NordenBladet — Soome politsei tõhustab selle nädala jooksul liikluses turvavööde, kaitsekiivrite ja laste turvavahendite ning mobiiltelefonide kasutamise jälgimist. Turvavööde kasutamine on Soomes üsna kõrge, kuid mitte täiuslik. Umbes 97 protsenti juhtidest kinnitab turvavöö ja veidi vähem kaassõitjatest, ütleb MTV hommikusaadet külastanud Soome politseiameti politseiinspektor Heikki Ihalainen.
Turvavöö kinnitamata jätmine ei too kaasa mitte ainult 70-eurost trahvi, vaid see tuleb ka õnnetuste uurimisel välja sünge näitajana.
Surmaga lõppenud õnnetusi uuriva Liiklusõnnetuste Instituudi hinnangul oleks 2021. aastal turvavöö kasutamine päästnud üle 30 inimese, ütleb Ihalainen.
Autos peab turvavöö olema kinnitatud igal istmel, kuhu turvavöö on paigaldatud. 2022. aastal määras politsei turvavöö mittekasutamise eest juhtidele 3700 ja kaassõitjatele 700 trahvi.
Jah, neid on piisavalt, kuigi neid muidugi ei tohiks olla, ütleb Ihalainen.
Tõhustatud valvamise nädalal sekkub politsei ka roolis olevate autojuhtide mobiiltelefonide kasutamisse. Ihalainen tuletab meelde, et mobiiltelefoni sage kasutamine toob lisaks trahvidele kaasa ka juhiloa kaotamise. Juhtimiskeeld järgneb kolmele rikkumisele aasta jooksul või neljale rikkumisele kahe aasta jooksul.
Hea on meeles pidada, et rohkemate vigade tulemuseks on juhiloa kaotus. Tundub, et inimesed ei mäleta alati, et on tegusid, mis mõjutavad juhtimisõigust, ütleb Ihalainen.
Vastavalt kehtivale liiklusseadusele saab oma telefoni kasutada foori taga peatudes, kuid selle kasutamise peab lõpetama kohe, kui hakatakse liikuma.
Parem on täielikult leppida mõttega, et autoga sõites ei näe kuskil mobiiltelefoni. Sõidu ajal siis ahvatlusi ei teki, ütleb Ihalainen.
NordenBladet — Itaalia parempoolne peaminister on väitnud, et Euroopa tulevik on kaalul, kui EL ei suuda peatada kontrollimatu rände tõusu üle Vahemere. Parempoolse partei Itaalia vennad liider Giorgia Meloni tegi deklaratsiooni koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga Itaalias Lampedusa saarel, kus tuhanded ebaseaduslikud migrandid on oma teekonnal Euroopasse maabunud, vahendab Daily Mail.
„Siin on kaalul tulevik, mida Euroopa endale soovib,” kuulutas 46-aastane Meloni saarel toimunud pressikonverentsil.
„Euroopa tulevik sõltub suutlikkusest tulla toime meie aja epohhiloovate väljakutsetega ja illegaalse immigratsiooni väljakutse on kindlasti üks neist,” ütles Meloni.
Ta ütles, et Itaalia ei saa võtta kogu vastutust ebaseadusliku rände vastu võitlemise eest: „Me kõik paneme sellega oma tuleviku mängu. Vähemalt vajame ELi mereväe missiooni smugeldajate vastu.”
„Kui me kõik koos tõsiselt ei tegutse ebaseaduslike piiriületuste vastu, võib nende arv ületada mitte ainult piiririikide, vaid ka kõigi teiste võimed,” hoiatas ta.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen seisis kõrvuti Itaalia esimese naispeaministriga ja avalikustas oma kümnepunktilise immigratsiooni toetuskava umbes 7000 elanikuga saare toetamiseks, öeldes neile: „Võite loota Euroopa Liidule.”
EL on lubanud viia saarel praegu elavad umbes 8500 migranti bloki teistesse piirkondadesse.
Samuti tugevdatakse piirivalvet, varustades ELi piiriagentuuri Frontexi rohkemate seadmetega.
Von der Leyen lubas ka suurendada migrantide juurdepääsu seaduslikele kanalitele, öeldes pressikonverentsil: „Mida paremini tuleme toime seadusliku rändega, seda rangemad saame olla ebaseadusliku rände suhtes.” Ta lisas: „Ebaseaduslik ränne on Euroopa väljakutse ja vajab Euroopa vastust. Meie otsustame, kes ja mis asjaoludel EL-i tuleb, mitte smugeldajad ja inimkaubitsejad.”
Suur migrantide laine saabus vaid kolm kuud pärast seda, kui von der Leyen ja Meloni sõitsid Tuneesiasse, et teha koostööd võitluses ebaseadusliku rände vastu üle Vahemere.
Meloni soovib, et EL kiirendaks 785 miljoni euro väärtuses rändelepingu sõlmimist Tuneesiaga, mis aitaks riigil migrante nende päritoluriiki tagasi saata ja täiendada oma rannavalvet uue ja parema varustusega.
EL-i viimane lubadus tuli paar päeva pärast seda, kui Prantsusmaa tugevdas oma piirijulgeolekut ja Saksamaa peatas migrantide ümberpaigutamise vabatahtliku programmi, kurtes, et Itaalia ei järgi ELi tagasisaadetavate migrantide vastuvõtmise eeskirju.
Saksamaa valitsus taastas programmi hiljem pärast von der Leyeni ja Euroopa Ülemkogu presidendi Charles Micheli sekkumist.
Euroopa suhtumine migrantide suhtes on halvenenud, kuna Frontexi andmed näitasid, et EL-is on sel aastal Vahemere keskosa Itaaliasse suunduvate marsruutide ebaseaduslikud piiriületused kasvanud 96%.
Tänavu on Itaalia kaudu ELi saabunud ligi 128 000 migranti, mida on kaks korda rohkem kui eelmisel, 2022. aastal.
Itaalia kannab praegu rändekriisi suurimat raskust. Pool kõigist Frontexi poolt fikseeritud ELi suunduvatest ebaseaduslikest piiriületustest toimusid Itaalias.
Sel kuul teatasid EL-i ametnikud, et eeldavad, et ainuüksi sel aastal registreerib taotluse rohkem kui miljon varjupaigataotlejat.
Eelmise suure saabujate laine ajal 2015. aastal esitati ELis 1,2 miljonit asüülitaotlust, mis viis kontinendi kriisi ja üha enam kodanikke hakkas pooldama parempoolseid migratsiooni-vastaseid parteisid.
Aasta 2015 rändekriisisis suri sadu migrante, kuna EL-i riigid ei suutnud toime tulla massilise inimeste sissevooluga – paljud surnukehad leiti külmununa külmutusautodest, ümber läinud paatide vrakkidest ja uhuti randadesse.
Septembrikuine šokeeriv pilt kaheaastase Süüria põgeniku Aylan Kurdi surnukehast, mis uhuti Türgi randa pärast ebaõnnestunud katset Kreekasse jõuda, juhtis tähelepanu ELi riikidele, mis ei suutnud migrantide surma ära hoida.
Ungari ehitas kaks nädalat pärast Aylani foto avaldamist tugeva piiritara oma naabrite Serbia ja Horvaatia vahele, eesmärgiga suurendada piiri turvalisust ja takistada ebaseaduslike migrantide sissepääsu.
NordenBladet — Helsingi kohus kuulutas täna reedel, 15. septembril välja renoveerimisele ja vannitoaremondile spetsialiseerunud ettevõtte Rakmaster pankroti.
Ettevõtlusinfo andmetel asutati ettevõte 1995. aastal. Firma käive oli eelmisel, 2022. aastal 14,58 miljonit ja majandusaasta tulemus 30 000 eurot. Selle nädala teisipäeval esitas firma aga pankrotiavalduse, vahendab Iltalehti.
Firma kontor asub Helsingis. Korterite ja vannitubade renoveerimisele ning remondile spetsialiseerunud perefirma tegutseb nende kodulehe andmetel Helsingi piirkonnas.
Ettevõtte klientideks on eraisikud, ettevõtted ja kogukonnad.
NordenBladet — Soome rakendab Euroopa Komisjoni tõlgendussoovitust Venemaal registreeritud autode piiriületuse kohta. Edaspidi saab Venemaal registreeritud autoga Soome sõita vaid Venemaal alaliselt elav EL-i kodanik või tema pereliige, diplomaat või temaga võrreldav isik või humanitaarsetel põhjustel. Piirang hakkab kehtima ööl vastu laupäeva, 16. septembrit kell 00.00.
Soome rakendab täielikult Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tulemusena kehtestatud sanktsioone. Soome pöörab tähelepanu täitmise tõhususele ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise tõkestamisele. Sanktsioonidest kõrvalehoidmise seisukohalt avaldatakse erilist survet piiririikidele, kes peavad tugevdama ühistegevust sanktsioonidest kõrvalehoidumise tõkestamiseks. Soome peab oluliseks, et Euroopa Liidu liikmesriigid, eriti piiririigid tõlgendaksid sanktsioonide regulatsioone ühetaoliselt.
Euroopa Komisjon andis 8. septembril välja tõlgendusjuhise sõiduautode Euroopa Liitu toomise keelamise kohta. Tõlgendusjuhendi kohaselt on Venemaal registreeritud ja Venemaa numbrimärkidega auto import liidu territooriumile kasvõi ajutiselt turismi eesmärgil nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 järgi ühemõtteliselt keelatud. Komisjon uuendas oma tõlgendust 12. septembril. Komisjon rõhutab, et autode sanktsioonidest kõrvalehoidmise oht on märkimisväärne ning liikmesriikide pädevad asutused peavad pöörama erilist tähelepanu nende piiriületusele.
Soome rakendab komisjoni tõlkejuhist laupäeva, 16. septembri öösel kell 00.00 vastavalt riiklikele juhistele. Piiriületuse keelu rakendamine tähendab, et Venemaa numbrimärkidega sõiduautodel on Soome sissesõit keelatud. Vastavalt poliitikale ei kehti keeld Venemaal alaliselt elavatele EL/EMP kodanikele (sh topeltkodanikele) ja nende perekonnaliikmetele. Samuti ei kehti keeld diplomaatiliste sõidukite suhtes ega humanitaarabiga seotud piiriületusele.
Juba Soome jõudnud Vene numbrimärkidega autod tuleb riigist välja viia 16. märtsiks 2024.
Uus kord ei muuda isikute riiki sisenemise tingimusi. Jälgitakse poliitika elluviimist ja selle mõjusid. Vajadusel poliitikat uuendatakse.
NordenBladet — Soomes kasvab pidevalt eluaseme üürijate arv ja ideaalis peaks inimene leidma omale sobiva elamise olenemata sellest, kas seda üüritakse või on see välja ostetud. 38-aastane Oulu naine Elina hindab üürimise puhul lihtsust. Kui kodus midagi katki läheb, helistab ta hooldusfirmasse. Kui ta tahab elukohta muuta, siis ta lihtsalt võtab uue üürikorteri ja pangaga mingeid läbirääkimisi pidada pole vaja, vahendab Yle.
Samas ei kavatse ta kuhugi kolida. Ta on elanud Oulus Tuiras üürikorteris 20 aastat, millest viimased viis aastat on möödunud linna üürikorteris. Üüri maksab ta selle eest umbes 650 eurot kuus.
Iga kuu maksan kindla summa ega pea mõtlema eluasemelaenu intressimäära tõusule ega täiendavatele ühistutasudele. Ma ei tea, kuidas lambipirni vahetada, aga kui helistan hooldusfirmasse, tuleb keegi lambipirni vahetama ja mul on kerge elu.
Elina pole ainuke, kelle jaoks on üürimine väga püsiv lahendus.
Värskeim statistika üüripinnal elamise kohta on aastast 2021 ehk ajast enne, kui intressimäärad tõusma hakkasid. Üüripinnal elamine oli juba sel ajal tõusuteel ning esmase kodu ostjate keskmine vanus tõusis. Asjatundjad ei usu, et see trend on muutunud.
Vastupidi: üürikorterite arv kasvab, sest inimesed ei jaksa kortereid osta ja see võimalus enam nii väga ei köida. Kokkuvõttes muutub üürikorter käesoleval aastal oluliselt odavamaks kui omanike kasutuses olev eluase, selgub Pellervo majandusuuringute eelmisel nädalal avaldatud prognoosist.
Oulu ülikooli majanduskooli dotsent Elias Oikarinen ütleb, et kunagi võis eluaseme üürimise puhul rääkida sotsiaalsest klassist, kuid enam mitte. Turul on tõesti kenad üürikorterid ja üüripinnal elab ka palju hea sissetulekuga inimesi.
Aastaid Oulus Tuiras kortereid üürinud Pasi Orava on märganud, kuidas üürnikud soovivad järjest rohkem kvaliteetseid kortereid. Elamispinnad peavad olema korralikud, vannituppa peab mahtuma pesumasin ja põrandal ei tohi olla plastikmatt.
Orava kliendid kolivad tavaliselt üüripindadelt välja uuele üüripinnale. Ta mäletab vaid paari juhtumit, kui üürnik on korteri ostnud: siis samuti Tuiras.
Tuira erandlikkuse kohta ütleb mõndagi fakt, et varem eluaset üürnikud inimesed on kolinud samas piirkonnas asuvasse oma korterisse. Muidu elavad üürnikud ja omanikud väga sageli eri linnaosades.
Tuira elamustruktuur on erakordne nii Oulus kui ka kogu riigis. Tuiras on palju ühetoalisi, aga ka suuremaid kortereid ja eramuid. Linnaosas on nii vanu soodsa hinnaga kortereid kui ka lisaehitusega kaasa tulnud uusi ja kalleid kortereid. Hetkel on Etuovi.com-is müügis olevate korterite ruutmeetrihinnad 1000 ja 6800 euro vahel.
Kaks aastat tagasi, 2021. aasta lõpus moodustasid piirkonna korteritest 57 protsenti üürikorterid.
Helsingi ülikooli linnageograafia professor Mari Vaattovaara ja Oulu ülikooli kogukonnaplaneerimise professor Helka-Liisa Hentilä peavad Tuira tugevusteks mitmekesist elamufondi ja rikkalikke teenuseid. See on ka omadus, mis eristab seda paljudest teistest Soome elurajoonidest.
Üldiselt peetakse eesmärgiks mitmekülgset linnakeskkonda, kust leiab erinevaid kortereid erinevat tüüpi inimestele. Tuiras võib elada igasuguseid inimesi ning seal on mitmekesine ja eri vanuses elanikkond, räägib Hentilä.
Tuirat võrreldakse sageli Helsingi Kallioga, sest mõlemad on multikultuursed, elujõulised ja nõutud vanad töölislinnaosad paari kilomeetri kaugusel kesklinnast. Vaattovaara hinnangul on võrdlus osaliselt õige, kuid Tuira elamufond on palju mitmekesisem kui Kallios. Ta võrdleks seda rohkem Lauttasaariga.
Hentilä sõnul on Tuira sarnaselt Kalliole mitmekesine piirkond, kuid see-eest palju rohelisem ja mosaiiksem. Tema jaoks ei saa seda pidada traditsiooniliseks äärelinnaks, sest piirkond on nii mitmejärguline ja erinevalt äärelinnast üldiselt on korterid ehitatud eri aegadel. Mõnevõrra sarnane piirkond on Tammela Tamperes.
Kui üha rohkem inimesi elab üüripinnal, tekib Tuira kõrval ka mujal vajadus paralleelselt omaniku- ja üürikorterite ning eri hinnaga üürikorterite järele.
Dotsent Elias Oikarinen märgib samas, et on raske ette kujutada, et eluruumi üüri- ja omanikusuhetes toimub lähiajal väga radikaalne muutus.
Intressimäärade tõus on mõjutanud ka üürikorterite pakkumist, kuna korteritesse investeerimine pole enam nii ahvatlev variant. Teisest küljest võib esimese kodu ostmine muutuda isegi lihtsamaks, kui nõudlus on üldiselt väiksem.
Üürileandjate ja üürnike huviorganisatsioonid näevad aga, et käsil võib olla suurem muutus. Turus, Tamperes ja Helsingis on juba üle poole korteritest üürikorterid.
Ma ei oska öelda, kas olukord terves riigis toob kaasa selle, et üle poole elab üüripinnal, aga suurlinnades on see juba nii, ütleb Soome üürileandjate ühiskonnasuhete juht Hanna Isbom.
Kuigi üürikorterid on ahvatlevad oma lihtsuse poolest, hindavad paljud eluaseme omamise häid külgi nagu turvatunne ja jõukuse kogunemine.
Kui elate samas korteris pikka aega, on omanikuna elamine tavaliselt majanduslikult mõttekam, ütleb Oikarinen.
