Soome: Rahandusminister Riikka Purra pakkus välja kõrgepalgaliste lapsetoetuste vähendamise

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Rahandusminister Riikka Purra pakkus teisipäeval, 19. septembril väljaandele Helsingin Sanomat antud intervjuus, et üheks säästuvõimaluseks oleks sekkuda suure sissetulekuga perede lapsetoetustesse. Purra rõhutas, et see on tema idee, mitte valitsusprogrammis ühiselt kokku lepitud poliitika. Valitsus koguneb praegu eelarvet arutama, et pidada läbirääkimisi riigi järgmise aasta eelarve üle.

Debatt suure sissetulekuga inimeste lapsetoetuste vajalikkuse üle on sotsiaalpoliitikas peaaegu igavene teema ja kerkib aeg-ajalt ka avalikkuse ette, vahendab Iltalehti.

Helsingi ülikooli sotsiaalpoliitika professori Heikki Hiilamo sõnul on lapsetoetus tunnustus lapsele: iga laps on väärtuslik ja oluline. Seetõttu oleks Hiilamole oluline, et iga laps saaks lapsetoetust.

Teisalt võib arvata, et kõigile samas summas makstav lapsetoetus oleks väiksem summa kui praegu. 50–75 eurost võiks rääkida. Alates 15. eluaastast võiks selle maksta otse lapse kontole.

Praegu makstakse esimese lapse eest 95 eurot, teise eest 105 eurot ning lapsetoetus tõuseb kuni viienda lapseni.

Lisaks peaks olema sissetulekuga seotud osa või toetus, mis on suunatud eluasemetoetuse kaudu madala sissetulekuga lastega peredele. Eluasemetoetusel on juba sissetulekupiirid, nendib Hiilamo.

Hiilamo sõnul ei tohiks lapsetoetus olla esmane säästukoht, küll aga võib kaaluda selle paremat tulemuslikkust.

Hiilamo märgib, et lapsetoetuste summad on hüppeliselt vähenenud. Esiteks tugeva inflatsiooni tõttu, sest viimase ligi 30 aasta jooksul pole peaaegu üldse lapsetoetusi tõstetud. Lapsetoetuse kulude vähenemise põhjus on ka see, et viimase 13 aastaga on sündimus vähenenud ligi kolmandiku võrra.

Seetõttu võiks Hiilamo sõnul mõelda, et niiviisi säästetud raha võiks heldemalt jagada.
Uuringute järgi mõjutab lapsetoetuse suurus sündimust vähe.

Uuringud on näidanud, et lapsetoetustel võib olla hetkeline mõju. Sündimuse languse põhjused on muud kui peretoetused.

Purra ei täpsustanud, mida tähendaks suure sissetulekuga inimeste lapsetoetuse kärpimine. Ehk siis kelle sissetulekut peetakse nii heaks, et nende laste eest ei maksta lapsetoetust. Purra ei täpsustanud ka seda, kas suure sissetulekuga inimestelt tuleks lapsetoetus täielikult ära võtta, või tuleks toetust maksta astmeliselt vastavalt sissetulekule.

See on küsimus ka sellest: Kellel on hea sissetulek, milliseid sissetulekuid arvestatakse ja kuidas sissetulekuid arvestatakse. Võimalusi on palju ja oleneb muidugi sellest, milleks muutus on suunatud. Mis on seadusandluse sisu ja tulude arvestamise mehhanism, ütles Kela seadusandluse juht Marjukka Turunen.

Turuneni sõnul ei saa lapsetoetuse võimalike muudatuste mõju hinnata enne, kui tema nimetatud asjad on teada.

Soome Statistikakeskuse teadur Pekka Ruotsalainen kirjutas 2021. aasta oktoobris teadusartikli lastega peredest. Nii varem kui ka praegu on Ruotsalaineni artikli järgi lapsed Soome ühiskonnas kõigi sissetuleku kategooriate vahel üsna ühtlaselt jaotunud.
Ruotsalaineni sõnul on vaesusrisk suurim noortes ja lasterikastes peredes.

Madalaim sissetulekute kategooria on mõnevõrra levinum kõige nooremate laste seas, st kui laps on kolmeaastane või noorem või leibkonna noorim laps on kolmeaastane või noorem.

Uuringu järgi on see seletatav asjaoluga, et paljud väikelastega perede emad või isad on endiselt lapsehoolduspuhkusel, mistõttu nende sissetulekutest „puudub” töötulu. Paljud väikelastega pere vanemad võivad olla ka oma töökarjääri alguses või üliõpilased, kelle puhul ei ole sissetulek jõudnud kuigi palju kasvada.

Madalaimatesse sissetuleku kategooriatesse on peamiselt paigutatud üksikemade lapsed ja välismaa taustaga peredes elavad lapsed.

Aasta 2020 märtsis küsis Yle kõigilt parlamendiliikmetelt „Kas suure sissetulekuga inimestelt tuleks lapsetoetus ära võtta”. Küsitlusele vastas 140 saadikut ja neist 125 lükkas idee tagasi.

Aastal 1948 loodud lapsetoetuste süsteemi nimetatakse universaalseks toetuseks, mis on mõeldud kõigile lastele, sõltumata pere jõukusest.

Lapsetoetuste seadus kehtestati 1948. aastal ja selle eesmärk oli võrdsustada kulusid lastega perede ja teiste elanikkonnarühmade vahel.

Aasta 2021 detsembris maksti lapsetoetust 535 576 perele, kus kasvab ligi miljon last. Ükski teine ​​regulaarne hüvitis ei ole elanikkonnale nii laialt suunatud.

Avafoto: Riikka Purra (NordenBladet)

 

 

Soome poodides on apelsinimahla riiulid tühjad – milles asi?

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Apelsinimahla riiulid on praegu Soome poodides erakordselt tühjaks jäänud. Poeketid räägivad, millega tegu. Esmalt tühjendas ulatuslik tagasikutsumine toidupoodide makaroniriiulid, nüüd on aga mahlariiulid erakordselt tühjad. Paljudes Soome kauplustes annavad apelsinimahlade saadavuse probleemist teada erinevad sildid, vahendab MTV.

Miks on poodides vähe apelsinimahla?
S-grupi müügijuhi Juhani Haara sõnul on tegemist ülemaailmse apelsinimahla tooraine kättesaadavuse probleemiga, mis puudutab kõiki operaatoreid.

Apelsinimahlas kasutatavate apelsinide saak on olnud nii USA-s kui ka Lõuna-Ameerikas kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt nõrk muuhulgas ilmastikunähtuste ja taimehaiguste tõttu. Kahjuks on seda viimasel ajal näha ka apelsinimahlade saadavuses poelettidel, räägib Haara MTV uudistele.

K-grupi hinnangul on esinenud mõningaid saadavusprobleeme, peamiselt kõige soodsamate apelsinimahlatoodete osas. Väljakutsed on puudutanud erinevate tarnijate erinevaid tooteid veidi erinevatel aegadel.

Üksikute toodete puhul võib esineda ajutisi katkestusi, kuid apelsinimahla on alati saada olnud, teatab kett.

Nii S- kui K-grupi hinnangul valitseb ülemaailmne defitsiit eelkõige väikestest apelsinidest, mida kasutatakse näiteks kaupluste mahlapressides. Kauplustel on olnud aeg-ajalt väljakutseid mahlaapelsinide poodi saamisel, kuid hetkel tundub saadavus päris hea nii mahlamasinate tooraine kui ka söögiapelsinide osas.

Hispaanias algab saagikoristuse hooaeg oktoobri lõpus ja selle ajani tarnime apelsine Lõuna-Aafrikast. Võimalikud hilinemised konteinerliikluses võivad loomulikult tekitada hetkelisi katkestusi, kuigi põhimõtteliselt tuleb kaupa piisavalt, kommenteeris K-grupp.
Apelsinimahlade tooraine saadavusprobleeme on Lidlis esinenud samuti hetkelise tootepuudusena. Lidli andmetel pole värskete apelsinide osas probleemi.

Kuivõrd tegemist on hooajaliste toodetega, siis minnakse praegu edasi nädal korraga.

Millal on oodata olukorra paremaks muutumist?
Kättesaadavust on negatiivselt mõjutanud põud, apelsinipuude taimehaigused ja orkaanid. Probleemid said alguse suve alguses ja aasta lõpuks on need hinnanguliselt läbi, märgib K-grupp.

 

 

Venemaa lahkub Arktika nõukogust, süüdistab selles Soomet

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Venemaa teatas ametlikult, et lahkub Barentsi Euro-Arktika Nõukogust. Venemaa välisministeerium süüdistab esmaspäeval avaldatud pressiteates tekkinud olukorras teisi nõukogu liikmesriike, edastab Barents Observer.

Venemaa konkreetsed süüdistused on suunatud praegu Euro-Arktika Nõukogu eesistujariigile Soomele. Tavaolukorras läheks eesistujariigi staatus järgmisena Venemaale, kuid Ukraina sõja tõttu on Soome ja teised liikmesriigid Venemaa tegevuse nõukogus juba 2022. aasta märtsist peatanud.

Barentsi Euro-Arktika Nõukogu (BEAC) asutati 1993. aastal. Nõukogu liikmed on Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Taani, Island ja EL.

Barentsi koostööpiirkonda on kuulunud Norra, Rootsi ja Soome põhjapiirkonnad ning Venemaalt Murmanski oblast, Karjala Vabariik, Arhangelski oblast, Neenetsi autonoomne ringkond, Novaja Zemlja ja Komi Vabariik.

Kremlit toetav väljaanne Vzgljad teatas, et Barentsi Euro-Arktika Nõukogust lõplikult lahkudes „likvideerib Venemaa lääne spioonikoloonia Arktikas”.

Ajalehe teatel loodi nõukogu algselt Venemaa ja lääneriikide suhete leevendamiseks, kuid aja jooksul on sellest saanud „lääne spionaaži kolle” ja Venemaa vastu suunatud „õõnestustegevuse” keskus.

Venemaa välisministeerium ei võta oma avalduses seisukohta, miks Venemaa tegevus Barentsi Euro-Arktika Nõukogus peatati märtsis 2022. Teistele nõukogu liikmetele heidetakse ette vaid seda, et Venemaa tegevus nõukogus oli nende süül praktiliselt halvatud. Ehk siis Ukraina sõda ja Venemaa agressiivne rünnak jäävad Venemaa välisministeeriumi avaldusest täielikult välja.

Vastutus koostöö katkemise eest Barentsi piirkonnas lasub täielikult meie „partneritel”, teatab Venemaa välisministeerium.

Soome on praegu Barentsi Euro-Arktika Nõukogu eesistuja. Kui teiste liikmesriikide suhtumine Venemaasse jääks muutumatuks, peaks Soome tavatsükli kohaselt eesistumise Venemaale üle andma 2023. aasta oktoobris.

Soome ei ole eesistujana kinnitanud valmisolekut 2023. aasta oktoobris eesistumist üle anda Venemaale, mis on vastuolus roteeruva eesistumise põhimõtetega ja takistab normaalset ettevalmistust, taunib Venemaa välisministeerium oma avalduses.
Väljaande Vzgljad hinnangul on Venemaa formaalne taganemise põhjus teisisõnu „sabotaaž Soome poolt”. Väljaande väitel on kõik noodid, mille järgi oleks pidanud oktoobris eesistumine Venemaale üle minema, Venemaa välisministeeriumist õigeaegselt Helsingisse saadetud.

Pole päris selge, kas soomlased on diplomaatilist protokolli üldse eiranud või on nad telgitagustes teatanud, et nende jaoks on Ukraina suhtes tunnetav „solidaarsus” olulisem kui koostöö Arktika piirkonnas ja piiriregioonis, kirjutab Vzgljad.

Väljaande Vzgljad andmeil on lääneriigid varem kasutanud Barentsi Euro-Arktika Nõukogu Venemaa järele luuramiseks ja Venemaa ühiskonnategelaste enda poole värbamiseks. Ajalehe andmeil on näiteks Venemaa haritlasi ja ajakirjanikke kutsutud üritustele, kus neid on meelitatud Lääne poolele minema. Väljaande andmetel on püütud värvata ka põliselanikkonda Lääne huvide järgi tegutsema.

Rahastatud on ka raamatuid, mis räägivad aastatel 1930-1940 nõukogude režiimi poolt toime pandud genotsiidist norrakate, soomlaste ja rootslaste vastu, kirjutab Vzgljad.
Vladimir Putini ajal on Venemaa aastaid püüdnud takistada Jossif Stalini aegse vägivalla uurimist.

Üks hiljutine Soome ja Norraga seotud arktiline näide sellest on Koola soomlanna Agnessa Haikara raamatu konfiskeerimine Murmanskis 2020. Oma raamatu jaoks on Haikara uurinud Stalini tagakiusamiste ajal Murmanski ja Koola piirkonnas elanud soomlaste ja norralaste saatusi. Raamat ilmus lõpuks eelmisel suvel Soomes pealkirja all Kes koputab teie uksele? Koolasoomlaste saatus Stalini tagakiusamistes (Minerva).
Barentsi parlamentaarne konverents koguneb järgmisel nädalal Rovaniemis, seisab Soome parlamendi pressiteates. Grupp Põhjamaade parlamendiliikmeid ning põlisrahvaste ja piirkondlike koostööorganisatsioonide esindajaid koguneb Rovaniemis, kui Soome parlament võõrustab 25.-27. septembril Barentsi piirkonna parlamentaarset konverents.

Konverentsil räägitakse muuhulgas rohepöördest, Barentsi koostöö tulevikust ning sellest, kuidas näevad noored oma tulevikku Soome, Rootsi ja Norra põhjapiirkondades.
Konverentsi avab Soome parlamendi esimees Jussi Halla-aho. Rovaniemis venelastest osalejaid ei ole. Soome, Rootsi, Norra, Island ja Taani külmutasid valitsustevahelise Barentsi koostöö Venemaaga märtsis 2022 pärast Venemaa tungimist Ukrainasse.

 

 

Naine mõtles Soomes lapsele haigusi välja – teenis üle 23 000 euro

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Kõik sai alguse väikese tüdruku kopsupõletikust novembris 2017. Veidi enam kui kuu aega hiljem saatis tüdruku ema kindlustusseltsile 95,50 euro suuruse kahjunõude. Lepingu järgi hüvitab Pohjola tüdruku õnnetusjuhtumi- ja ravikulud ilma omaosaluseta. Ema märkis oma hüvitistaotluses, et neiu oli käinud Mehiläinenis asuvas arstikabinetis. Peagi laekus ema kontole ligi sada eurot, vahendab Ilta-Sanomat.

Tegelikkuses polnud Mehiläineni arst tüdrukul kopsupõletikku diagnoosinud. Kogu arstivisiit oli välja mõeldud ja samas muidugi arstiarve ka.

Kolm päeva pärast Pohjola makstud esimest makset oli laps taas haige. Seekord diagnoosis Mehiläineni arst tüdrukul ägeda kõrvapõletiku.

Või vähemalt nii uskus Pohjola kindlustus, sest nii väitis ema kahjuavalduses.
Arve oli nüüd täpselt 95 eurot. Raha jõudis ema kontole vaid paar päeva enne jõule.

Augustis 2018 laekus Pohjolale järgmine alusetu kahju hüvitamise nõue. Seekord oli kuriteo vahendiks vanem laps. Ema teatas Pohjolale, et laps põeb rosaatseat. Mehiläineni arve oli ema väitel 135,50 eurot.

Ema hakkas meeletu tempoga Pohjolale hüvitisetaotlusi saatma.

Kui 2018. aasta lõpus tasus Pohjola ema kontole umbes 1600 eurot, siis järgmisel aastal kasvas kogusumma juba enam kui 4400 euroni.

Aastal 2020 teenis naine laste väljamõeldud haigustega üle 5600 euro. 2021. aastal maksis Pohjola emale olematute raviarvete eest umbes 7850 eurot.

Kahele lapsele välja mõeldud haiguste spekter oli lai. Ema teatas oma kahe lapse puhul umbes 40 korda arsti juures käimise põhjusena külmetushaigusest. Peaaegu sama palju oli ägedaid kõrvapõletikke.

Kopsupõletiku ja kõhuhäda tõttu taotles ema hüvitist seitsme arstivisiidi eest. Teised kindlustusseltsile teatatud laste haigused olid silmapõletik, bronhiit, enterokokk, rosaatsea ja ekseem.

Lisatud olid ka putukate ja herilaste nõelamisest ja hammustustest põhjustatud allergilised reaktsioonid. Eraldi sissekande said ka allergiline nohu ja gripp.
Pohjolas pöörati 2022. aasta kevadel lõpuks tähelepanu ema korduvatele hüvitisnõuetele. Pohjola ei maksnud ema taotletud 290-eurost hüvitist 22. mail noorema tüdruku tuulerõugetest põhjustatud arstivisiidi eest.

Summa oli suurim, mida ema oli taotlenud. Varasem rekord jäi 280 euro kanti.
Möödunud, 2022. aasta suvel taotles ema kokku 390 eurot hüvitist kahe arstivisiidi eest, mis olid seotud tütre putuka nõelamisest põhjustatud allergiaga. See oli ainuke kord, mil Pohjola hüvitise menetlemise enne väljamaksmist peatas.

Mehiläineniga ühendust võttes selgus, et arstivisiidid olid võltsingud.
Selleks ajaks oli ema Pohjolalt välja petnud kokku veidi üle 23 000 euro. 2022. aasta saldo suutis kerkida umbes 3750 euroni.

Pohjola kindlustusuurija püüdis mitu korda telefoni teel ema kätte saada, kuid ta ei vastanud. SMS-is lubas ema kõnedele vastata, kuid lõpuks ei teinud seda. Ta ei vastanud ka meilile.

Lõpuks ei tulnud Pirkanmaal elav ema isegi kohtusse süüdistustele vastama. Küll aga oli ta oma tegusid politseile eeluurimisel tunnistanud.

Teo ajendiks selgus eeluurimisel ema rahavajadus ja raskused eraelus.
Kohus pidas ema eesmärki märkimisväärset kasu saada. Kuna ka ema oli oma kelmust pikema aja jooksul korduvalt korranud, pidas kohus kuritegu raskekujuliseks.

30-aastasele emale määrati kuuekuuline tingimisi vanglakaristus. Ta peab Pohjolale hüvitama enda tekitatud kahju enam kui 23 000 euro ulatuses.

Kindlustusvõtja ei olnud laste ema, vaid üks teine ​​lähiringkonda kuuluv isik. Küll aga oli emal kui laste eestkostjal võimalus teha hüvitistaotlusi oma internetipanga volikirjaga.
Lääne-Soome piirkonnaprokuröri Julia Virtaneni sõnul muutis ema pikaajalise tegevuse võimalikuks asjaolu, et kindlustusseltside hüvitiste menetlemine on osaliselt automatiseeritud.

 

 

Soome võõrustas NATO teaduskonverentsi

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome kaitsevägi korraldas NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni (NATO STO) Teadus- ja Tehnoloogianõukogu (STB) koosoleku 18.-22. septembril 2023. Kohtumisnädala juhatajaks oli NATO juhtivteadlane dr Bryan Wells ja ürituse võõrustajaks oli kaitseväe teadusjuht insenerkolonel Jyri Kosola.

„On au olla Helsingis toimuva NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (STO) teadus- ja tehnoloogianõukogu kohtumisnädala esimeheks. Soome staatus NATO uusima liikmena muudab sündmuse veelgi erilisemaks. Selle sügise STB-d jääb kindlasti meenutama, et see oli esimene suurem NATO komitee, mis toimus 31 liitlase territooriumil.

Alates 2015. aastast on soomlaste panus meie teadustöösse olnud hindamatu; Algul partnerina ja nüüd liitlasena. Soome on koostööprogrammis kaasatud juba umbes 60 projekti. Teadmiste, ressursside ja uurimistulemuste ühendamine NATO teadus- ja tehnoloogiavõrgustikuga näitab Soome koostööd NATO tehnoloogilise eelise säilitamisel ja tugevdab kollektiivset võimet üksteist toetada kaasaja julgeolekuprobleemidele vastamisel.

Tahaksin tänada kolonel Jyri Kosolat ja Soome kaitseväge selle NATO kohtumise erakordse võõrustamise eest. Aitäh Soomele, et olete meie teadus- ja tehnoloogiakogukonna ning loomulikult NATO alliansi pühendunud ja hinnatud liige,” ütles Wells.

„NATO STO on Soome tähtsaim kaitseuuringute foorum. Seetõttu on meil eriline rõõm võõrustada esimest kõrgetasemelist teaduse ja tehnoloogia kohtumist NATO uusima liikmena Soomes. Soome on NATO teadusuuringutes tugev osaleja ja profileerib end eksperdina mitte ainult arktilistes oludes, vaid ka rannikutingimustes ja madalas vees sõdides, ulatuslikus õhu- ja maasõjas keerulisel maastikul ja ilmastikuga ning elektromagnetilise spektri juhtimises. Teabe kombineerimine, ressursside ühendamine ja tulemuste jagamine NATO teadus- ja tehnoloogiakogukonnas ei ole mitte ainult kulutõhus, vaid parandab ka liitlasriikide koostalitlusvõimet ja võimet üksteist toetada,” ütles kolonel Kosola.

Sügiskohtumise korraldamise vastutus on traditsiooniliselt jagatud NATO liikmesriikide vahel. Esimest korda sai Soome NATO liikmesriigina võõrustada nii suurt NATO kohtumist. Kohtumisel osales umbes 130 inimest NATO liikmesriikidest, EOP riikidest (Enhanced Opportunities Partners) ning NATO peakorterist ja teistest NATO struktuuridest (ACT, CMRE, CSO).

 

 

1...737475...605Page 74 of 605