütte- ja tööstusenergia tootmisel diislit. Seetõttu jääb diisel ilmselt veel kauaks kallimaks kui bensiin.

Nõudlus selle järele jääb eeldatavasti kõrgeks, eriti nüüd, mil meil on kütteperiood, ütles Kalenoja.

Veebruaris ähvardab diislikütuse hind veelgi tõusta, kui EL-i regioonis hakkab kehtima Venemaa naftatoodete impordikeeld. Veel varasügisel pärines Venemaalt üle kolmandiku Euroopa diislikütusest.

Sellel võib olla üsna suur mõju diislikütuse pakkumise poolele, mis võib selle hinda tõsta, ütles Lähdemäki.

Samas võib veidi tõusta ka bensiini ja muude naftasaaduste hind. Nagu elektrikriis on õpetanud, on energia hind ilma meelevallas. Külma ilmaga suureneb diislikütuse tarbimine, mis tõstab selle hinda.

Avafoto: Soome, Turku (NordenBladet)

 

1...747576...568Page 75 of 568