NordenBladet – Mis on Wilma? Wilma.fi on populaarne õpetamis- ja õppimisplatvorm, mis loob digitaalse õpitee lasteaiast keskkoolini. Wilma toetab asjaajamise korraldamist ja hindamist ning kodu ja kooli vahelist suhtlust ja info liikumist.
Wilma on õppeasutuste asjaajamise programmi veebiliides – turvaline teenus õpetamiseks ja alushariduseks.
Wilma põhineb üha enam mikroteenuste arhitektuuril, kus teenused on ise tehtud või partnerite poolt toodetud. Kõik Wilma kaudu sisestatud ja muudetud andmed uuendatakse otse nende aluseks olevatesse andmebaasidesse, nagu Kurree ja Primus. Kaasaegsed lahendused toovad mikroteenused tihedalt kokku ja tagavad andmete reaalajas, korrektsuse, käideldavuse ja järjepidevuse.
Wilmas valivad õpilased kursusi, jälgivad oma sooritust, loevad bülletääne ja suhtlevad õpetajatega.
Õpetajad sisestavad Wilma kaudu hinnanguid ja puudumisi, uuendavad oma isikuandmeid ning suhtlevad õpilaste ja hooldajatega.
Wilma kaudu jälgivad ja uurivad eestkostjad õpilase puudumisi, suhtlevad õpetajatega ja loevad kooliteateid.
Wilmat kasutavad ka õppeasutuse personal, juhtkond ja töökoha juhendajad.
Logi sisse (Kirjaudu / Logga in) Wilmasse veebilehel Wilma.fi, sisestades oma kasutajanimi ja parool paremal olevale väljale. Teenus on saadaval nii soome kui rootsi keeles.
Wilma on osa Visma Enterprise Oy-st.Visma Enterprise pakub laia valikut haridushalduse elektroonilisi teenuseid ning personali- ja tööjõuhalduse lahendusi.
Avafoto: Wilma logo
Märksõnad / Sildid: Wilma, Wilma.fi, Soome, Visma, Inschool.fi
NordenBladet — Suve jooksul jõudsid tarbijad odava elektriga harjuda, kuid viimastel päevadel on selle hind sellest hoolimata tõusnud. Riigi säästva arengu ettevõtte Motiva juhtiveksperdi Päivi Suur-Uski sõnul võib elektri börsihinnaga lepingu sõlminud tarbijal lähinädalatel olla keeruline valmistuda elektri hinna tõusuks.
Nüüd, kus on selline erandlik olukord, on raske teada soodsaid aegu, sest regulaarsust pole. Tarbijatel on lähipäevade või -nädalate hindu raske prognoosida, ütleb Suur-Uski.
Elektrihinna hüppeline tõus börsil on tingitud paljudest häiretest, näiteks Olkiluoto 2 elektritootmise peatamisest ning elektri edastamise piirangutest Rootsis ja Soomes. Asja mõjutab ka Fortumi Loviisa tuumajaama 37-päevane aastahooldus, vahendab Yle.
Näiteks eelmisel talvel teati, et öösel on odavam ja hommikuti ja õhtuti kallis. Nüüd on häireolukord veidi teistsugune ja veel ei tea, millal on odavad hetked, ütleb Suur-Uski.
Yle arvutas välja, kui palju võivad tavaliste elektriliste kodumasinate kasutamise hinnad varasemaga võrreldes tõusta.
Elektrihind Soomes 22.08.2023 (Allikas: NordenBladet.fi)
Näiteks sauna kütmine 1,5 tundi maksis varem 0,27 eurot, nüüd 2,48 eurot. Tesla-auto aku laadimine maksis enne 2,72 eurot, nüüd 24,80 eurot. Nõudepesumasina kasutuskord oli enne 3,4 senti, nüüd 31,01 senti.
Tänase laupäeva, 19. augusti keskmine elektrihind on 14,48 senti kilovatt-tunni eest ja homme pühapäeval 12,37 senti kilovatt-tunni eest.
Kuidas siis valmistuda elektri hinna tõusuks, kui on sõlmitud börsihinnaga elektrileping?
Järgmise päeva hindu saab lähemalt vaadata, mõelda, mida nendega teha, ja siis otsida soodsaimaid hetki, nendib Motiva juhtivekspert Suur-Uski.
Suur-Uski sõnul peaksid tarbijad soovi korral ka lähipäevadel hoiduma mõne kodumajapidamises kasutatava elektriseadme kasutamisest.
Võib ju mõelda, kas saame sel nädalal hakkama ilma sauna ja riideid pesemata, ütleb Suur-Uski.
Raske on hinnata, kui kaua olukord kestab, kuid see võib kesta kuni mitu nädalat.
Loodame, et see kestab ainult nädala. Samas on elekter börsil juba pikka aega tõesti soodne olnud, nii et see nädal ei põhjusta suurt kulu, märgib Suur-Uski.
Reaalajas Soome börsielektri hinda on võimalik jälgida NordenBladet.fi lehelt SIIN
NordenBladet — Soome statistikakeskuse andmetel esitati 2023. aasta juulis 224 pankrotiavaldust, mida on 76 võrra enam kui aasta varem samal ajal. Pankrotiavalduse esitanud ettevõtete tööaastate arv oli kokku 858, mida on 338 tööaastat rohkem kui 2022. aasta juulis.
Viimase 12 kuu jooksul on pankrotiavaldusi esitanud ettevõtteid 22% rohkem kui eelneva 12 kuu jooksul.
Pankrotiavalduse esitanud äriühingutest 197 olid aktsiaseltsid (va elamuühistud), 18 olid füüsilised isikud ja 4 olid avatud ühingud või usaldusühingud. Ülejäänud 5 pankrotiavaldust olid seotud muudele juriidiliste vormidega nagu elamuühistud, ühingud ja aatelised ühendused.
Kõige vähem pankrotiavaldusi oli põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris. Tööstuses algatati 6 pankrotti. Kõige rohkem pankrotte esitati vastavalt muudes teenindus- ja ehitusvaldkondades. Muude teenuste sektoris algatati 68 pankrotti ja ehitussektoris 61 pankrotti. Majutus- ja toitlustussektoris oli 24 pankrotti ning kaubanduses 26 pankrotti.
Muude teenuste hulka kuuluvad nt info- ja sideteenused, finants- ja kindlustustegevus, kinnisvaraalane tegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja tugiteenused, haridusteenused, tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning kunsti-, meelelahutus- ja vabaajategevus.
NordenBladet — Soome edelaosas mandri ja Ahvenamaa vahel asuvas Sottunga vallas suleti kool neli aastat tagasi õpilaste puudumise tõttu. Nüüd tehti kool taas lahti, sest esimesse klassi läks õpilane, peatselt 7-aastaseks saav Sven.
Kooli ümber on ärevus. Lipp heisatakse masti. Kolmapäeval, 16. augustil oli Sottungas esimene koolipäev üle nelja aasta. Kahekorruselisse koolimajja saabus üks õpilane, vahendab Helsingin Sanomat.
Sven oli kooliks eelnevalt valmistunud. Eelmisel nädalal osteti kooliriided, kott ja pinal. Asjad osteti Ahvenamaalt.
Pere kodust on koolini vaevalt 100 meetrit. Sveni saatis kooli terve pere: ema Hanna, isa Eric ja väike õde Hilda.
Üle pika aja lapse kooli minek on vallas suur sündmus, peaaegu nagu rahvuspüha. Inimesed on rõõmsad, et kool avatakse ja seal kuuleb taas laste häält.
Neli aastat tagasi, 2019. aastal oli meeleolu koolis nukker. Siis said lõputunnistuse kaks 9. klassi õpilast ja rohkem õpilasi koolis polnud ega olnud ka tulemas.
Kooli aga vahepeal ei suletud. Sellist otsust ei tehtud, räägib vallasekretär Kennet Lundström. Lihtsalt õppetööd vahepeal koolis polnud.
Pereisa Eric on ettevõtja, pereema Hanna tegeleb kunstiga. Algul tuli pere Sottunga valda prooviks, aga siis otsustati jääda. Sellest on juba kaks aastat.
Aasta tagasi helistas pereisa Eric kooli ja küsis õppimisvõimaluste kohta. Talle vastati, et loomulikult kool avatakse.
Muu võimalust polekski olnud, sest lapse koolitee ei tohi koos ootepausidega olla pikem kui 2,5 tundi. Kui Sven oleks läinud mõne suurema valla kooli, oleks koolipäev veninud 10 tunni pikkuseks. Sellest varianti aga isegi ei kaalutud, ütles vallasekretär Kennet Lundström.
Klassiruumis on kaks pinki. Üks on Sveni jaoks, teises istub õpetaja Pia.
Paljud asjad on koolis erinevad tavalisest koolist. Teiste järel ei pea ootama ja abi saab kohe, kui vaja. Mingit koolikiusamist ei ole. Keegi ei rebi Svenil mütsi peast ja ka täidega pole probleemi.
Samas ei saa grupitööd teha ega suurema seltskonnaga harjuda. Aga alati on aega kõige jaoks ja kuhugi ei pea kiirustama. On aega rahulikult lugeda ja arvutada.
Vahetunni ajal saab minna välja mängima, kus on ka teisi lapsi. Nimelt on Sottungas lapsi küll, aga nad ei käi kõik koolis. Osa lapsi on koduõppel, Soomes on see võimalik, Rootsis mitte. Seetõttu on Sottungas 12 kooliealist last, aga ainult üks neist käib koolis. Ülejäänud on koduõppel.
Vallas loodetakse nüüd, et mõned koduõppel lapsed hakkavad koolis käima. Mõned aga arvavad, et see suurt muutust ei tooks. Koduõppel laste vanemad hindavad vabadust.
Igal juhul on õpilaste arv koolis kasvamas, sest Sveni õde Hilda läheb samuti kooli. Lisaks soovib üks laps hakata lasteaias käima, seetõttu võib kooli juurde lisanduda lasteaed.
Sottungas on oodatud ka koduõppel lapsed, sest nende pealt saab vald maksutulu ja riigipoolset toetust. Kooli avamine maksab raha, ent valla elu see oluliselt ei raskenda. Olulisem on see, kui paljud valla elanikud vajavad kallist ravi.
Sottungas on aastaid kaalutud ka liitumist mõne teise vallaga, aga otsusteni pole veel jõutud. Vallasekretär Kennet Lundström märgib, et kui mitu vaest kokku panna, ega see kedagi rikkamaks ei tee.
Väikses vallas on laste kõrval puudus ka töötajatest. Kui kevadel otsiti õpetajat-koolijuhatajat, siis ei tulnud ühtegi taotlust. Üks soovija leidus siis, kui taotlusest eemaldati koolijuhataja amet.
Toitlustajat aga koolile ei leitud, seetõttu käivad õpetaja ja Sven söömas lähedalasuvas noortemajas, kus söövad ka sadamat remontivad ehitustöömehed.
Esimesel koolipäeval pakuti söögiks kartulit ja põdralihapada. Seda pakkusid perekond Siv ja Stig. Neil mõlemal on ka teine töö. Siv jagab saarel posti, Stig töötab lisaks saarestiku praami peal.
Paljud asjad tehakse saarel talgutööna, sest valla nimekirjas on vaid 3,26 põhikohaga töötajat.
Soomes on väiksed koolid olnud sulgemisohus ka mujal, aga veel mitte kusagil pole neid päriselt suletud. Samas on väiksematesa valdades olnud aastaid, mil pole sündinud ühtegi last. Tulevik on samuti küllalt tume, sest sündide arv väheneb.
Väikestes valdades aga võideldakse koolide püsimajäämise nimel lõpuni välja. Koolide arv sellele vaatamata väheneb. Külakoolid kaovad ja õpe keskendub suurtesse, enam kui 500 õpilasega koolidesse. Viimase 10 aastaga on Soomes suletud või ühendatud enam kui 600 kooli. Paljudes omavalitsustes on järele jäänud vaid üks kool. Õpilastele tähendab see kümnete kilomeetrite pikkust kooliteed.
Sottunga koolimaja on aga üllatavalt suur: kaks korrust, kiviseinad, kolm klassiruumi, söögisaal, suur spordisaal, muusikatuba, käsitöötuba, õpilaste puhkeruum. Tühjad ruumid räägivad endistest parematest aegadest, mil õpilasi oli rohkem.
NordenBladet — Soome on NATO eesliini riik ja Soome julgeolekut ei suurenda sõjalise pinge suurenemine Venemaaga, ütles Aleksandri Instituudi direktor Markku Kangaspuro MTV saates Huomenta Suomi. Sel nädalal oli taas kuulda Venemaalt karme sõnu, kui riigi kaitseminister Sergei Šoigu süüdistas Soomet ja Poolat Venemaa julgeoleku ohustamises.
Kuigi Šoigu avaldus sattus Soomes arusaadavatel põhjustel uudistesse, pole kommentaari sisus midagi üllatavat, ütleb Aleksandri Instituudi direktor Kangaspuro.
Seega tuleks Šoigu avaldusse Soome kohta suhtuda „täpselt samamoodi” nagu teistesse Venemaa kommentaaridesse, mida ta on teinud pärast seda, kui Soome teatas, et soovib saada sõjalise liidu NATO liikmeks.
Venemaa on väga järjekindlalt öelnud, et Soome NATO liikmelisus tähendab vastumeetmeid. Me ei näe neid ei homme ega ka ülehomme, sest Venemaa on Ukraina sõtta haaratud, kuid mingil tasandil hakkavad need tasapisi kindlasti toimuma, ütles Kangaspuro.
Kangaspuro kirjeldab Venemaad kui „küünarnukkideni Ukraina savis olevat”. Kõnealune savi on kulutanud tugevalt Venemaa sõjajõudu ja varustust.
Läheb kaua aega, enne kui Venemaal saab oma armee isegi 2021. aasta tasemele. Sisekaitseakadeemia töödokumendis hinnati, et Ukraina „erioperatsiooni” taoliseks suurrünnakuks pole Venemaal jõudu aastaid või isegi aastakümneid.
Strateegiline ja sõjaline olukord Soome idapiiril on nagunii muutunud, ütles Kangaspuro.
Soomes on kohal ka USA. Tulevikus selgub, mil viisil. Muidugi muudab see Venemaa seisukohast nende julgeoleku olukorda. Sõdurid arvestavad alati võimalike ohu võimalustega, märkis ta.
Uute relvasüsteemide soetamine, arendamine ja suurtes kogustes valmistamine on pikk protsess. Siin räägime lahendustest, mis toimuvad viie, kümne, isegi 15 aasta pärast. Selle ajaperspektiiviga näeme ilmselt neid Venemaa meetmeid.
Kangaspuro sõnul on selge, et sõjalise pinge suurenemine ja karmistumine Soome idapiiril on „loomulikult ebasoovitav”.
Soome julgeolek ei suurene, sest sõjaline pinge Venemaaga suureneb. Oleme NATO eesliini riik, ütles Kangapuro.
Kui NATO, Soome ja Venemaa vahel tekiks konflikt, oleksime halvimal juhul lahinguväli. Meie huvi on mõistagi tegutseda nii, et eelistaksime pigem kõva häälega rääkida, kui üksteist vaadata läbi suurtükitoru, märkis Kangaspuro.
